Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Fotomontaažid

Ma olen selle vastu, et linnade artiklite infokasti lisada fotomontaaže. Pildid peaksid olema eraldi, koos allkirjadega. Infokasti millegipärast allkirju lisada ei saa, ja nii pikk allkiri niikuinii ei sobiks ja oleks raskesti jälgitav. Pildi juures peab ikka kirjas olema, mille pilt see on. --Andres (arutelu) 1. juuni 2024, kell 22:11 (EEST)

Nõus, et fotomontaaže (kollaaže) on infokastides parem vältida. Infokasti algus on sedasi häirivalt pilkupüüdev ning peamine sisu (tekstilised andmed), mida infokastist otsida, on lükatud oluliselt allapoole. Pildiallkirja iseenesest saab lisada, aga jah, see oleks ikkagi raskesti jälgitav. Piltide vormistus võiks muidu ka olla võimalikult ühtlane ehk reeglina võiks pildid olla kogu artikli peale hajutatud ja kui mõnikord on tarvis rohkem piltide kasutada, siis võiks eelistada tavapäraseid galeriisid. Et pilte tuleks reeglina artiklis hajutada, seda muuseas on öeldud ka selle inglise vikist kopeeritud montaažimalli ingliskeelse dokumentatsiooni alguses.

Linnamallis kasutatavate piltide kohta ma kirjutasin enne siia: Malli arutelu:Infokast asula#Pilt. Kui sellesse malli (üks) pilt lisada, siis võiks eelistada linna üldvaadet. Pikne 11. juuni 2024, kell 19:34 (EEST)

Kas me peaksime tegema hääletuse fotomontaažide keelamiseks? Kui me neid ära ei keela, siis tuleb neid aina juurde. --Andres (arutelu) 28. juuli 2024, kell 03:42 (EEST)

Fotomontaažid on head, kui on näiteks vaja näidata mõne linna ilmeid ja vaateid. Toetan seejuures selliseid fotomontaaže, mis lingivad igaüks eri fotole — et nad pole mitu fotot ühes fotos, vaid mitu fotot ühes infoboxis. -Mardus /arutelu 17. september 2024, kell 09:03 (EEST)

mitme pildi kompaktseks esitamiseks on juba vahend olemas selleks on galerii. Montaažimalli kasutamine on galeriiga võrreldes keerukam ning tuleks seetõttu kustutada. Wkentaur (arutelu) 23. september 2024, kell 08:57 (EEST)

Kummalised põhjendused nii Wkentaurilt kui ka Andreselt. Esiteks pole selle kasutusvaldkond galeriiga samaväärne (vt infokast) ja ei loo ka samalaadset visuaalset tulemust. Teiseks on keerukus suhteline – mul pole kunagi selle malli kasutamisega probleeme olnud. Samuti ei ole nõus, et infokastidesse ei tohi panna mitut pilti: see on standardlahendus paljudes Vikipeedias mitmekülgsete visuaalidega teemade (nt sõjad, linnad mitme ikoonilise hoonega jne) illustreerimiseks. Lisaks pole nendele allkirjade lisamine kuidagi eriliselt keerukas ega muuda infokasti ka raskesti jälgitavaks (seda eriti asulakastide puhul, kus on juba praegu naeruväärselt vähe infot ning palju väga olulisi asju puudu). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. september 2024, kell 13:26 (EEST)

Pärnu ja Viljandi artiklid on tänu montaažidele hoopis palju ylevaatlikumalt ja paremini illustreeritud (Viljandi puhul on nt Lossimäed kogu linna kuvandi juures väga oluline osa ja võib-olla ikoonilisemgi kui lihtsalt suvaline linnavaade). Niisamuti artiklid näiteks maailmasõdadest ja mitmetest teistest konfliktidest. Kui kusagil on ehk pilt-kaks liiga palju, siis on võimalus montaaži kärpida, mitte ei pea seda ära kustutama (samuti ei päde siin väide nagu montaaži koondaks kõik pildid artikli algusesse, nagu võib artiklite lugeja ka ise veenduda).

Samuti võimaldab montaažimall erinevaid pilte kasutada just sellisel viisil nagu Mardus kirjeldab. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. september 2024, kell 13:31 (EEST)

galeriid on võimalik kuvada ka kokkusurutuna:

::<gallery mode="packed-hover">
::</gallery>
::

https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Images Wkentaur (arutelu) 23. september 2024, kell 19:14 (EEST)

Täna pakutud Viljandi ja Pärnu uutest redaktsioonidest tunduvad mulle Neptuuniumi versioonid pilkupüüdvamad (võrdluses Wkentauri omadega). Jätaks alles. – Hirvelaid (arutelu) 23. september 2024, kell 17:14 (EEST)

Nüüd märkasin, et ka Haapsalu linnaartiklisse on täna lisatud fotomontaaž. Sobib hästi! – Hirvelaid (arutelu) 23. september 2024, kell 17:29 (EEST)

└────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┐

Haapsaluga oli see probleem, et selliselt ("| tekst = " järel) pandud piltide seletused on 2× väiksema kirjaga («harilik» "pildiallkiri" — fondi suurus 90%; "|tekst =" — fondi suurus 80%), mis on ehk liiga väike ☆☆☆ — Pietadè 15. oktoober 2024, kell 22:29 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘

Selleks et "näidata mõne linna ilmeid ja vaateid" ei ole iseenesest vaja fotomontaaži infokastis, sageli ka mitte tavalist galeriid allpool. Tavaline galerii ei näe küll samasugune välja, aga see iseenesest ei selgita, miks jällegi peavad pildid olema just sellise fotomontaaži kujul infokastis ning kuidas selle asukoht infokastis seejuures kaalub üles eespool välja toodud puudused.

Nende fotomontaažide pilkupüüdvus minu meelest ongi just nende peamine puudus. Esitus peaks olema tasakaalustatud, nii et teatud infokillud või elemendid poleks artiklis mõjuva põhjuseta esile tõstetud. Ka üksik pilt on teksti kõrval paratamatult pilkupüüdev ning väiksematest piltidest kokku pandud suur pilt teeb pildid ilma hea põhjuseta muu materjali kõrval veel eriti silmatorkavaks.

Kui pildil on "linna kuvandi juures väga oluline osa" või midagi "ikoonilist", siis sellised olulisemad pildid saab enamvähem samahästi panna lihtsalt artiklis ettepoole või need saab lisada väljapoole galeriisid mõnevõrra suuremana artikli küljele. Üldjuhul samas pole minu meelest selge, millised pildid on need eriti olulised pildid, enamasti tundub pildivalik neis fotomontaažides siiski üsna subjektiivne või lihtsalt suvaline. Näiteks Viljandi ja Pärnu näites on seal praegu peamiselt hooned, mis pole küll täiesti suvalised hooned, aga sarnaseid märkimisväärseid hooneid või muid objekte võiks kummalgi juhul leida palju rohkem.

Juhiksin veelkord tähelepanu, et infokasti esmane ülesanne on tõsta kohe artikli alguses esile tähtsam tekstiline info. Infokasti ei ole kunagi lisatud (ainult) piltide pärast. Kui infokasti algusesse on kuhjatud hunnik pilte, nii nagu näiteks samas Viljandi ja Pärnu näites, kus infokasti peamise sisuni jõudmiseks tuleb allapoole kerida, ei täida infokast õieti enam selle esmast ülesannet.

Minu meelest ei ole õige, et sellised montaažid on paljudes Vikipeediates näiteks asulaartiklites n-ö standardlahendus. Inglise vikis on küll mõned kasutajad neid montaaže asulaartiklitesse lisanud, aga üldises juhendis ja ka sama malli juhendis on seal märgitud, et üldjuhul peaks pildid olema paigutatud artikli peal hajutatult, nagu ka eespool juba välja tõin.

Raskesti jälgitavuse all peab Andres ilmselt silmas seda, et montaažis sisalduva konkreetse pildi kirjeldust tuleb otsida muu jutu seest. Eelnevalt väljatoodu kõrval on see küll pisem puudus.

Kas fotomontaaži malli peaks kustutama, on iseküsimus. Võib-olla näiteks siis, kui teemaks on mingi asi, mida on kaht liiki, siis ehk on ülevaatlik panna selle asja artiklis infokasti kõrvuti kummagi liigi pilt. Võib-olla oleks mingi sobiv kasutus ka kuskil mujal väljaspool infokaste, kus mingis piiratud ruumiga kohas ei ole tavaline galerii piisavalt kompaktne ega piisavalt paindliku vormistusega. Mallile iseenest võib leiduda ka mingi sobivam kasutusotstarve, aga kui malli kiputakse samas kasutama eeskätt ebasobival moel, siis võib olla otstarbekas mall ikkagi kustutada.

Artiklite vormistus, sealhulgas piltide paigutus, võiks olla üldise kasutusmugavuse huvides siiski artiklite lõikes võimalikult ühetaoline. Seetõttu võiks jälgida, et pildid poleks ilma mõjuva põhjuseta igas artiklis isemoodi paigutatud, sealhulgas isemoodi galeriides. Wkentaur ehk vihjab selle juures veel sellele väiksemale raskusele, et kui kasutame vormistamiseks palju isesuguseid malle ja isesugust koodi, siis toimetamisel on raskem orienteeruda, eriti uutel kasutajatel. Seega keerulisema või tavalisest erineva koodi kasutamiseks võiks jällegi olla hea põhjus, ei peaks lihtsalt vahelduse mõttes eri moodi vormistama. Pikne 23. september 2024, kell 19:51 (EEST)

---

Vaade linnale Michelangelo platsilt

Palazzo Pitti

Basiilika

Uffizi

Palazzo Vecchio

Katedraal

Ponte Vecchio

Vaatan praegu Firenze artiklist kustutatut (paremas ääres) ega saa aru, miks see „inetus“ kustutamist vajas...
Või siis, artiklis Erfurt on kokku kolm pilti ja kaks lauset, ingliskeelses artiklis Erfurt on infokastis kuus pilti ja tekstis N×^∞ lauset ({{mitu pilti}} võimaldaks lisada iga pildi alla kirje)
Pealegi, fotode tegemiseks ei ole isegi pimikut (päevavalguseta ruum fototöödeks) vaja... ☆☆☆ — Pietadè 15. oktoober 2024, kell 18:34 (EEST)

Ma kirjutasin eelnevas kommentaaris miks. Mis selle juures täpsemalt arusaadav ei ole? Peamine on minu jaoks see, et sedasi infokasti kuhjatud piltide tõttu ei täida infokast õieti enam seda ülesannet, millepärast infokast artiklisse on lisatud. Kõik infokastid on tehtud ennekõike selleks, et tõsta artikli alguses esile teatud tekstilised andmed, mitte selleks, et sinna saaks pilte koguda.

Pilte saab artiklitesse lisada, aga jällegi, ei ole enesestmõistetav, miks need tuleks lisada just infokasti. Eespool on välja toodud mitu põhjust selle kohta, miks on üldjuhul parem pilte artiklisse teisiti paigutada. Pikne 21. oktoober 2024, kell 20:17 (EEST)

Mis selle Erfurtiga on? Praegune visuaalne lahendus on ju kena. Firenze on pikema tekstiga artikkel ja sinna võiks minu maitse kohaselt siintoodud fotomontaaž sobida küll. Aga kolm vilunud vikitegijat on sellele vastu :) – Hirvelaid (arutelu) 29. oktoober 2024, kell 09:19 (EET)

Milliseid funktsioone täidab 67x67 fikseeritud suuruses pilt paremini tavalisest pisipildist, mis vaikimisi mahutatakse 220x220 alale? --Wkentaur (arutelu) 30. oktoober 2024, kell 00:38 (EET)

vs

Erfurt sattus ingliskeelse malli alamlehelt Special:WhatLinksHere/Template:Photo_montage esimesena ette, ehk siis, mõte selles, et kui puudub „inimressurss“ (pikema/a(s)jalikuma) artikli loomiseks, võiksid tutvustavad pildid üle maailma tuntud kohtadest olla; kõrvalmärkusena: kui on olemas vapp/lipp, siis nt enwikis on selle all automaatselt linkimata kirje "lipp/vapp"..., aga, nojah, ilunud vikitegijate arvates on sellised punased lingid ülisobilikud ilmestama e.k. W taset... ☆☆☆ — Pietadè 29. oktoober 2024, kell 10:42 (EET)

Need punased "X lipp" ja "X vapp" lingid on minugi meelest totakad. Sümboolika teemat võiks lahata asula/haldusüksuse artiklis. Vahel on tõesti hea teha eraldi artiklid, kui materjali rohkem, aga see on pigem erand kui reegel.

Fotomontaažide vastu mul midagi pole. Samas saame hakkama ka ilma nendeta. Ivo (arutelu) 30. oktoober 2024, kell 01:16 (EET)

---

Fotomontaaži kasuks räägib nt ka see, et kogu pildindusega seotu (nt drooni-, makro-, mikroülesvõtted jne) on kiirelt arenemas (nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt) ja, mis põhjendus peaks olema „moraalselt“ iganenu eelistamisel tänapäeva(se) tehnikaga loodule?
Aga nojah, nt Talibani käesoleva aasta poliitika näeb ette ka valitsuses osalevatele meesisikutele käsukorras vähemalt kämblapikkuse habeme kasvatamise, jne, jne (Reuters)...;-) ☆☆☆ — Pietadè 20. november 2024, kell 17:23 (EET)

Ilme

Vikipeedia on "inimsõbralikumaks" tehtud - iga uut lehte avades visatakse ekraanile ilme valiku tabel. Kuidas saaks selle välja lülitada? 193.40.12.10 25. juuni 2024, kell 12:51 (EEST)

Ilmest paremal on nupp peida. Tolle valimine viib menüü silma alt ära. Taavi Kiisk (arutelu) 26. juuni 2024, kell 11:46 (EEST)

Ja järgmist lehte avades hüppab see jälle välja. Ja nii iga uut lehte avades. Miks peab Vikipeediast millegi otsimine käima niimoodi pealesunnitud "kasutajasõbralikkusega" sõdides? 2001:7D0:8913:9580:82AA:AE97:950A:A61F 26. juuni 2024, kell 18:08 (EEST)

„Ilme(de)sse“ süüvi(tu)des: mõne nädala eest valisin rue.wikipedias eelistuste alt välja kuva, mis annab tulemuseks: nt eestikeelselt lehel, tõlkimata „asjad“ [Main page // Üldine arutelu // ...] on ingliskeelsed, tõlgitud „asjad“ eestikeelsed, aluti kummaline, praeguseks hakkab tasapisi isegi meeldima, ehk... ☆☆☆ — Pietadè 20. juuli 2024, kell 01:03 (EEST)

Mind on see mõnikord segadusse, tekitanud arvamuse, et olen eesti Vikipeedias. Andres (arutelu) 20. juuli 2024, kell 12:55 (EEST)

Jüri Kolk kirjutas 13. septembri Sirbis: ".. kogu aeg karjutakse ruuporist soovitusi osta veel seda ja toda, minna sinna ja teha neid ja teisi asju. Sedasorti pealetükkivat müra on kõik kohad täis." ".. paljud programmide ja operatsioonisüsteemide sisse ehitatud robotid kipuvad suvalisel hetkel teile midagi pakkuma, juhivad tähelepanu teie tegevuselt kõrvale, hüppavad põõsast teerajale ja esitavad ultimaatumi. [..] Kus on lihtne selge konkreetne ja lõplik „ei“?! Kes võõrandas minu õiguse keelduda? [..] korporatsioonil ei tohiks olla õigust mulle lakkamatult peale käia. [..] Oleme olukorraga leppinud, nagu peakski asjad nii käima, aga ei pea. [..] me peaksime hakkama liikuma nõusolekupõhise maailma poole. Ja sellestki on vähe – me peaks liikuma tahteavaldusepõhise maailma poole. Praegu ei suudeta mõista seda, et ei on ei. Ei on kindlasti ei ja kõigil peab olema võimalus seda sõna kasutada."

Vikipeedias puudub võimalus öelda, et ärge loopige mulle spämmi ekraanile -- seda iga artikliga kaasnevat püstformaadis akna korral veerandi või kolmandiku akna laiust kohustuslikku valikut, et mis värvi tausta, kui suurt teksti, kui laia akent soovid selle artikli lugemiseks. Kõik need valikud on juba tehtud veebilehitseja seadetes. 193.40.55.75 21. oktoober 2024, kell 21:00 (EEST)

Aga mõtle selle peale, et keegi tunneb kindlasti uhkust, et on suutnud sellise tüütava lahenduse välja mõelda ja Vikipeedia kasutajate piinamiseks käiku lasta. Kas meil on õigust seda inimest tema elu suurimast õnnest ilma jätta? 2001:7D0:8046:7980:A4B4:BA4F:2226:9636 26. oktoober 2024, kell 19:10 (EEST)

No vähemasti öörežiimi lisamist on aastate jooksul soovinud palju kasutajaid. Et seda saaksid nüüd kasutada ka tavalised lugejad, kes harilikult pole sisse loginud, siis kuskile menüüsse on vaja panna link selle sisse- ja väljalülitamiseks. Ma katsetasin olles välja loginud. Minul vähemasti jätab brauser selle menüü peitmise valiku meelde küll, ka siis, kui brauser vahepeal sulgeda. Pikne 14. november 2024, kell 20:26 (EET)

Vaatan eestikeelset vikipeediat Google Chromiga ja olen täna ühe teema kohta infot otsides juba korda kakskümmend pidanud seda A4 püstformaadi veerand lehe laiust tabelit ekraanilt koristama. 193.40.1.5 26. november 2024, kell 11:17 (EET)

Sama siin, see rämps on ikka äärmiselt pealetükkiv. 2001:7D0:8046:7980:ED5F:C597:E9BE:A365 25. detsember 2024, kell 13:01 (EET)

Surma tõendamine

Ma leian, et nii see ikka ei käi, et anonüümne kasutaja kirjutab, et keegi on surnud, ja me jäämegi seda uskuma, kuigi ametlikku ega üldse mingit muud surmateadet ei ole. Vikipeedia ei ole uudisteagentuur, ja uudisteagentuuriski ei kasutata anonüümsest allikast pärinevat infot.

Kui me kuulutame kellegi enneaegselt surnuks, on see Vikipeediale väga diskrediteeriv, rääkimata moraalsest kahjust asjaosalisele. --Andres (arutelu) 24. juuli 2024, kell 10:29 (EEST)

Nõus. Sellised muudatused tuleb tagasi pöörata. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. juuli 2024, kell 11:36 (EEST)

Kas seda Rahvastikuregistrist kontrollida ei saa? Velirand (arutelu) 24. juuli 2024, kell 11:38 (EEST)

Nii see üldiselt ei peaks käima. Üldjuhul peaks surma fakt muidugi olema viidatav ja üldjuhul see ongi viidatav. (Kui viide on lisamata, siis, nagu Andres on varem osundanud, saavad viite lisada teised). Kuid Vikipeedias on isikuartiklid ju üksnes tähelepanuväärsete isikute kohta, eks ole? Vikipeedia pole küll uudisteagentuur, kuid on halb ja entsüklopeediat diskrediteeriv kui tähelepanuväärne isik on ammu surnud, kuid Vikipeedia info järgi endiselt elavate kirjas. Tänapäeval võib aga juhtuda, et info kellegi surmast levib vaid nt asutuse või kogukonna listis või sotsiaalmeedias, mis ei pruugi olla üldsusele vabalt kättesaadav ja seetõttu viitena kasutatav. Olid ajad kui praktiliselt iga inimese surma kohta avaldati ajalehes surmakuulutusi, kuid need ajad on möödanik. (Kui palju neid ajalehti paberkujul veel üldse ilmub ja surmakuulutuste traditsioon on hääbumas, vähemasti pole see enam üldine tava.) Kui isik tuhastatakse, kuid kalmistule ei maeta, siis ei ilmu see info ka kalmistute registrisse. Õigustatud huvi korral on surnud isiku andmeid (sh surma aeg ja koht) võimalik küll rahvastikuregistrist küsida (vt rahvastikuregistri seaduse [1] §46), kuid iseküsimus, kas selline päringuvastus on Vikipeedias viitena kasutatav. Muidugi, leidlikud inimesed leiavad sellistele dilemmadele alati lahenduse. Näiteks, "anonüümne kasutaja" lisab surma info esmalt Genisse ja siis viitab Vikipeedias Genile kui allikale ;-) --VillaK (arutelu) 25. juuli 2024, kell 07:30 (EEST)

Geni ei ole ka Vikipeedias aktsepteeritav allikas, kuigi see on üldiselt usaldatav. Vajaduse korral saab Geni meie veendumust kujundada, aga viidata sellele ei saa. Hea küll, me võime kellegi surnuks märkida ka siis, kui viidet ei ole, aga me peame fakti kuidagi teada saama. Kui anonüümne kasutaja selle artiklisse sisse paneb, siis me ei ütleks, et me oleme teada saanud.

Mind ajendas Maret Purde juhtum. Andres (arutelu) 27. juuli 2024, kell 14:35 (EEST)

Nüüd ka Tiit Tiidemann. --Andres (arutelu) 29. juuli 2024, kell 19:38 (EEST)

Tiit Tiidemanni surmakuulutus ilmus 31. juuli Postimehes. VillaK (arutelu) 31. juuli 2024, kell 22:35 (EEST)

Palun pane viide. Andres (arutelu) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST)

Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --Andres (arutelu) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST)

Malle Rute. --Andres (arutelu) 31. juuli 2024, kell 18:43 (EEST)

Malle Rute juhtum on näide sellest, et tähelepanuväärne isik suri 2 kuud tagasi, surmakuulutus ilmus 31.mai Postimehes, kuid Vikipeedia järgi oli ta veel 2 kuud pärast surma elavate kirjas. VillaK (arutelu) 31. juuli 2024, kell 22:34 (EEST)

Palun pane viide surmakuulutusele. Andres (arutelu) 1. august 2024, kell 13:48 (EEST)

Kas surmakuulutuses oli ka kuupäev ja surmakoht? Palun pane ise viide. Andres (arutelu) 1. august 2024, kell 13:51 (EEST)

Või keegi teine, kellel on juurdepääs allikale. --Andres (arutelu) 2. august 2024, kell 11:23 (EEST)

Eestikeelses Vikipeedias on praegu enam kui 250 artiklit, kus viidatakse Geni.com saidil avaldatud infole. --VillaK (arutelu) 28. juuli 2024, kell 22:12 (EEST)

Huvitav millise regulaarsusega ja milliste allikate põhjal Ester autoritele surma aasta lisab. [2] Wkentaur (arutelu) 29. juuli 2024, kell 21:17 (EEST)

Lisaks "anonüümsele kirjutajale" on muidugi ka võimalus, et saame info endale teada usalduväärselt inimeselt, kes lahkunut tundis ja palub Vikipeedias kirjasoleva tegelikkusega kooskõlla viia. Jääme siis ka viidet ootama? Ivo (arutelu) 1. august 2024, kell 01:22 (EEST)

Kui mõni administraator või muu kasutaja, keda me usaldame, surmafakti teab ja selle kirja paneb, siis minu arvates on OK, aga viite ootamise märkus tuleb ikkagi panna.

Minu meelest meie eesmärk on ikkagi tõde. Kui see nii ei ole, siis ei saa Vikipeedia olla usaldusväärne. Viidatavusest kinnihoidmine ei vii igal juhtumil suurema usaldusväärsuseni. --Andres (arutelu) 1. august 2024, kell 13:45 (EEST)

lugeja jaoks peab olema arusaadav/läbipaistev tõe tekkimise protsess. (seda enam kui tegemist on kuupäevaliste või arvuliste andmetega) Wkentaur (arutelu) 2. august 2024, kell 07:35 (EEST)

Seda saab näidata ka teisiti kui usaldusväärsetele allikatele viidates. --Andres (arutelu) 2. august 2024, kell 11:21 (EEST)

• Saab alati vaadata www.kalmistud.ee registrist, kui inimene on maetud mõnes Eestis asuvas kalmistus. -Mardus /arutelu 17. september 2024, kell 08:53 (EEST)

---

Egas see/asi nii hull ka ole, mina ise, nt, olen (kui meediat uskuda) juba üle 70 aasta surnud, ja, tegin eelmisel aastal ka soovahetuse läbi...
Mis on TÕDE, ja, kus(t) seda jagatakse, ja kui pikk see ootejärjekord on (kuudes, aastates, sajandites, aastatuhandetes jne)? ☆☆☆ — Pietadè 1. august 2024, kell 14:02 (EEST)

---

Kogu selle jutu peale meenus juhtum, kus mu tuttav tõlkija suri ning ühtki järelehüüet ei ilmunudki. Ja tõesti, nüüd sai panna viiteks vähemasti Geni, aga ühtegi muud avalikku allikat polegi. Kalmistud.ee-s teda pole, aga ega Eestis ei olegi ühtki registrit, mis absoluutselt kõiki kalmistuid kataks - ja matmine pole tingimata kohustuslik kah, tänapäeval lõpetavad paljud mingis potsikus, looduses või talvisel tänavajääl. Nii et kui me tahame hoida realistlikku tasakaalu viidatavuse ja faktide vahel, tuleb kasutada kriitilist mõtlemist ning kaaluda iga juhtumit eraldi. Kui on head allikad, siis on; kui on ainult kesised, kuid fakt on kindel, siis on nii; kui on fakt, kuid allikaid pole üldse, no siis saab meile siia kirja panna ja Wikidatas viidata impordile eesti vikist. Vikipedisti töö on tellija (ehk ühiskonna) materjalist. --Oop (arutelu) 15. detsember 2024, kell 12:41 (EET)

Minu meelest võiks lihtsalt leppida sellega, et Vikipeedias isikute kohta leiduvad andmed ei ole ammendavad. Üldiselt ju leidab Vikipeediast ainult sellise info, mis on avalike allikate abil tõentatav ja mainimisväärne. Oleneb isikust, milline info on tema kohta parasjagu saadaval. Milleks siis samas eeldada, et surmafakt erinevalt muust infost peaks siiski igas isikuartiklis kajastuma? Ma ei saa hästi aru, kuidas selle puudumine artiklist Vikipeediat diskrediteerib. Nii nagu Vikipeedia ei ole uudisteagentuur ei ole ta ka rahvastikuregister, surmadaatumi puudumisest ei saa siin hästi välja lugeda seda, et inimene on elavate kirjas. Sajandeid tagasi elanud inimeste puhul seejuures on üsna tavaline, et andmed surma- või sünniaeja kohta puuduvad. Genile viitamise asemel võib artikkel minu meelest vabalt ilma surmadaatumita jääda. Usaldusväärsetele allikatele viitamise nõudel pole kuigivõrd mõtet, kui see justkui ei kehti siis, kui usaldusväärsed allikad puuduvad. Pikne 17. detsember 2024, kell 20:30 (EET)

Ma olen Piksega sageli sarnasel seisukohal, kuid selles küsimuses ma Piksega ei nõustu. Esiteks ma ei arva, et Genis avaldatud surmaandmete usaldusväärsusega oleks väga suuri probleeme. Olles Geni andmekvaliteediga piisavalt hästi kursis, tuleb kindlasti tõdeda, et seal on probleeme, kuid enamus Geni probleeme puudutab pigem sugulussidemete ebatäielikkust, sama isiku topeltkandeid ning sugupuude vaheliste seoste puudumisi. Surmaandmed, kui need on Genis olemas, on valdavalt usaldusväärsed, ehkki mõnikord ebatäielikud (nt näidatud üksnes surma aasta). See veendumus põhineb küllalt suure valimi põhjal läbiviidud Geni andmekvaliteedi kontrollile, olles võrrelnud Geni surmaandmeid teiste allikate andmetega, sh Eesti ja Rootsi registriandmetega. Muidugi saab Genit kritiseerida, et seal on nn kasutajate poolt esitatud sisu (user-generated content), millele pole lisatud viiteid. Samas, sisuliselt on ju ka nt Postimehe leinakuulutuste puhul tegemist sarnase kasutajate poolt esitatud sisuga. Sama lugu on ka veebis lehel [https://www.surmakuulutused.ee/kuulutused] avaldatud surmakuulutustega. Surma- ja leinakuulutusi avaldavad leinajad ei esita toimetusele surmatunnistuse koopiat, ega kontrolli toimetused kõiki kuulutusi rahvastikuregistri andmete põhjal. Nende andmete usaldusväärsus põhineb sisuliselt sotsiaalsel kontrollil - kui keegi peaks esitama toimetusele n.ö. võltssurmakuulutuse isiku kohta, kes jätkuvalt elab, siis reeglina märkab seda üsna kiiresti kas isik ise või keegi tema tuttavatest ning info lükatakse ümber. Ja ehkki üksikuid selliseid markantseid juhtumeid on esinenud, siis see ei muuda ajalehti veel surmaandmete osas täiesti ebausaldusväärseks allikaks. Ma ei näe head põhjust, miks peaks Genis avaldatud surmaandmetesse suhtuma teisiti. Kindlasti ei ole nii, et Genisse oleks sisestatud massiliselt ekslikke surmaandmeid inimeste kohta, kes tegelikult elavad, nii et need püsiksid kaua parandamata. Pigem on Geniga sama probleem nagu Vikipeediaga, et seal on surnud isikute kohta mõnikord surmaandmed puudu. Ent kui need andmed on seal olemas, siis ma ei näe põhjust, miks Vikipeedia ei võiks samu andmeid kasutada, viidates seejuures Genile kui allikale. VillaK (arutelu) 18. detsember 2024, kell 19:15 (EET)

Surma fakt (ja daatum) on isiku kirjeldamisel üks kõike olulisematest andmetest. Sellepärast on selle kajastatus Vikipeedias olulisem kui enamiku muude elulooandmete puhul ja sellele tuleks läheneda veidi erinevate kriteeriumite alusel. Pigem võiks proovida sellistel puhkudel aeg-ajalt kontrollida, kas Geni kaudu viidatud andmete kohta ei ole ilmunud paremat allikat (ehkki nois muidugi võib olla algallikaks ikkagi Geni, ent siis lasub vastutus andmete kontrolli eest juba vahendaval allikal; samamoodi peame ju ajakirjanduse soliidsemat osa üldiselt usaldusväärseks, sest toimetus vastutab avaldatu tõesuse eest). --Ehitaja (arutelu) 19. detsember 2024, kell 17:49 (EET)

Vikipeedia üldiste viitamispõhimõtete valguses on Geni juures tähtis just see, et tegu on kasutajate poolt esitatud sisuga, igaüks saab sina ise ja vahetult andmeid lisada. Kui viitame Genile, siis enamvähem samahästi võiksime viidata teistes keeltes Vikipeediatele või teistele artiklitele siinsamas. Sellistele allikatele viitamisega ei täida viitamine enam siin oma peamist eesmärki tagada usaldusväärsust ning sellistele allikatele viitamise eeskujul on siis üsna lihtne viidata ka igasugustele muudele ebausaldusväärsetele allikatele.

Siin on lühike kokkuvõte Geniga seotud aruteludest inglise vikis: en:WP:RSP#Geni.com.

Teatud sisu või ka Vikipeedia teatud artikleid iseenesest saab küll hinnata piisavalt täpseks ja seeläbi siis ehk ka usaldatavaks, aga kui see sisu pärineb allikast, mis põhimõtteliselt ei ole millegi poolest usaldusväärsem kui Vikipeedia ise, siis oleme sellisele sisule viitamisega siin ikkagi lõhkise küna ees.

Ajalehe surmakuulutuste juures on teisiti ehk siiski see, et vahel on avaldaja, kes võtab kuulutuse vastu, ja eeldatavasti ka toimetaja, kes ilmsema jama välja sõelub. Veidike usaldatavust võrreldes Geniga lisab ehk ka see, et surmakuulutus lisatakse siis, kui see aktuaalne ja harilikult lisab selle keegi lähedane. Aga viletsamapoolse allikaga on surmakuulutuste näol muidugi küll tegu, võib-olla siiski ei peaks viitama ka neile.

Surma- ja sünnidaatum tuuakse küll alati kohe alguses ära, kui need on teada, aga seda minu meelest eeskätt seetõttu, et need on esmaseid andmeid, mille alusel eristada samanimelisi isikuid. Need daatumid ei ole tingimata sisuliselt tähtsad. Peale selle, nagu öeldud, kõigi artiklit väärivate isikute puhul me niikuinii neid daatumeid teada ei saa, ei aita ka Geni ega keegi teadja, kes daatumi otse Vikipeediasse lisaks. Mulle tundub seetõttu mõnest konkreetsest isikuartiklist puuduv surmadaatum seetõttu probleemina siiski üle paisutatud. Või see probleem on minu meelest üsna tühine, kui vastukaaluks on viitamine sellistele allikatele, mis diskrediteerivad Vikipeedias viidete kasutamist üldiselt. Pikne 19. detsember 2024, kell 20:32 (EET)

Neile, kes natuke rohkem on biograafiliste materjalidega kokku puutunud, ei tule vast üllatusena tõdemus, et õigupoolest on suurema osa elulooliste materjalide puhul algne info oma päritolult nn kasutajate poolt esitatud sisu (user-generated content). Seejuures on need "kasutajad" sageli ka isikud ise (self- generated), mitte kõrvalised vaatlejad. Sellistest eluloolistest materjalidest on aja jooksul saanud "faktid" tänu sellele, et need on ära trükitud n.ö. kolmandate osapoolte välja antud üllitistesː raamatutes, ajalehtedes või veebilehtedel. Kuid see iseenesest ei taga veel kogu selle info usaldusväärsust, sest valdavalt puudub neil kirjastajatel nii praktiline võimalus kui ka võimekus kõiki asjaolusid kontrollida. Ka Eesti kontekstis võib selle kohta tuua palju näiteid, sh ESBL ja ETBL, mida peetakse usaldusväärseteks allikateks, ehkki suur osa algsest eluloolisest infost pärineb neis biograafilistes leksikonides kajastatud isikutelt endilt ning süstemaatiliselt pole neis toodud fakte keegi kontrollinud. Veel komplitseeritum on lugu ajalooliste isikute ja allikatega. Moraal on lühidalt selles, et allikakriitilisust on õigupoolest vaja kõigi allikate puhul, elulooliste materjalide puhul ei saa mitte ühtegi allikat võtta tõsikindla tõena ning samas pole mõistlikku põhjust ka ühtegi allikat automaatselt välistada. Tulles nüüd Geni andmete juurde, siis võib ju näiteks aru saada kui keegi enda kohta Geni kande teinud isik jätab märkimata mõne enda varasema lahutatud abikaasa vms. Samas kui on selge, et oma surma andmeid ei saa sisestada isik ise, vaid seda peab olema teinud keegi teine. Enamasti on see lähedane isik, sugulane, mõnikord ka kaugem sugupuu uurija, ent kes seda ka ei teeks, ilmselt tugineb ta endal olemasolevale infole, isegi kui ta viidet ei lisa. Kindlasti olid enwiki tabeli "Reliable sources/Perennial sources" koostajatel head kavatsused, kuid kõige lugupidamise juures on selline valgusfoorivärvides tabel pigem suunatud Wikipedia n.ö. dumb user-itele, kes universaalset allikakriitilisuse põhimõtet ei oska veel hästi järgida ja vajavad seetõttu mingeid "käsipuid", millele toetuda. Sõnaga, allikakriitiline tuleb olla mistahes biograafilise materjali ja andmete suhtes. Ühtegi sellist allikat ei saa automaatselt usaldada kui kindla tõe allikat, aga pole ka sugugi mõistlik genealoogilisi andmestikke nagu Geni või Ancestry automaatselt välistada. VillaK (arutelu) 20. detsember 2024, kell 11:29 (EET)

Et mitte jääda vaid üldprintsiipide arutelu tasandile, siis illustreerimiseks toon ühe konkreetse kaasuse. Üheks keeruliseks perioodiks Eesti ajaloos on teise maailmasõja järgne aeg, repressioonisurmad vangilaagrites, metsavendade hukkamised, inimeste kadumised. Vaatame artiklit August Aivola. Eluaastatena näidatud 1904-1975, väidetavalt represseeriti 1941, kuid naasis Eestisse ja suri 1975. Ehkki artiklis puuduvad lauselised viited surma aja ja surma koha kohta, siis sellised "faktid" võib tõepoolest leida mitmest usaldusväärseks peetavast allikast. Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem Fotis [3], Eesti biograafiline andmebaas ISIK [4], ajakiri Akadeemia 7/2011 lk.1315 [5] kõik esitavad faktina asjaolusid, et August Aivola pöördus pärast vabanemist tagasi Eestisse ja suri siin 1975. aastal. Eesti kommunismiohvrite memoriaali andmestik [6] näitab tema surma ajana 11. mai 1946. Samas on memoriaal.ee lehel toodud kirjetest ilmne, et Aivola mitte ei surnud 11.05.1946, vaid sel kuupäeval tunnistati ta notaribüroo poolt surnuks. Ning see kuupäev on kantud ka rahvastikuregistrisse tema surma ajana. Mis ühtlasi tähendab vähemalt seda, et ta ei surnud Eestis 1975. (See oleks väga ebatõenäoline, sest register üldiselt veendub isikusamasuses, kuid täielikult välistada seda siiski ei saa, sest ka rahvastikuregistris on vigu). Memoriaal.ee andmebaasi on lisatud Eesti Mälu Instituudi kirje, et "Poja teada näljutati Augustin Aivola surnuks 1942. aasta kevadeks ühes paljudest GULAG-i laagritest." Vaadeldes asjaolusid nende kogumis, tuleks järeldada, et Augustin Aivola tõenäoline surmaaeg jääb vahemikku 1942-1946. Keegi võiks ehk väita, et selline deduktiivne järeldus on originaaluurimuslik. Samas, kriitikavaba tuginemine nn. usaldusväärsetele allikatele nagu Rahvusarhiivi infosüsteem või ajakiri Akadeemia tähendaks tõendamata ja vastuolulise info reprodutseerimist. Ma ei peaks ka kohaseks Pikse soovitust "lihtsalt leppida sellega, et Vikipeedias isikute kohta leiduvad andmed ei ole ammendavad." Info on ju olemas, meil ei ole olukord, kus mingeid andmeid ei ole, vaid vastukäivaid infokilde tuleb hinnata nende kogumis. Ning "originaaluurimuse" tulemused on Genis juba avaldatud. Mu meelest oleks sellisel juhul rumal reprodutseerida Vikipeedias n.ö. automaatselt usaldusväärseid allikaid. Kriitiliselt allikaid hinnates on ju ilmne, et August Aivola õige surmaaeg ei olnud 1975 ega ka 11.5,1946, vaid täpselt kindlaks tegemata aeg vahemikust 1942-1946 ja nii tulekski seda esitada. Samas võiks muidugi olla kohane artikli tekstis täiendavalt selgitada, et osades allikates on tema surma ajaks peetud aastat 1975, kuid see ei ole usutav, arvestades rahvastikuregistri kannet surma aja kohta. Nagu ka seda, et rahvastikuregistri järgne surma aeg väljendab surnuks kuulutamise aega, samas kui lähedastelt pärit info kohaselt suri ta juba 1942.aastal. VillaK (arutelu) 20. detsember 2024, kell 13:06 (EET)

Muidugi tuleb allikakriitiline olla kõigi allikate suhtes. Siin teemas keegi vist vastupidist mõista andnud ei ole. Veelkord, ma ei väida ka, et oleks põhimõtteliselt vale usaldada ja kasutada allikaid nagu Geni (või Vikipeedia). Ma väidan, et Geni suguste allikate kasutamist on raske praktiliseks pidada just Vikipeedias ja Vikipeedia tegemise üldistest põhimõtetest tulenevalt.

Nagu juba öeldud, Genisse saab igaüks ise andmeid lisada, samamoodi nagu Vikipeediasse. Seetõttu ei ole põhimõtteliselt vahet, kas kasutaja lisab andmed ilma viiteta otse Vikipeediasse või kas kasutaja lisab andmed kõigepealt Genisse ja viitab siis Vikipeediast Genile. Viitamisel ei ole ju tegelikult mõtet, kui teeme seda lihtsalt selleks, et Vikipeedia ühes selle viitamisnõudega üle kavaldada.

Selle inglise viki tabeli mõte on minu arusaamise järgi eeskätt dokumenteerida, et teatud allikate viitamiskõlbulikkuse üle on juba arutatud (mõnel juhul korduvalt) ning anda muu hulgas ka kiire ülevaade sellest, miks teatud allikaid pigem ei peeta usaldusväärseks ja miks neile allikatele viitamine pigem ei täida usaldusväärsuse tagamise eesmärki. Allikakriitiline inimene võib ikka kõiki neid allikaid kasutada, lihtsalt ta võiks seda teha pigem kuskil mujal, mitte vahetult Vikipeedias.

Kontrollimata andmed leksikonis ei ole ikkagi päris sama, mis kasutaja loodud sisu. Kui on kolmas osapool (kirjastaja, toimetaja), kes vähemasti on sisu üle vaadanud ja süstematiseerinud ja avaldamiskõlbulikuks tunnistanud, siis võiks arvata, et üldiselt on sellist sisu vähemasti mingil määral rohkem põhjust usaldada kui kasutaja loodud sisu, mille keegi ise internetti üles riputas. See ei tähenda, et igat avaldatud leksikoni (tervikuna) peab usaldusväärseks pidama ja kasutama.

See Aivola näide jääb alguses püstitatud küsimusest minu meelest juba üsna kaugele. See puudutab rohkem originaaluurimust kui sellist ning selle üle võiks arutada pigem eraldi teinekord. Ütlen selle kohta praegu nii palju, et meil ei ole kohustust ühegi konkreetse allika andmeid ära tuua, kui kahtleme andmete õiguses või kui näeme ära, et allikas on ilmne viga.

See on Vikipeedia eripära, et siia lisatakse harilikult ainult selline info, mida saab tõendada usaldusväärsete allikate abil ja mis on allikates ära toodud otse, ilma et tuleks uut infot sünteesida. Teistes väljaannetes võidakse juhinduda teistsugustest põhimõtetest. Pikne 20. detsember 2024, kell 21:11 (EET)

Lühend eKr ei sobi

Sest see on mütoloogia. Eelistan e.m.a.--Vaher (arutelu) 1. november 2024, kell 09:21 (EET)

Arvan sama. Taivo 12. november 2024, kell 20:31 (EET)

Ei nõustu. See on domineeriv systeem ja esineb igapäevaselt sekulaarses kasutuses. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. november 2024, kell 21:36 (EET)

Kuid see ei tohiks domineerida ja vikipeedia võiks selles osas olla teenäitaja. Taivo 14. november 2024, kell 18:16 (EET)

Selle üle oli mõne aasta eest arutelu, just sinu parandustest ajendatuna: Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 31#eKr või e.m.a. Asjaolud, mille tõttu eelistame lühendit eKr, vähemasti pealkirjades, ei ole arvatavasti vahepeal muutunud. Pikne 14. november 2024, kell 20:26 (EET)

Eelistame?? Mina ei eelista. Lingitud arutelus pole mind üldse mainitud, aga tunnen end nagu kõrvust tõstetuna, et sa veel 9 aastat hiljem mäletad, et minu parandustest ajendatuna. Minust on kasu olnud. Taivo 17. november 2024, kell 20:22 (EET)

Täpsustan, et see varasem aruteluteema oli ajendatud kasutaja Vaher parandustest, kui see minu eelmise kommentaari taandest piisavalt selgelt välja ei tulnud. Vähemasti artiklipealkirjades ju kasutame läbivalt lühendit "eKr". Varasemas arutelus leiti üldiselt, et lühendite kasutus võiks olla ka edaspidi järjekindel. Pikne 17. november 2024, kell 20:35 (EET)

Lisan siinkohal ära inglise vikis aset leidnud samateemalise arutelu lingi (https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Neutral_point_of_view/BCE-CE_Debate).Melilac (arutelu) 1. detsember 2024, kell 09:39 (EET)

100% nõus. --LeeMarx (arutelu) 1. detsember 2024, kell 19:40 (EET)

Ühe isikuartikli järjepidev halvas usus täiendamine

Tere! Kirjutan siia, et kaasata diskussiooni laiem hulk Vikipeedia aktiivseid kaastöötajaid. Olen nimelt artikli Siim Kabrits juures hädas Kasutaja:Kruusamägi tegevusega. Kruusamägi on artiklit parandanud halvas usus, lisades artiklisse vaid negatiivset, muutes vikiartikli sisuliselt rünnakuleheks, mis läheb minu hinnangul Vikipeedia põhimõtetega vastuollu. Samuti läheb artikkel taolisel kujul vastuollu Vikipeedia neutraalse vaatepunkti ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Artiklit korrastades jätsin kõik nn "skandaalid" artiklisse, kuid püüdsin neile anda asjakohase kaalukuse ja tooni. Teadlikult jätsin välja järgmise lause: Skandaaliga seoses püüdis ajakirjanduses tähelepanu ka Siim Kabritsa katse eemaldada oma elulooartiklist eestikeelses Vikipeedias lõik elamislubade skandaali teemal. See ei ole entsüklopeediavääriline sisu ning "ajakirjanduse tähelepanu" ei tekkinud orgaaniliselt, vaid Vikipeedia administraatori saadetud vihje läbi. Mina leian, et sellisel moel sisu genereerimine on ebaeetiline ja ei käi kuidagi Vikipeedia vaimuga kokku. Palun veelkord kõigil administraatoritel ja aktiivsetel toimetajatel sellesse küsimusse korra süveneda, artikli ajalooga tutvuda ja arvamust avaldada. Igasuguse konstruktiivse ja heas usus tehtud tagasiside suhtes olen tänulik ja vastuvõtlik - ka minu eesmärgiks on luua kvaliteetset ja Vikipeedia põhimõtetega kooskõlas olevat sisu.--Kirjamarssal (arutelu) 26. november 2024, kell 10:42 (EET)

Muu artikli mahuga ja kohatise kiidulauluga võrreldes (nt kuidas shroomwell on suurim ja parim jne, mis ei kuulu isikuartikli juurde) ei ole paar lauset probleemsematest ilmingutest ebaproportsionaalne, samuti ei muuda nood paar lauset tervet artiklit rünnakuleheks.

Vikipeedia vaimuga käib kokku mitmekülgne (mitte ainult positiivne) sündmuste, nähtuste, isikute jne kirjeldamine.

Mina olen näiteks isikuartiklite tegemisest loobunud, kuna inimesed soovivad vikit kasutada enesepromoks ja hakkavad neutraalset kirjeldust reklaamivahuks kloppima. Sillerkiil (arutelu) 26. november 2024, kell 11:16 (EET)

On ilmne, et antud isik tahab kasutada Vikipeediat enesepromoks ning sellised püüded on korduvalt dokumenteeritud. Samasugune enesepromo on nüüd käima läinud ingliskeelses Vikipeedias. See tegevus on täiesti lubamatu ja väärib jäädavat blokeerimist. Artikkel on nähtavasti vaja kaitse alla võtta ning kogu skandaalide osa tagasi sisse tuua. Teha nägu, et siin on kuidagi püütud tegutseda heas usus ja Vikipeedia huvides on räige vale. Eriti teades milline on pikem ajalugu ja püüded sisuga üle aastate manipuleerida. Ivo (arutelu) 26. november 2024, kell 14:19 (EET)

Täiendusi, täiendajaid ja nende muud kaastööd vaadates jäävad silma suhtekorraldaja kaunid kõrvakesed. See polekski ju tingimata halb, kui Eesti suhtekorraldajad mõistaksid, mida saab, tohib või tasub Vikipeedias teha ja mida mitte. Püüdeid Vikipeediat tsenseerida ja seejärel läbikukkunud püüete ajakirjandusliku kajastuse refereerimist keelata on Vikipeedias üsna aegade algusest peale peetud tähelepanuväärseks informatsiooniks, mis seda üritavaid isikuid olulisel viisil iseloomustab, eriti kui sellised katsed kestavad aastaid ja inimene sellest ikka midagi ei õpi, vaid üritab üha uuesti kas ise või kedagi palgates. Vea tunnistamine ja oma käitumise parandamine võimaldab tehtu selja taha jätta ning kujundab lõpuks ka inimese mainet positiivselt, korduv peaga vastu seina jooksmine näitab aga üksnes halvasti rakendatud järjekindlust ja rikub mainet märksa hullemini. --Ehitaja (arutelu) 27. detsember 2024, kell 17:49 (EET)

Keeletoimetamistalgud

Tänavutalvised keeletoimetamistalgud peaksid juba teist päeva kestma. Keegi kena inimene paneb ehk lingi ka esilehe päisesse? Vikipeedia:Keeletoimetamistalgud Astromaailm (arutelu) 2. detsember 2024, kell 19:18 (EET)

Talgud juba käivad, ehk keegi lisab päisesse ka vastava lingi? --Astromaailm (arutelu) 2. detsember 2024, kell 19:23 (EET)

Keeletoimetamistalgute info läks bännerisse 1. detsembri õhtul. Iseasi küll, et sisselogimata külalised ei pruukinud seda kohe näha, sest serveri vahemälus võis vana versioon veel jupp aega üleval olla. Ivo (arutelu) 7. detsember 2024, kell 21:22 (EET)

---

Kas keeletoimetamist ootavate artiklite loend peabki nüüd välja nägema selline https://petscan.wmcloud.org/?psid=892807

või on viga minu vanas opsüsteemis? Ebamugav on kasutada, vanasti olid artiklid ikka kuude ja aastate kaupa grupeeritud. Tulemus on praegu see, et ma ei võta ühtki artiklit sealt loendist, vaid otsin ise mujalt.--Astromaailm (arutelu) 19. detsember 2024, kell 12:39 (EET)

Kuude ja aastate kaupa on ikka siin: Keeletoimetamist ootavad. Lingitud lehel on selline nimekiri, kust on välja jäetud need artiklid, kus on korraga keeletoimetamise ja üldise toimetamise mall. Mõte siis ilmselt selles, et pole mõtet esimeses järjekorras keeletoimetada artikleid, mis veel sisutoimetust vajavad. Seal nimekirjas on artiklid järjestatud loomise järjekorras (väiksema ID-numbriga artiklid eespool), mitte malli lisamise järjekorras. Adeliine (arutelu) 20. detsember 2024, kell 16:13 (EET)

Nimekirjasid saab koostada väga erinevaid ja talgute osas ei oma tähtsust, kuidas ja kust toimetatavad artiklid leiti.

Toimetamise malli vältimise soov on jah selles, et pole mõtet keeletoimetada artikleid, mille sisuline pool on nii vilets, et need niikuinii vajavad ümberkirjutamist sisuliste puuduste pärast. Küllaga on artikleid, kus piisab ainult keelelise poole kõpitsemisest. Ivo (arutelu) 20. detsember 2024, kell 17:44 (EET)

Kasutajaliidese tõlkeprobleem

Tere! Palun kas keegi saaks parandada Vikipeedia kasutajaliideses näiteks sellised tõlkeprobleemid, mis eksitavalt omistavad kasutajale vastupidiseid muudatusi? Näiteks:

• Kustutamislogi 16:25 Kuriuss arutelu kaastöö kustutas ülekirjutamise teel ümbersuunamise Advokaadibüroo Sorainen (Kustutatud, et tõsta asemele lehekülg "Advokaadibüroo SORAINEN")
• Teisaldamislogi 16:25 Kuriuss arutelu kaastöö teisaldas lehekülje Advokaadibüroo SORAINEN ümbersuunamise Advokaadibüroo Sorainen asemele (Ortograafia + nimekuju äriregistris)

Loomulikult ma kustutasin ortograafiavigase pealkirja "Advokaadibüroo SORAINEN" ja artikli uus pealkiri on "Advokaadibüroo Sorainen", nagu on õige, aga miks need Vikipeedia logid väidavad täiesti vastupidist? Kuriuss (arutelu) 12. jaanuar 2025, kell 18:08 (EET)

Ma saan detailidesse laskudes aru küll, et need väited räägivad ümbersuunamislehtedest, aga logi esmalugemisel jääb ikkagi mulje, nagu oleks keeletoimetaja parandanud vigadeta pealkirja vigaseks (mitu Vikipeedia kasutajat on käinud selle kohta minult aru pärimas). Senine sõnastus väidab valesti, et "Kuriuss kustutas ümbersuunamise", sest tegelikult ma muutsin ainult artikli pealkirja, mitte ei käinud ise ja eraldi ühtki ümbersuunamist kustutamas. Sellised ebatäpsused ei ole minu arvates head. Kuriuss (arutelu) 12. jaanuar 2025, kell 18:13 (EET)

Kas parem oleks: "Kuriuss kustutas ümber suunava lehe Advokaadibüroo Sorainen, et tõsta selle pealkirja alla lehekülje "Advokaadibüroo SORAINEN" sisu ja ajalugu" ja "Kuriuss teisaldas lehekülje Advokaadibüroo SORAINEN sisu ja ajaloo ümbersuunamislehe Advokaadibüroo Sorainen asemele"? Kustutamise sõnast ei saa loobuda, sest sellise teisaldamise korral, mis ümbersuunamise nö ümber pöörab, toimub ühe lehe kustutamine, isegi kui kasutaja ei taju seda enda tegevusena. Teisaldamist nimetatakse teisaldamiseks (ja mitte ümbernimetamiseks või pealkirja muutmiseks) seepärast, et lehekülg nö kolib teise kohta (uuele aadressile), mitte ei saa uut pealkirjasilti külge. Juhul kui uuel aadressil enne keegi elas, tuleb too sealt kõigepealt elimineerida. Adeliine (arutelu) 12. jaanuar 2025, kell 22:42 (EET)

Vikipeedia sünnipäev

Ingliskeelne Vikipeedia sai alguse 15. jaanuaril 2001. Nii tähistame 15. jaanuaril Tartus Aparaaditehases Vikipeedia 24. sünnipäeva. Kohaks on Sofa Office, kuhu pääseb Kastani tänav poolt hoonesse sisendes. Alustame kell 17. Ivo (arutelu) 12. jaanuar 2025, kell 23:49 (EET)

Vikipeedia suvepäevad 2025

Annan teada, et 2025. aasta Vikipeedia suvepäevad leivad seekord aset 14.-16. juunini Lääne-Harju vallas. Esimene päev ehk 14.06 on rohkem matkalik ning liigutakse erinevatesse (loodus)kaunitesse kohtadesse. 15.06-16.06 ehk põhipäevadel võõrustab meid Paekalda puhkekeskus. Osalustasu selgub hiljem ning registreerimine algab aprilli lõpus/mai alguses. Pange endale need kuupäevad juba varakult kirja ning olge kohal! KerdoKristjan (arutelu) 17. jaanuar 2025, kell 00:52 (EET)