2024

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad | 2020. aastad
◄◄ | ◄ | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2028 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

Surnud

2024. aasta (MMXXIV) oli 21. sajandi 24. aasta. See algas esmaspäevaga ja lõppes teisipäevaga. 2024 oli liigaasta.

Vasted teistes kalendrites

Juudi kalender: 5784–5785
Hinduistlik kalender: 5125–5126
Islami kalender: 1445–1446
Iraani kalender: 1402–1403
Sirvikalender: 10237

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 2024

1. jaanuar – Mägi-Karabahhi Vabariik lakkas eksisteerimast.
1. jaanuar – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Belgia.
1. jaanuar – Jaapanis Noto poolsaarel toimus maavärin magnituudiga 7,6, mille tagajärjel hukkus üle 500 inimese. See oli tugevaim Jaapani põhiosa tabanud maavärin pärast 2011. aasta Sendai maavärinat.
9. jaanuar – Prantsusmaa peaministri ametisse astus 34-aastane Gabriel Attal. Ta oli riigi ajaloo noorim ja ühtlasi ka esimese end avalikult geina määratlev valitsusjuht.
11. jaanuar – Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia väed andsid õhulööke huthide sihtmärkide vastu Jeemenis pärast Punasel merel toimunud rünnakuid kaubalaevade vastu.
14. jaanuar – Taanis andis kuninganna Margrethe II võimu üle oma pojale, kroonprints Frederikile, kellest sai kuningas Frederik X.

Veebruar

Pikemalt artiklis Veebruar 2024

11. veebruar – Soomes toimus presidendivalimiste teine voor, mille tulemusena valiti riigi presidendiks Alexander Stubb.
15. veebruar – Kreeka legaliseeris esimese õigeusu riigina samasooliste abielu.
16. veebruar – Venemaa vanglateenistus teatas vangistatud opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi surmast.

Märts

Pikemalt artiklis Märts 2024

1. märts – Soome presidendina astus ametisse Alexander Stubb.
1. märts – Moskvas maeti Borissovo kalmistule Aleksei Navalnõi.

7. märts – Rootsi sai NATO 32. liikmeks.
15.–17. märts – Venemaal toimusid presidendivalimised. Viiendaks ametiajaks valiti tagasi Vladimir Putin, kes kogus 88,48% häältest.
22. märts – rünnak Crocus City Hallis: Venemaal Krasnogorskis Crocus City Hallis toimus terrorirünnak. Hukkus 145 inimest.

Aprill

Pikemalt artiklis Aprill 2024

13. aprill – vastuseks Iisraeli õhurünnakule Iraani konsulaadi vastu Damaskuses korraldas Iraan Iisraeli vastu raketi- ja droonirünnaku.
22. aprill – NASA teatas, et kosmosesond Voyager 1 saatis esimest korda viie kuu jooksul loetavaid andmeid.

Mai

Pikemalt artiklis Mai 2024

15. mai – Slovakkia peaminister Robert Fico sai raskelt haavata, kui talle korraldati Handlovás atentaat.
19. mai – Iraanis Varzaqāni lähedal toimunud kopteriõnnetuses hukkus kaheksa inimest, teiste seas Iraani president Ebrāhīm-e Ra'īsī ja Iraani välisminister Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān.
21. mai – Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks tehisintellektimääruse, mille eesmärk on ühtlustada tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme.

Juuni

Pikemalt artiklis Juuni 2024

6.– 9. juuni – Euroopa Liidus toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
25. juuni – WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i vabastati Londoni vanglast pärast seda, kui USA-ga oli saavutatud kokkulepe.
25. juuni – pärast kaht kuud kestnud missiooni jõudis tagasi Maale Hiina Riikliku Kosmoseameti uurimisaparaat Chang'e 6, mis tõi esimest korda Maale Kuu tagaküljelt pärit kivimiproove.

Juuli

Pikemalt artiklis Juuli 2024

1. juuli – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Ungari.

4. juuli – Suurbritannias toimunud üldvalimised võitis Leiboristlik Partei. Uue peaministrina astus järgmine päev ametisse Keir Starmer.
5. juuli – Iraani presidendiks valiti Mas‘ūd Pezeshkīān.
7. juuli – Prantsusmaa parlamendivalimiste tulemusena sai Uus Rahvarinne Rahvuskogusse enim kohti, kuid ei saavutanud enamust.
13. juuli – Donald Trumpi mõrvakatse: Pennsylvania osariigis valimiskampaania ürituse ajal toimunud mõrvakatses sai Ameerika Ühendriikide endine peaminister Donald Trump haavata.
19. juuli – Rahvusvaheline Kohus jõudis otsusele, et Palestiina alade okupeerimine Iisraeli poolt on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
19. juuli – Ameerika Ühendriikide küberturbe tehnoloogiaettevõtte CrowdStrike'i vigane tarkvarauuendus põhjustas tõrkeid arvutite töös kogu maailmas.
21. juuli – Ameerika Ühendriikide president Joe Biden teatas, et loobub kandideerimisest 2024. aasta presidendivalimistel.
30. juuli – pärast Inglismaal Southportis toimunud massipussitamist, milles hukkus kolm inimest, puhkesid üle Suurbritannia ligi nädal aega kestnud paremäärmuslaste rahutused.
31. juuli – Iraanis Teheranis tapeti Ḩamāsi poliitiline juht Ismā‘īl Hanīyah.

August

Pikemalt artiklis August 2024

1. august – Islandi presidendina astus ametisse Halla Tómasdóttir.
6. august – Lahingud Kurski oblastis: Ukraina relvajõud tungisid Kurski oblastisse Venemaal.
9. august – Voepass Linhas Aérease lend 2283: Brasiilias São Paulo osariigis kukkus alla lennufirma VoePass reisilennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 62 inimest.
14. august – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas seoses ahvirõugete epideemiaga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.
31. august – Venemaal Kamtšatka poolsaarel kukkus alla helikopter Mil Mi-8. Hukkusid kõik pardal viibinud 22 inimest.

September

Pikemalt artiklis September 2024

3. september – Ukrainas asuvale Poltava linnale korraldatud raketirünnakus hukkus üle 50 inimese.

5. september – Prantsusmaa peaministriks nimetati Michel Barnier, misjärel puhkesid üle Prantsusmaa valitsusvastased meeleavaldused.
12. september – Jared Isaacman sooritas kosmosemissiooni Polaris Dawn ajal esimese kommertsastronaudina kosmosekõnni.
27. september – Iisraeli õhuvägi andis õhulöögi Hezbollah peakorterile Beirutis, milles hukkus mitu inimest, sealhulgas Hezbollah liider Hassan Nasrallah.
27. september – Ameerika Ühendriikides Florida osariigis maabus orkaan Helene, mis tõi mitmel pool Ameerika Ühendriikide kaguosas kaasa ulatuslikud üleujutused. Hukkus vähemalt 235 inimest.

Oktoober

Pikemalt artiklis Oktoober 2024

1. oktoober – Venemaa sissetung Ukrainasse: Ukraina väed taganesid Vuhledarist.
1. oktoober – Iraan korraldas Iisraelile ulatusliku raketirünnaku, saates riigi suunas 200 ballistilist raketti.
1. oktoober – Jaapani peaministrina astus ametisse Shigeru Ishiba.
1. oktoober – Mehhiko presidendina astus ametisse Claudia Sheinbaum, kellest sai Mehhiko esimene naispresident.
1. oktoober – NATO peasekretäri ametisse asus Mark Rutte.
9. oktoober – Ameerika Ühendriikides Florida osariigis maabus orkaan Milton, mille tagajärjel hukkus 32 inimest.
11. oktoober – Jaapani tuumaplahvatustes ellujäänute ühendus Nihon Hidankyo pälvis Nobeli rahuauhinna.
16. oktoober – Ḩamāsi kõrgeim juht Yaḩyá as-Sinwār hukkus Gaza sektoris toimunud tulevahetuses Iisraeli vägedega.

29. oktoober – üleujutustes Hispaanias hukkus üle 200 inimese.

November

Pikemalt artiklis November 2024

3. november – Moldovas toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis ametisolev president Maia Sandu.
5. november – Ameerika Ühendriikides toimusid presidendivalimised. Valimised võitis Vabariikliku Partei kandidaat Donald Trump, kes sai endale 312 valijamehe hääled. Tema vastaskandidaat Kamala Harris sai enda toetuseks 226 valijameest.
6. november – 2024. aasta Saksamaa valitsuskriis: Saksamaa võimukoalitsioon varises kokku erimeelsuste tõttu majanduspoliitikas.
21. november – Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) andis välja Iisraeli peaministri Binyamin Netanyahu, tema endise kaitseministri Yoav Gallanti ning Hamasi juhi Mohammed Deifi vahistamismääruse seoses toimepandud sõjakuritegudega.
27. november – Süüria opositsiooniväed sisenesid Alepposse. See oli esimene Süüria opositsioonivägede rünnak pärast 2020. aasta märtsis sõlmitud vaherahu.
28. november – Gruusia peaminister Irakli Kobahhidze teatas, et Gruusia peatab neljaks aastaks ühinemise läbirääkimised Euroopa Liiduga.

Detsember

Pikemalt artiklis Detsember 2024

3. detsember – Lõuna-Korea president Yoon Suk-yeol kuulutas ootamatult välja sõjaseisukorra ja sulges parlamendi. Paari tunni pärast oli ta sunnitud sõjaseisukorra tühistama. Yoon Suk-yeol tagandati presidendi ametist 14. detsembril.
4. detsember – Prantsusmaa parlament avaldas umbusaldust peaminister Michel Barnier'le. Päev hiljem astus Barnier peaministri ametikohalt tagasi.
6. detsember – Rumeenia konstitutsioonikohus tühistas Rumeenia presidendivalimiste esimese vooru tulemused, kuna luureandmete kohaselt oli Venemaa mõjutanud valimistulemusi.
7. detsember – Pariisi Jumalaema kirik taasavati pärast 2019. aastal toimunud tulekahjule järgnenud rekonstruktsioonitöid.
8. detsember – Süüria opositsioonijõud tungisid riigi pealinna Damaskusesse. President Bashshār al-Asad põgenes koos perega Venemaale.
20. detsember – Saksamaal Magdeburgis sõitis jõuluturul auto rahva sekka. Hukkus viis ja sai vigastada üle 200 inimese.
25. detsember – Azerbaijan Airlinesi lend 8243: Azerbaijan Airlinesi reisilennuk Embraer E190AR purunes hädamaandumisel Kasahstanis Aktau rahvusvahelise lennujaama juures. 62 pardal viibinud inimesest hukkus 38.
29. detsember – Jeju Airi lend 2216: Lõuna-Koreas Muani rahvusvahelises lennujaamas paiskus reisilennuk Boeing 737-800 maandumisel lennurajalt välja vastu betoontara ja plahvatas. Lennuki pardal viibinud 181 inimesest pääses eluga vaid kaks.

Sündmused Eestis

1. jaanuar – Tartust sai Euroopa kultuuripealinn.
11. jaanuar – Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas Eestit, kus kohtus president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning pidas kõne Riigikogus.
16. jaanuar – Kaitsepolitseiamet teatas, et algatas Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozovi suhtes uurimise ja esitas mehele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises.
22.–29. jaanuar – toimus õpetajate streik.
1. juuli – Kaitseväe juhataja ametisse astus brigaadikindral Andrus Merilo.
23. juuli – Eesti peaministrina astus ametisse Kristen Michal.
9. august – president Alar Karis kuulutas välja mootorsõidukimaksu seaduse.
1. november – Tallinnas peatati trollibussiliiklus kuni 2026. aastani, mil saabuvad akutrollid.

Filmindus

Pikemalt artiklis 2024. aasta filmis

7. jaanuar – USA-s Beverly Hillsis jagati 81. korda välja Kuldgloobuse auhinnad.
15.–25. veebruar – toimus 74. Berliini rahvusvaheline filmifestival. Peaauhinna Kuldkaru võitis Mati Diopi dokumentaalfilm "Dahomey".
18. veebruar – Londonis Royal Festival Hallis jagati välja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad (BAFTA auhinnad).
10. märts – USA-s Los Angeleses jagati 96. korda välja Oscarid. Enim auhindu (7) võitis "Oppenheimer", sealhulgas ka parima filmi auhinna.

Muusikasündmused

Pikemalt artiklis 2024. aasta muusikas

4. veebruar – USA-s California osariigis Los Angeleses jagati 66. korda välja Grammy auhinnad.
7., 9. mai, 11. mai – Rootsis Malmös toimus 68. Eurovisiooni lauluvõistlus. Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Šveitsi esindaja Nemo lauluga "The Code".

Spordisündmused

Pikemalt artiklis 2024. aasta spordis

12. jaanuar – 10. veebruar – toimusid Aasia meistrivõistlused jalgpallis.
13. jaanuar – 11. veebruar – toimusid Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis.
11. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis kolmandat korda viie aasta jooksul Kansas City Chiefs, alistades San Francisco 49ersi.
1.–3. märts – Suurbritannias Glasgow's toimusid kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused.
8.–23. märts – Ghanas Accras toimusid Aafrika mängud.
18.– 24. märts – Kanadas Montréalis toimusid iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
7.–12. juuni – Itaalias Roomas toimusid kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.
14. juuni – 14. juuli – Saksamaal toimus Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis.

26. juuli – 11. august – Pariisis toimusid 2024. aasta suveolümpiamängud.

Surnud

Pikemalt artiklis In memoriam 2024

1. jaanuar – Niklaus Wirth, Šveitsi arvutiteadlane
7. jaanuar – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallitreener
16. jaanuar – Vaino Väljas, Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat
21. jaanuar – Hillar Aben, eesti tehnikateadlane
24. jaanuar – Väino Uibo, eesti näitleja ja lavastaja
4. veebruar – Hage Geingob, Namiibia poliitik
11. veebruar – Kelvin Kiptum, Keenia pikamaajooksja
16. veebruar – Aleksei Navalnõi, Venemaa poliitik
19. veebruar – Jan Assmann, saksa egüptoloog
27. veebruar – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
28. veebruar – Nikolai Rõžkov, Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane
16. märts – Meeli Sööt, eesti näitleja
17. märts – Vaapo Vaher, eesti literaat
27. märts – Daniel Kahneman, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog
2. aprill – Uno Kaupmees, eesti laulja ja raadiodiktor
5. aprill – Jaan Tooming, eesti lavastaja
8. aprill – Peter Higgs, Briti füüsik
19. aprill – Daniel Dennett, Ameerika Ühendriikide filosoof
30. aprill – Paul Auster, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik
13. mai – Alice Munro, Kanada kirjanik
30. mai – Kalev Kallo, Eesti poliitik
3. juuni – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
11. juuni – Françoise Hardy, prantsuse laulja
16. juuni – Vello Mäss, eesti allveearheoloog
18. juuni – Anouk Aimée, prantsuse filminäitleja
19. juuni – Hagi Šein, Eesti teleajakirjanik ja meediajuht
20. juuni – Margarita Voites, eesti ooperilaulja
20. juuni – Donald Sutherland, Kanada näitleja
29. juuni – Jaak Lõhmus, eesti filmiajakirjanik ja filmitegija
1. juuli – Ismail Kadare, albaania kirjanik
26. juuli – Arvo Valton, eesti kirjanik
30. juuli – Lembit Sarapuu, eesti maalikunstnik
1. august – Villu Jürjo, eesti luterlik vaimulik
7. august – Õnne Pärl, eesti ajakirjanik ja fotograaf
14. august – Hermann Haken, saksa füüsik
14. august – Gena Rowlands, Ameerika Ühendriikide näitleja
18. august – Alain Delon, prantsuse näitleja
9. september – James Earl Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja
9. september – Caterina Valente, itaalia päritolu laulja
11. september – Alberto Fujimori, jaapani päritolu Peruu poliitik
27. september – Maggie Smith, inglise näitleja
28. september – Kris Kristofferson, Ameerika Ühendriikide kantrimuusik
6. oktoober – Laine Kallas, eesti jooksja ja põllumajandusteadlane
12. oktoober – Mati Erelt, eesti keeleteadlane
20. oktoober – Fethullah Gülen, Türgi vaimulik ja poliitik
1. november – Gennadi Vainikko, Eesti matemaatik
2. november – Aleksandr Dormidontov, Eesti kodu-uurija
3. november – Quincy Jones, Ameerika Ühendriikide helilooja, muusikaprodutsent ja trompetist
7. november – Rein Jalak, eesti spordiarst
8. november – Helle Meri, eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa
14. november – Matti Päts, Eesti riigiametnik ja poliitik
14. november – Igor Volke, eesti ufoloog
24. november – Heino Rannap, eesti muusikapedagoog ja pedagoogikateadlane
1. detsember – Fred Jüssi, eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija
11. detsember – Aili Vahtrapuu, eesti skulptor ja graafik
17. detsember – William Labov, Ameerika Ühendriikide keeleteadlane
21. detsember – Mati Õun, eesti sõjaajaloolane
27. detsember – Inno Salasoo, eesti keemik ja botaanik Austraalias
29. detsember – Jimmy Carter, USA 39. president
31. detsember – Arnold Rüütel, Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane