18. veebruar
Ilme
<< Veebruar >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 1 | 2 |
2025 |
18. veebruar on Gregoriuse kalendri 49. päev. Juliuse kalendri järgi 5. veebruar (1901–2100).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1268 – Virumaal Rakvere lähistel Kihola jõel[küsitav] toimunud lahingus Novgorodi ja Pihkva vägedega langes Tartu piiskop Alexander, kuid lahingus sai vene vägi lüüa.[viide?]
- 1883 – toimus Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene ametlik koosolek.[1]
- 1918 – ööl vastu 18. veebruari võttis Saksa Põhjakorpuse juhataja kindral Adolf von Seckendorff Kuressaares vastu Haapsalus asunud Vene armee I eesti polgu komandöri, polkovnik Ernst Põdderi poolt läkitatud saadikud Eduard Alveri ja Oskar Mamersi, kes teatasid eesti rahvusväeosade poolt plaanitavast rinde avamisest pealetungiks valmistuvatele Saksa vägedele. See kohtumine valmistas ette tingimused Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks 24. veebruaril 1918.
- 1919 – Eesti ja Läti valitsused sõlmisid Tallinnas kokkuleppe läti rahvusväeosade loomiseks Eesti sõjaväe koosseisus.
- 1921 – tegevust alustas Eesti Foto-Klubi.
- 1929 – Tallinnas algas põllumeeste kuues kongress.
- 1929 – vaimuhaige Bernhard Kleesmann üritas tungida Toompea lossi, pussitas valvepolitseinikku ja suri kuulihaava tagajärjel.
- 1931 – hakkas ilmuma hommikuleht Sõnumed.
- 1935 – toimus uue põhimääruse saanud Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse esimene koosolek, kus juhatuse esimeheks valiti Karl Terras.[2]
- 1937 – Rahvuskogu alustas tegevust.
- 1937 – Pärnus asutati spordiselts Kalev.[2]
- 1940 – Eesti Jalgpalli Liitu 10 aastat juhtinud Ado Anderkopp astus tagasi ja tema asemele valiti kindralmajor Johannes Orasmaa.[2]
- 1943 – riigiminister Alfred Rosenberg andis määruse, mille järgi Eestis, Lätis ja Leedus oli eraomandus üldiselt uuesti lubatud.
- 2012 – kaitseminister Mart Laari tabas insult.[3]
- 2012 – Tallinnas toimus poliitilise ühenduse Eesti Rahvuslik Liikumine üldkoosolek, millel otsustati ühineda Eestimaa Rahvaliiduga ja moodustada ühinemisel uus erakond Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nime all.
- 2014 – Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid Moskvas Eesti-Venemaa piirilepingu.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 535 – arvatav kuupäev, mil Krakatau hiidpurskega tekkis Sunda väin.
- 1519 – Hernán Cortés võttis Kuubalt suuna Mehhikosse.
- 1814 – Prantsuse keiser Napoleon I purustas Montereau' lahingus Austria-Vestfaali ühisväed.
- 1841 – Ameerika Ühendriikide Senatis algas esimene filibuster (maratonkõne), mis kestis 11. märtsini.
- 1846 – Galiitsias algas talupoegade ülestõus.
- 1859 – prantslased okupeerisid Saigoni.
- 1861 – Vittorio Emanuele II krooniti Itaalia kuningaks.
- 1879 – puhkes ülestõus Egiptuse kediivi vastu.
- 1916 – Esimene maailmasõda: Kamerunis alistusid sealsed viimased Saksa väeüksused.
- 1930 – USA harrastusastronoom Clyde Tombaugh avastas Päikesesüsteemi taevakeha Pluuto, mida loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks (2006. aastal kvalifitseeriti ümber kääbusplaneediks).
- 1932 – Jaapan kuulutas välja Mandžuuria iseseisvuse. Sisuliselt tähendas see Jaapani vasallriigi moodustamist varem Hiinale kuulunud aladel.
- 1943 – Saksamaa propagandaminister Joseph Goebbels kutsus Berliini spordipalees peetud kõnes üles totaalsele sõjale.
- 1952 – Kreeka ja Türgi said NATO liikmeteks.
- 1960 – Ameerika Ühendriikides Squaw Valleys avati 13. taliolümpiamängud.[4]
- 1965 – Gambia kuulutas ennast Suurbritanniast sõltumatuks.
- 1979 – Saharas sadas lund. Pooletunnine torm Lõuna-Alžeerias peatas liikluse. Mõne tunniga lumi sulas.
- 1997 – Aserbaidžaani ja Gruusia esindajad kirjutasid alla sõprus- ja koostöölepingule.
- 2006 – Indias ja Prantsusmaal avastati esimesed linnugripi surmava vormi H5N1 juhtumid.
- 2006 – Rolling Stones pidas oma A Bigger Bang-Tour'il Rio de Janeiros Copacabanal kõigi aegade suurima kontserdi ligi 1,2 miljonilise publiku ees.
- 2010 – Nigeris toimus relvastatud riigipööre, mille tulemusel haaras võimu rühmitus Supreme Council for the Restoration of Democracy, kes vangistas president Tandja Mamadou ning peatas põhiseaduse kehtimise.
- 2012 – Läti põhiseaduse referendum: Lätis toimus rahvahääletus vene keelele ametliku staatuse andmise küsimuses. Poolt hääletas 273 347 inimest (24,88%) ja vastu 821 722 (74,8%). Kehtetuid sedeleid oli 3524 (0,32%). Referendumil osales 71,1% hääleõiguslikest kodanikest.[5]
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 18. veebruaril
- 1516 – Mary I, Inglismaa kuninganna 1553–1558
- 1602 – Per Brahe, Rootsi ja Soome riigitegelane ja väejuht
- 1632 – Giovanni Battista Vitali, itaalia helilooja ja viiulikunstnik
- 1745 – Alessandro Volta, itaalia füüsik
- 1797 – John Bell, USA poliitik ja sõjaminister 1841
- 1883 – Nikos Kazantzakis, kreeka kirjanik
- 1896 – André Breton, prantsuse sürrealist
- 1898 – Enzo Ferrari, itaalia võidusõitja ja autofirma Ferrari asutaja
- 1902 – Gustav Ränk, eesti etnoloog
- 1903 – Nikolai Podgornõi, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1965–1977
- 1906 – Hamazasp Babadžanjan, Nõukogude sõjaväelane
- 1909 – Matti Järvinen, soome odaviskaja, olümpiavõitja 1932
- 1913 – Artur Axmann, saksa riigiametnik, Hitlerjugendi juht 1940–1945
- 1921 – Ilo Käbin, eesti kirurg
- 1922 – Juhan Smuul, eesti kirjanik
- 1924 – Evald Iljenkov, vene filosoof
- 1928 – Kalju-Hillar Suur, eesti fotograaf
- 1928 – Tatjana Hallap, eesti tõlkija
- 1932 – Miloš Forman, tšehhi-USA filmirežissöör ja stsenarist
- 1933 – Yoko Ono, jaapani päritolu USA kunstnik ja laulja, John Lennoni abikaasa
- 1938 – István Szabó, ungari filmirežissöör
- 1939 – Ella Summatavet, eesti nahakunstnik
- 1941 – Mati Nuude, eesti tõstja ja laulja
- 1943 – Juhan Sillaste, eesti majandusteadlane
- 1947 – Mart Humal, eesti muusikateadlane
- 1947 – Aarne Männik, eesti helilooja
- 1950 – Cybill Shepherd, USA filminäitleja
- 1953 – Mihkel Mutt, eesti kirjanik
- 1954 – John Travolta, USA filminäitleja
- 1958 – Tarmo Loodus, Eesti poliitik ja pedagoog, siseminister 1999–2002
- 1960 – Gazebo, itaalia laulja ja helilooja
- 1964 – Agur Kruusing, eesti maalikunstnik
- 1964 – Matt Dillon, USA filminäitleja
- 1968 – Molly Ringwald, USA filminäitleja
- 1975 – Gary Neville, inglise jalgpallur
- 1980 – Carita Vaikjärv, eesti näitleja
- 1980 – Aivar Anniste, eesti jalgpallur
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 18. veebruaril
- 999 – Gregorius V, paavst 996–999
- 1268 – Alexander, Tartu piiskop
- 1405 – Timur, mongoli valitseja
- 1546 – Martin Luther, saksa usureformaator
- 1564 – Michelangelo, itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt
- 1612 – Vincenzo I Gonzaga, Mantova hertsog 1587–1612
- 1883 – Conrad Hoff, saksa maalikunstnik
- 1890 – Gyula Andrássy, Austria-Ungari poliitik
- 1900 – Eugenio Beltrami, itaalia matemaatik
- 1932 – Friedrich August III, Saksimaa kuningas 1904–1918
- 1939 – Jaan Lõo, eesti luuletaja ja kohtutegelane
- 1954 – Voldemar Mägi, eesti maadleja
- 1959 – Gago Coutinho, portugali lennunduspioneer
- 1967 – Robert Oppenheimer, USA füüsik
- 1973 – Frank Costello, USA maffiaboss
- 1991 – Hele Rähn, eesti laulja ja näitleja
- 2006 – Richard Bright, USA filminäitleja
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- Katoliku kirikus püha Siimoni ja Fra Angelico mälestuspäev
- Õigeusu kirikus pühade paavstide Leo I ja Johannes IV mälestuspäev
- Luteri kirikus Martin Lutheri mälestuspäev
- Gambia iseseisvuspäev (1965)
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +7,0 °C (2020)
- Tallinna miinimumtemperatuur –28,9 °C (1954)
- Tartu maksimumtemperatuur +6,3 °C (2020)
- Tartu miinimumtemperatuur –31,9 °C (1900)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 151
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ http://uudised.err.ee/index.php?06246277
- ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/squaw-valley-1960
- ↑ http://www.tn2012.cvk.lv/report-results.html