Mine sisu juurde

William Labov

Allikas: Vikipeedia

William Labov (/l ə ˈ b oʊ v / lə-BOHV ;[1] [2] sündinud 4. detsembril 1927) on Ameerika keeleteadlane, keda peetakse variatsioonilise sotsiolingvistika rajajaks.[3] [4] Teda on kirjeldatud kui "tohutult originaalset ja mõjukat isikut, kes on loonud suure osa sotsiolingvistika metoodikast."[5]

Labov on Philadelphias Pennsylvania ülikooli keeleteaduse osakonna emeriitprofessor ning tegeleb sotsiolingvistika, keelemuutuste ja dialektoloogia alase uurimistööga. Pensionile läks ta 2015. aastal, kuid jätkab teadustööde avaldamist. [6]

Varajane elu ja haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Labov sündis New Jerseys Passaicis ja kasvas üles Rutherfordis, kolides 12-aastaselt Fort Leesse. Labovi sõnul oli tema sündimise juures abiks arst William Carlos Williams.[7] Labov käis Harvardi ülikoolis, kus ta õppis inglise keelt ja filosoofiat, lisaks keemiat.[8] Harvardi ülikooli lõpetas ta 1948. aastal.

Karjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Peale ülikooli lõpetamist ja enne keeleteaduseni jõudmist töötas Labov oma pere ettevõttes tööstuskeemikuna (1949–1961).[8] Oma magistritöö (1963) kirjutas ta Martha's Vineyardi dialekti muutumise kohta, mille ta esitas ka Ameerika Keeleteaduse Seltsile.[6] Labov omandas doktorikraadi (1964) Columbia ülikoolis, õppides Uriel Weinreichi käe all. Ta oli Columbia ülikooli keeleteaduse lektor (1964–70), alates 1971. aastast aga Pennsylvania ülikooli kaasprofessor, seejärel professor[3] ja 1976. aastal Pennsylvania ülikooli lingvistikalabori direktor.[9]

Keeleteaduslik töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiodialektoloogiale suurt mõju avaldanud uurimismeetodit kasutas Labov New Yorgis kõneldavate inglise keele variantide uurimiseks. Oma uurimuse avaldas ta teoses The Social Stratification of English in New York City (1966). Mõjukad olid ka tema 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses avaldatud uurimused afroameerika kõnekeele (African American Vernacular English ehk AAVE) keeleliste tunnuste kohta.[6] Labov väitis, et AAVE-d ei tohiks häbimärgistada kui ebastandardset ja valet, vaid pigem näha seda kui näidet inglise keele mitmekesisusest.[10] [11]

Labov on uurinud ka referentsiaalset määramatust[12] ning seda, kuidas tavainimesed struktureerivad narratiivseid lugusid oma elust.[13] [14] [15] Mitmed tema õpetatavad kursused on praktilised: üliõpilased lähevad Lääne-Philadelphiasse, et olla lastele abiõpetajaks, õppides samal ajal keeleteaduslikult tundma erinevaid keelevariante, näiteks AAVE-d.[16]

Hilisemalt on Labov uurinud käimasolevaid muutusi Ameerika Ühendriikides kõneldava inglise keele fonoloogias, samuti vokaalide ahelmuutumise päritolu ja mustreid (ühe hääliku hääldusmuutus on seotud ja põhjustab teiste häälikute häälduse muutumist). Teoses The Atlas of North American English (2006) leiab ta kaasautoritega, et hetkel toimub kolm suurt erinevat häälikute ahelmuutust: lõunamuutus ehk Southern Shift (Apalatšid ja lõunaranniku piirkonnad); põhjas asuvate linnade vokaalimuutus ehk Northern Cities Vowel Shift (piirkond Madisonist Wisconsinis idas kuni Uticani New Yorgis) ja Kanada muutus ehk Canadian Shift, mis mõjutab suuremat osa Kanadast, lisaks mitmed pisemad muutused väiksemates piirkondades.[17]

Labovi tuntumate õpilaste hulgas on Charles Boberg, Anne H. Charity Hudley, Penelope Eckert, Gregory Guy, Robert A. Leonard, Geoffrey Nunberg, Shana Poplack ja John R. Rickford. Inglismaal on tema uurimismeetodeid kasutatud Norwichi (Peter Trudgill) ja West Yorkshire'i (K. M. Petyt) kõnekeele uurimiseks.

Labovi teoste hulka kuuluvad The Study of Nonstandard English (1969), Language in the Inner City: Studies in Black English Vernacular (1972), Sociolinguistic Patterns (1972),[18] Principles of Linguistic Change (vol I Internal Factors, 1994; vol II Social Factors, 2001, vol.III Cognitive and Cultural Factors, 2010).[19] Koos Sharon Ashi ja Charles Bobergiga andis ta 2006. aastal välja teose The Atlas of North American English.[20]

Keel kasutuses

[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimuses Narrative Analysis: Oral Versions of Personal Experience kasutavad Labov ja Joshua Waletzky sotsiolingvistilist lähenemist, et uurida, kuidas keel inimeste vahel toimib. See on oluline, kuna asetab struktuuri ja vormi uurimise konteksti, ühendades eesmärgi meetodiga. Labovi eesmärk on "isoleerida narratiivi elemendid."[21] [22] : 12  Teos keskendub eranditult suulistele narratiividele.

Labovi järgi on narratiivil kahed funktsioonid: referentsiaalsed ja hindavad. Referentsiaalsed funktsioonid määratlevad loo selle kontekstis, viidates sündmustele järjekorras, milles need algselt aset leidsid.[23] Hindavad funktsioonid kirjeldavad jutustaja eesmärki loo jutustamisel.[24] Labov analüüsis formaalselt nii vaatluse kui intervjuude kaudu saadud suulisi tekste (andmed sisaldasid teistest uuringutest pärit 600 intervjuud, milles osalesid erineva (ka etnilise) taustaga lapsed ja täiskasvanud[25]). Labov jagab narratiivi viieks või kuueks osaks:[26]

  • Sissevaade (abstract) – annab ülevaate loost.[26]
  • Paigutumine (orientation) – Labov kirjeldab seda osa kui viitavaid lauseid, mis aitavad kuulajal paigutuda loos esinevate inimeste, loo koha, aja ja käitumusliku olukorra suhtes.[23] Tegemist on kontekstuaalsete vihjetega, mis eelnevad põhiloole.[26]
  • Põhitegevus (complicating action) – põhilugu, mille käigus narratiiv lahti rullub. Loos võib esineda mitu sellist osa.[26]
  • Refleksioon (evaluation) – autor näitab eneseteadlikkust, tuues välja loo jutustamise otsese või kaudse eesmärgi. See osa annab vihjeid loo olulisusest jutustajale.[26] Refleksioon võib olla väga peidetud, näiteks "leksikaalsed intensiivistajad [on teatud tüüpi] semantiliselt määratletud refleksioon."[27]
  • Lahendus (resolution) – toimub pärast refleksiooni. Lahendus võib anda loole lõpetatuse tunde. [26]
  • Perspektiivi loomine (Coda) – viib kuulaja olevikku, tõmmates ta loo maailmast tagasi jutustamissündmuse maailma. See osa pole kohustuslik ja mõnel narratiivil seda pole. [26]

Iga narratiiv ei sisalda kõiki neid elemente, sellise jaotuse eesmärk on vaid näidata, et narratiividel on sisemine struktuurne kord. Labov väidab, et narratiiviüksused peavad sündmusi ümber jutustama nende kogemise järjekorras, kuna narratiiv on ajaliselt järjestatud. Teisisõnu, sündmused ei toimu juhuslikult, vaid on üksteisega seotud; seega sõltub "algne semantiline tõlgendus" nende algsest järjestusest.[28] [29] Selle jada demonstreerimiseks jagabki ta loo põhiosadeks. Ta defineerib narratiivklauslit kui "narratiivi põhiühikut"[30], mille ümber kõik muu on üles ehitatud. Klausleid saab üksteisest eristada ajaliste pöördepunktide (temporal junctures) järgi,[31] mis tähistavad ajalist nihet ja eraldavad narratiivklausleid. Ajalised pöördepunktid tähistavad ajalist järjestust, kuna klausleid ei saa ümber tõsta ilma nende tähendust muutmata.

Labovi ja Waletzky leiud on olulised, sest need pole puhtteoreetilised, vaid on tuletatud tegelikest andmete analüüsist. Labov, Waletzky jt koostasid intervjuud ja dokumenteerisid jutuvestmise kõnemustreid, lindistades suulist teksti etnograafiliste meetodite põhjal, nii et sellele saab hiljem täpselt viidata. Selline induktiivne meetod lõi uue süsteemi, mille kaudu jututeksti mõista.

Kuldajastu põhimõte (Golden Age Principle)

[muuda | muuda lähteteksti]

Labovi üks mõjukamaid panuseid keele muutumise uurimisse on tema kuldajastu põhimõte (või kuldajastu teooria). See väidab, et kõik häälikulised või grammatilised muutused, mida vastav keelekogukond endale teadvustada suudab, põhjustavad neis võrdselt negatiivse reaktsiooni.[32] Kogukonna arvates leidub minevikus hetk, mil eksisteeris n-ö täiuslik keel, mida hääldati korrektselt ning milles väljenduti kaunilt. Sellest hetkest peale on aga keel hakanud alla käima ning iga keelemuutus tähistab kaugenemist täiuslikust keelevariandist.[33]  

Teaduslik mõju ja kriitika

[muuda | muuda lähteteksti]

Labovi mõjukaid uurimusi on viidanud ja arvustanud mitmed teadlased, peamiselt nende struktuurilise jäikuse tõttu. Kristin Langellier selgitab, et "Labovi-tüüpi narratiivi analüüsi eesmärk on siduda narratiivi formaalsed omadused ja nende funktsioonid".[34] Tegemist on lausungitasandi analüüsiga sellest, kuidas tekst mõjutab sõnumi edastamist. Sellel mudelil on Langellieri järgi mitmeid puudusi: tekstistruktuuri uurimine ilma konteksti ja kuulajaid/sihtrühma arvestamata; seotus konkreetse rahvarühmaga (meetodit võib olla raske kohandada muudele rühmadele); ja teksti kategoriseerimine lausungitasandil, mis koormab analüüsi praktikas ebavajalike teoreetiliste eristustega.[35]

Anna De Fina märgib, et [Labovi mudelis] on "narratiivi määravaks omaduseks ajaline järjestus, kuna sündmuste narratiivis esitamise järjekord peaks vastama algsetele sündmustele nii, nagu need aset leidsid."[36] See aga erineb kaasaegsematest vaadetest jutustamisele, mille järgi teeb jutustamise loomulik kulg edasi-tagasi ajahüppeid, mida põhjustab näiteks mure edasise pärast ja selle mõju järgmistele otsustele. De Fina ja Langellier märgivad mõlemad, et kuigi Labovi mudel suudab suurepäraselt kirjeldada, on seda siiski raske lahti mõtestada, seega võib selle kasutus praktikas piiratud olla.[37] De Fina nõustub Langellier'ga ka selles, et Labovi mudel ei arvesta narratiivi intertekstuaalsust, mis teksti suuresti mõjutada võib.[38]

Labov on eelnevaid kitsaskohti ka mingil määral tunnistanud, öeldes, et "on selge, et toodud järeldused piirduvad meie uuritud keelekogukondadega"[24] ja "uuritud narratiivide üldine struktuur ei ole ühtlane."[39]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

1968. aastal sai Labov David H. Russelli auhinna silmapaistva uurimistöö eest inglise keele õpetamises.[40]

Aastatel 1970–1971 ja 1987–1988 oli Labov Guggenheimi stipendiaat. [41]

Labov on saanud audoktori kraadi muuhulgas Uppsala ülikooli humanitaarteaduskonnast (1985) ja Edinburghi ülikoolist (2005).[42] [43]

1996. aastal võitis ta Ameerika Keeleteaduste Seltsi ehk Linguistic Society of America (LSA) Leonard Bloomfieldi raamatuauhinna oma teose Principles of Linguistic Change, Vol. 1. eest;[20] 2008. aastal pälvis ta sama auhinna teose The Atlas of North American English kaasautorina. [20]

2013. aastal sai Labov Franklini Instituudi arvuti- ja kognitiivteaduse auhinna "keele varieerumise ja muutumise kognitiivse aluse loomise eest keeleandmete range analüüsi abil ning kirjakeelest erinevate murrete uurimise eest, mis on oluline nii sotsiaalselt kui kultuuriliselt." [44]

2015. aastal pälvis ta Briti Akadeemialt Neil ja Saras Smithi lingvistikamedali "elutööliste saavutuste eest lingvistika teaduslikul uurimisel" ja "märkimisväärse panuse eest lingvistikasse ja keeleteadustesse."[45]

2020. aastal sai Labov Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia Talcott Parsonsi auhinna, millega tunnustati "väljapaistvat ja originaalset panust sotsiaalteadustesse". [3]

Isiklik elu

[muuda | muuda lähteteksti]

Labovil on oma esimese abikaasa Teresa Gnasso Laboviga viis last: Susannah Page, Sarah Labov, Simon Labov, Joanna Labov ja Jessie Labov. 1993. aastal abiellus Labov sotsiolingvisti Gillian Sankoffiga, kellega tal on kaks last: Rebecca Labov ja sotsioloog Alice Goffman,[46] kelle Labov adopteeris pärast Sankoffi eelmise abikaasa Erving Goffmani surma.[47]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Gordon, Matthew J. (2006). "Interview with William Labov". Journal of English Linguistics. 34 (4): 332–51. DOI:10.1177/0075424206294308.
  2. ↑ Tom Avril (22. oktoober 2012). "Penn linguist Labov wins Franklin Institute award". The Philadelphia Inquirer. Vaadatud 23. oktoobril 2012.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Pioneering Sociolinguist William Labov Receiving Social Science Prize". American Academy of Arts and Sciences. 29. jaanuar 2020. Vaadatud 30. jaanuaril 2020.
  4. ↑ E.g., in the opening chapter of The Handbook of Language Variation and Change (ed. Chambers et al., Blackwell 2002), J.K. Chambers writes that "variationist sociolinguistics had its effective beginnings only in 1963, the year in which William Labov presented the first sociolinguistic research report"; the dedication page of the Handbook says that Labov's "ideas imbue every page".
  5. ↑ Trask, R.L. (1997). A Student's Dictionary of Language and Linguistics. London: Arnold. Lk 124. ISBN 0-340-65266-7.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Chambers, Jack (14. jaanuar 2017). "William Labov: An Appreciation". Annual Review of Linguistics (inglise). 3 (1): 1–23. DOI:10.1146/annurev-linguistics-051216-040225. ISSN 2333-9683. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  7. ↑ Labov, William; Sankoff, Gillian (2023). Conversations With Strangers. Cambrodge University Press. Lk 7.
  8. ↑ 8,0 8,1 Labov, William. "How I got into Linguistics". www.ling.upenn.edu. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  9. ↑ "Department of English". University of Pennsylvania. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  10. ↑ Wheeler, R. (14. jaanuar 2016). ""So Much Research, So Little Change": Teaching Standard English in African American Classrooms". Annual Review of Linguistics. 2: 367–390. DOI:10.1146/ANNUREV-LINGUISTICS-011415-040434. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  11. ↑ Labov, William (juuni 1972). "Academic Ignorance and Black Intelligence". The Atlantic. Vaadatud 28. märtsil 2015.
  12. ↑ Andersen, Øivin (9. mai 2007). "Indeterminacy, context, economy and well-formedness in specialist communication". Indeterminacy in Terminology and LSP: Studies in honour of Heribert Picht (PDF) (inglise). John Benjamins Publishing Company. ISBN 978-90-272-2332-6.
  13. ↑ Lamb, Gavin (26. veebruar 2021). "The Linguistics Of Narrating Personal Experience". Wild Ones (inglise). Vaadatud 27. märtsil 2023.
  14. ↑ Johnstone, Barbara (september 2016). "'Oral versions of personal experience': Labovian narrative analysis and its uptake". Journal of Sociolinguistics (inglise). 20 (4): 542–560. DOI:10.1111/josl.12192. ISSN 1360-6441. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  15. ↑ Wang, Yue (1. september 2020). "Narrative Structure Analysis: A Story from "Hannah Gadsby: Nanette"". Journal of Language Teaching and Research. 11 (5): 682. DOI:10.17507/jltr.1105.03. ISSN 1798-4769. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  16. ↑ Benson, Lee; Harkavy, Ira; Puckett, John (märts 2000). "An Implementation Revolution as a Strategy for Fulfilling the Democratic Promise of University-Community Partnerships: Penn-West Philadelphia as an Experiment in Progress". Nonprofit and Voluntary Sector Quarterly (inglise). 29 (1): 24–45. DOI:10.1177/0899764000291003. ISSN 0899-7640. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  17. ↑ Armstrong, Eric (jaanuar 2007). "Book Review The Atlas of North American English: Phonetics, Phonology and Sound Change by William Labov, Sharon Ash, & Charles Boberg". Voice and Speech Review (inglise). 5 (1): 394–395. DOI:10.1080/23268263.2007.10769800. ISSN 2326-8263.
  18. ↑ Attinasi, John J. (1974). "The sociolinguistics of William Labov". Bilingual Review / La Revista Bilingüe. 1 (3): 279–304. ISSN 0094-5366. JSTOR 25743604.
  19. ↑ Milroy, James (september 1995). "William Labov, Principles of linguistic change. Volume I: Internal factors (Language in Society 20). Oxford: Blackwell, 1994. Pp. xix + 641". Journal of Linguistics (inglise). 31 (2): 435–439. DOI:10.1017/S0022226700015693. ISSN 1469-7742. Vaadatud 27. märtsil 2023.
  20. ↑ 20,0 20,1 20,2 "Leonard Bloomfield Book Award Previous Holders". linguisticsociety.org. Linguistic Society of America. Vaadatud 21. juulil 2019.
  21. ↑ Nair, Rukmini Bhaya (juuni 2004). Narrative Gravity: Conversation, Cognition, Culture (inglise). Routledge. ISBN 978-1-134-39792-1.
  22. ↑ Labov, William; Waletzky, Joshua (1. jaanuar 1997). "Narrative Analysis: Oral Versions of Personal Experience1". Journal of Narrative and Life History (inglise). 7 (1–4): 3–38. DOI:10.1075/jnlh.7.02nar. ISSN 1053-6981.
  23. ↑ 23,0 23,1 Labov, W., & Waletzky, J. (1997). "Narrative analysis: Oral versions of personal experience". p. 32.
  24. ↑ 24,0 24,1 Labov, W., & Waletzky, J. (1997). "Narrative analysis: Oral versions of personal experience". p. 41.
  25. ↑ Labov, W., & Waletzky, J. (1997). "Narrative analysis: Oral versions of personal experience". p. 13.
  26. ↑ 26,0 26,1 26,2 26,3 26,4 26,5 26,6 Ouyang, Jessica; McKeown, Kathy (2014). "Towards Automatic Detection of Narrative Structure" (PDF). Proceedings of the Ninth International Conference on Language Resources and Evaluation (LREC'14). Reykjavik, Iceland: European Language Resources Association (ELRA). Lk 4624–4631. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. märts 2023.
  27. ↑ Labov, W., & Waletzky, J. (1997). "Narrative analysis: Oral versions of personal experience". p. 37.
  28. ↑ Pratt, Mary Louise (1977). "Natural Narrative" (PDF). Toward a speech act theory of literary discourse. Bloomington, Indiana: Indiana University Press. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27. märts 2023.
  29. ↑ Labov, W., & Waletzky, J. (1997). "Narrative analysis: Oral versions of personal experience". p. 21.
  30. ↑ Labov, W., & Waletzky, J. (1997). "Narrative analysis: Oral versions of personal experience". p. 22.
  31. ↑ Labov, W., & Waletzky, J. (1997). "Narrative analysis: Oral versions of personal experience". p. 25.
  32. ↑ Anderwald, Lieselotte (2. juuni 2016). Language Between Description and Prescription: Verbs and Verb Categories in Nineteenth-Century Grammars of English (inglise). Oxford University Press. ISBN 978-0-19-027068-1.
  33. ↑ Labov, William (2001). Principles of Linguistic Change, Vol. 2: Social Factors. Lk 514.
  34. ↑ Langellier, Kristin M. "Personal narratives: Perspectives on theory and research". Text and Performance Quarterly 9.4 (1989): 243-276. p. 245.
  35. ↑ Langellier, Kristin M. "Personal narratives: Perspectives on theory and research". Text and Performance Quarterly 9.4 (1989): 243-276. p. 246-8.
  36. ↑ De Fina, Anna, and Alexandra Georgakopoulou. Analyzing narrative: Discourse and sociolinguistic perspectives. Cambridge University Press, 2011. p. 27.
  37. ↑ De Fina, Anna, and Alexandra Georgakopoulou. Analyzing narrative: Discourse and sociolinguistic perspectives. Cambridge University Press, 2011. p. 32.
  38. ↑ De Fina, Anna, and Alexandra Georgakopoulou. Analyzing narrative: Discourse and sociolinguistic perspectives. Cambridge University Press, 2011. p. 35.
  39. ↑ Labov, W., & Waletzky, J. (1997). "Narrative, analysis: Oral versions of personal experience". p. 40.
  40. ↑ "David H. Russell Award for Distinguished Research in the Teaching of English Winners" (PDF). NCTE. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2019. Vaadatud 21. juulil 2019.
  41. ↑ "All Fellows". John Simon Guggenheim Memorial Foundation. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2019. Vaadatud 21. juulil 2019.
  42. ↑ "Honorary Doctors of the Faculty of Humanities". Uppsala University. 8. juuni 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2023.
  43. ↑ "Honorary graduates 2004/05". The University of Edinburgh. 25. mai 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2023.
  44. ↑ "Franklin Institute Awards: William Labov". Franklin Institute. 5. september 2014.
  45. ↑ "William Labov receives the Neil and Saras Smith Medal for Linguistics from the British Academy". Department of Linguistics. University of Pennsylvania. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2017. Vaadatud 30. juulil 2017.
  46. ↑ Meyerhoff, Miriam; Nagy, Naomi, toim-d (2008). Social Lives in Language. John Benjamins. Lk 21. ISBN 978-90-272-1863-6.
  47. ↑ Lewis-Kraus, Gideon (12. jaanuar 2016). "The Trials of Alice Goffman". The New York Times Magazine.

 

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=William_Labov&oldid=6719055"