Lahingud Kurski oblastis (2024)
| Lahingud Kurski oblastis | |||
|---|---|---|---|
| Osa Vene-Ukraina sõja idarinne | |||
 Lahingutegevuse kulg | |||
| Toimumisaeg | 6. august 2024 – | ||
| Toimumiskoht | Kurski oblast[7] | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Väeüksused | |||
| |||
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Lahingud Kurski oblastis (Бої в Курській області) on 6. augustil 2024 seoses Ukraina relvajõudude Kurski oblastisse tungimise sõjalise operatsiooniga alanud lahingud.
Sõjalise operatsiooni taust
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina relvajõudude Kurski oblastis teostatud rünnaku olulisteks eeldusteks olid üllatusmoment, kaitserajatiste nõrkus ja vastupanu osutavate regulaarvägede puudumine selles Ukrainaga külgnevas piirkonnas. Mõned kommentaatorid pidasid seda Venemaa luure suureks ebaõnnestumiseks.[8] Seejärel ilmus teateid, et Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülemale Valeri Gerassimovile teatati juba mitu nädalat ette Ukraina vägede koondumisest piiri lähedale ja Ukraina relvajõudude võimalikust operatsioonist, kuid kindral ei omistanud sellele tähtsust, süüdistas luuret paanika tekitamises ning ei teavitanud Vladimir Putinit nendest ettekannetest.[9] Mõned poliitikavaatlejad juhivad aga tähelepanu sellele, et piirikaitse tagamine oli siiski Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ülesanne talle alluvate piirivalvevägedega ja ei kuulunud relvajõudude kohustuste hulka. Erinevad reaktsioonid Ukraina relvajõudude rünnakule näitasid Venemaa jõustruktuuride pikaajalist rivaliteeti ja omavahelisi pingestunud suhteid, mille viimaseks põhjuseks oli 2024. aasta kevadel FSB poolt teostatud Venemaa kaitseministeeriumi kindralite arreteerimine korruptsiooni tõttu.[10]
Kurski oblasti Ukraina piiri äärde algas kaitserajatiste ehitamine juba 2022. aastal. Kurski ajaleht Moskovski Komsomolets Tšernozemje kirjutas, et 2022. aasta novembris sõlmiti selle töö teostamiseks valitsuse osavõtul kolm lepingut väärtuses 15 miljardit rubla (ca 150 miljonit eurot). Ajalehe andmeil tegutsesid töövõtjatena ettevõtted, kelle osanike hulgas olid oblasti kuberneri Roman Starovoyti ja oblasti valitsusjuhi Aleksei Smirnovi (praegu kuberneri kohusetäitja) sugulased.[11] 2022. aasta oktoobris teatas Starovoit, et ehitamisel on kaks tugevdatud kaitseliini. 2023. aasta jaanuaris kontrollis ta Sudža rajoonis kindlustuste rajamist ning andis sama aasta lõpus teada kaitseliinide valmisolekust. 2023. aastal algatati kindlustuste ehitusel ühe töövõtja vastu peale kuudepikkust ehitustöölistele töötasu maksmata jätmist kriminaalasi 3,2 miljardi rubla ulatuses "varguse" ja "kuritegelikul teel saadud raha legaliseerimise" teostamise kohta.[12]
2023. aasta septembris teatas väljaanne RBC-Ukraine vene kindlustuste kaitsevõime imitatsioonist: luurematerjalide alusel selgus, et peaaegu kõik kaitserajatised olid tühjad ja mõned hakkasid koguni võsastuma.[13] Samal ajal teatas Ukraina Rahvusliku Vastupanu Keskus Kurski oblasti piiriäärsetest kindlustustest luuredroonidega tehtud fotode põhjal, et peaaegu kõik piirkonna sõjalised tugipunktid olid sõjaväelastega mehitamata ja varustuseta, need olid keskuse teatel paigutatud ümber Zaporižžja ja Donetski oblastitesse.[11]
Projekt We Can Explain teatas oma allikatele viidates, et Ukraina relvajõudude sissetungi ajal ei olnud Kurski oblastis vene regulaarvägesid, suurtükiväe- ja tankiüksusi ega droonioperaatorid, kes oleksid suutnud pealetungile vastu seista.[14]
Lahingutegevus
[muuda | muuda lähteteksti]6. august
[muuda | muuda lähteteksti]Hommikul ületasid Ukraina relvajõudude üksused Vene Föderatsiooni Sudža ja Korenevo rajoonide territooriumil Vene-Ukraina piiri.[15] Venemaa andmetel osales lahingutes umbes 400 Ukraina sõjaväelast, 11 tanki ja üle 20 soomusmasina.[16]
Sotsiaalmeedia kaadritest nähtus, et Vene sõjalennukid tegutsesid Kurski oblasti kohal madalal kõrgusel rünnaku tõrjumiseks. Vene vägede juhatus tegi avalduse Telegram-kanalis umbes kell 18.20, milles väideti, et Vene väed avasid tule vaenlase positsioonide ja koondumiskohtade pihta ning surusid ukrainlased tagasi üle piiri, tekitades suuri kaotusi suurtükiväe tulega, õhurünnakute ja droonidega. Hiljem muudeti sõnastust aga selliselt, et lahingutegevus jätkub. Vene militaarblogijad nimetasid sissetungi "ebaõnnestunuks" ja "meediatrikiks".[17]
Teatati, et sissetungi piirkonda liikusid täiendavad Ukraina üksused.[18] Kella 22.00 seisuga olid Ukraina relvajõud jõudnud Darino, Sverdlikovo, Gogolivka ja Hontšarivka asulatesse. Olešnõis oli vallutatud Vene armee kaitseliin ning edenetud Sudža linna suunas. 6. augusti lahingute käigus vangistati Vene sõjaväelasi, sealhulgas ajateenijaid.[19]
Ühe meediakanali andmetel põgenesid piirialal paiknenud tšetšeeni sõjaväelise formatsiooni Ahmat võitlejad pärast esimesi kokkupõrkeid oma positsioonidelt. Hiljem põhjendas Ahmati komandör Apti Alaudinov oma üksuste lahingutes mitteosalemist sellega, et Ukraina relvajõud möödusid tema väeosast kõrvalt ning otserünnakut ei korraldanud.[20] Tšetšeenid otsustasid taanduda kuni täiendavate Venemaa abivägede saabumiseni, kuid mõned vene blogijad väitsid, et nad põgenesid lahingu eest.
7. august
[muuda | muuda lähteteksti]Kella 10.00 seisuga olid Ukraina väed 11 asulas ja tunginud kuni 15 kilomeetri sügavusele Venemaa territooriumile. Märgiti, et pealetungirinde laius on ligikaudu 10–11 kilomeetrit.[21] Hommikul ilmus video Venemaa helikopteri Mil Mi-28 hävitamisest drooniga.
Vene militaarblogija väitis, et Ukraina väed olid vallutanud 11 asulat ja tunginud 14 kilomeetrit sügavusele oblastisse. President Vladimir Putin andis valitsusasutustele käsu "pakkuda elanikele vajalikku abi" ja asepeaminister Deniss Manturov saadeti seda jälgima. Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov kuulutas piirkonnas välja erakorralise seisukorra.[22] Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova protesteeris "kuritegeliku Kiievi režiimi" vastu ja ütles, et " Kõik see ainult tugevdab Ukraina neonatside karistamatuse tunnet".[23]
Geolokatsiooniga tehtud kaadrid kinnitasid, et Ukraina väed on tunginud vähemalt sügavusele 10 kilomeetrit Venemaa piirini, läbides kaks Venemaa poolt rajatud kaitseliini. Väed olid edasi liikunud mööda kiirteed nii loodesse kui ka kagusse ja võitlesid nüüd Korenevo alevis ja Sudža eeslinnas, olles vallutanud bensiinijaama ja linna sissepääsu kontrollpunkti. Üks Ukraina leitnant teatas sotsiaalmeedias, et "Kurski Rahvavabariigis" vangistati 300 vene sõdurit, keda "juhtis asjatundmatu juhtivkoosseisu kontingent".[24]
Ukraina väed lähenesid Sudža linnale, mis oli pideva suurtükitule tõttu saanud märkimisväärset kahju. Suur osa elanikkonnast lahkus linnast omal jõul, võimude poolt ei suudetud evakuatsiooni korraldada. Pärastlõunal kutsus Vladimir Putin kokku Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu, nimetades lahinguid "laiaulatuslikuks provokatsiooniks".[25] Ukraina pool ei kommenteerinud lahingtegevust selles piirkonnas.
Ukraina parlamendisaadik Oleksi Hontšarenko teatas, et Ukraina väed vallutasid Sudža gaasimõõtejaama, mille kaudu toimub läbi Urengoi–Užhorod gaasijuhtme maagaasi transiit Kesk-Euroopasse. Nimetatud gaasitorustik oli ainsana kasutuses viiest gaasijuhtmest, mille kaudu Venemaa oli varem oma gaasi Euroopasse vuunanud. Ühe agentuuri analüüs näitas, et 7. augusti õhtuks oli Venemaa täielikult kaotanud kontrolli Kurski oblastis 350 km² suuruse maa-ala üle. Ukraina relvajõud hõivasid Sudžast lõunas asuvad Gornali, Guevo ja Kurilovka asulad ning loodesuunas Leonidovo ja Ljubimovka asulad.[26]
8. august
[muuda | muuda lähteteksti]Kurski kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnovi sõnul tulistati Kurski oblastis öösel ja hommikul alla kuus Ukraina drooni ja viis raketti. 8. augusti hommikuks kontrollisid Ukraina relvajõud Sudža linna lääneosa, selle ümber olevaid teid ning linnas toimusid lahingud.[27] Ukraina sõjaväeüksused jõudsid Ivnitsa ja Anastasjevka asulatesse, mis tähendas, et Ukraina relvajõud on tunginud 23-26 km sügavusele riigipiirist.
Agentuuride andmetel oli keskpäevaks Kurski oblasti lahingutsoon laienenud 430 km²-ni. Ukraina relvajõud võtsid Sudža linna üle peaaegu täieliku kontrolli ning sisenesid Mirnõi külla ning kontrollisid Kasatšja Loknja, Bogdanovka ning Knjaži külasid.[28]
Ukraina sõjaväe mõned üksused olid päeva jooksul liikunud üle 30 km mööda maanteed Sudžast Kurski suunas ja umbes 7 km mööda teed Lgovi poole. Piirist suurimal kaugusel märgati neid Tšeremoški (10 km Lgovist, 35 km Sudžast) ja Šagarovo (50 km Kurskist, 34 km Sudžast) asulates.[29]
Bloomberg News andmetel murdsid Ukraina relvajõud läbi kaks kindlustusliini, mida asuti oblastis rajama 2022. aastal ning mis läksid Venemaale maksma 15 miljardit rubla (ligikaudu 150 miljonit eurot).[30] 8. augustil sai teatavaks Wagneri grupi üksuste toomine Aafrikast Kurski oblastisse.[31]
9. august
[muuda | muuda lähteteksti]Ööl vastu 9. augusti hävitati Oktjabrskoje külas toimunud mitmikraketiheitjate M142 HIMARS rünnaku käigus Vene vägede kolonn, mis liikus mööda Gluškovo rajooni ja Kurski vahelist teed. Meedias avaldatud kaadrid näitasid 15 põlenud sõjaväeveokit, mille sees oli surnukehasid. Ukraina analüütikute sõnul "saab igaüks neist veokitest vedada kuni 35 täisvarustuses sõdurit. Videos on näha 14 hävitatud sõidukit, mis viitab sellele, et Vene armee võis ühe öö jooksul kaotada 200–490 sõdurit. See võib olla üks suurimaid ühekordseid kaotusi Vene armeele alates täiemahulise sõja algusest”.[32] Vene Telegram-kanal kirjutas: "Kolonni välimuse järgi otsustades hukkusid umbes pooled sõjaväelased. See on üks verisemaid ja ohvriterohkemaid rünnakuid kogu sõja ajal.".[33]
Teatati massilisest droonirünnakust Lipetski oblastis, mille korraldamise Venemaa võimud omistasid Ukrainale. Vähemalt kuus inimest sai viga, neljal külal kästi evakueeruda. Ukraina pool väitis, et on rünnanud Lipetski õhuväebaasi ja hävitanud laskemoonalaod.[34]
Venemaa kaitseministeerium avaldas teate sõjaväekolonni saatmise kohta Belgorodi oblastist Sudža rajooni, milles olid 152-mm iseliikuvad haubitsad 2S19 Msta-S ja mitmesugused lahingumasinaid. Radio Liberty andmetel alustas Vene väejuhatus Kurski oblastisse tugevduseks lahingus karastunud vägede saatmist.[35]
Kurski, Brjanski ja Belgorodi oblastis kehtestati FSB juhtimise all terrorismivastane operatiivrežiim, et võtta ajutiselt kontroll oblastite üle, kuni tingimused normaliseeruvad. Terrorismivastaste operatsioonide etteotsa määrati föderaalse julgeolekuteenistuse direktor Aleksandr Bortnikov.[36]
10.-11. august
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina väed alustasid väiksemat sissetungi Belgorodi oblastisse, kus toimusid relvakokkupõrked Graivoroni rajooni Porozi küla juures.[37]
Mitmed allikad, nagu Washington Post ja Frankfurter Rundschau, teatasid, et Venemaa ei suutnud olukorda endiselt kontrollida ning Ukraina väed jätkasid edenemist. Teadaolevalt oli lahingutsoon laienenud 650 km²-ni.[38] Venemaa kaitseministeerium väitis seevastu, et nad on peatanud Ukraina igasuguse edasitungi Kurski oblastis.
Ööl vastu 11. augustit sisenesid Ukraina relvajõud Sudža rajoonist kagu pool paiknevasse Belaja rajooni, mida kinnitasid rajooni juht ja oblasti kuberneri kohusetäitja. Piirkonnast evakueerunutel paluti mitte tagasi pöörduda. Lahingutegevuse alla oli suurenenud 720 km²-ni.[39]
Valgevene kaitseministeerium teatas, et relvajõudude raketid ja isikkoosseis toimetati Ukraina piirile, et tugevdada sealseid vägesid.[40]
12. august
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa võimud alustasid Ukraina sissetungi tõttu tsiviilelanike evakueerimist Belgorodi oblasti Krasnaja Jaruga rajoonist, mis paikneb Kurski oblastist lõuna pool.
Venemaa võimud kinnitasid, et ukrainlased on saavutanud kontrolli vähemalt 28 asustatud punkti üle, samas kui ukrainlased väitsid, et neil on kontroll 44 asunduse üle. Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles, et Ukraina väed kontrollivad üle 1000 km² suurust ala Venemaa territooriumil.[41] Ukraina sõdurid avaldasid video sellest, kuidas nad sõidavad läbi Sudža kesklinna, väites, et kesklinn on Ukraina relvajõudude kontrolli all.
Kurski oblasti kuberner Aleksei Smirnov teatas, et Ukraina pealetungi sügavuseks on 12 kilomeetrit ja laiuseks 40 kilomeetrit. Kokku oli vallutatud territooriumide pindala umbes 480 km². Piirkonnast oli omal käel lahkunud 120 000 inimest, veel 180 000 inimest oli evakueeritud.[42]
13. august
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa kaitseministeerium väitis, et on tõrjunud Ukraina rünnakud Korenevo rajoonis mitmete külade suunas. Vladimir Putin määras Kurski oblastis sissetungivastast kaitset juhtima Aleksei Djumini.[43] Venemaa teatas vajadusest viivitamatult kokku kutsuda ÜRO Julgeolekunõukogu erinõupidamine arutamaks sissetungi Kurski oblastisse.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas, et Ukraina väed kontrollivad Kurski oblastis umbes 1000 ruutkilomeetrit ja 74 asulat. Kohtumisel Zelenskõiga teatas Leedu kaitseminister Laurynas Kasčiūnas, et Venemaa paigutas osa oma vägesid Baltikumi eksklaavist Kaliningradist Kurski oblastisse.[44]
14. august
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina riigitelevisioon edastas reportaaži, milles tõestati, et Sudža linn on Ukraina kontrolli all ning näidati, et Ukraina sõdurid eemaldasid ametiasutuselt Vene lipu. Samuti näidati kaadreid, kuidas Ukraina väed toimetasid linna tsiviilisikutele humanitaarabi. Ukraina pool väitis, et vangistas vähem kui 24 tunniga 100 Vene sõdurit, kes kuulusid väidetavalt 488. kaardiväerügementi ja Ahmati pataljoni, mis oli suurim ühekordne vene sõjaväelaste alistumine.[45]
Ukraina väed hõivasid Sudžast lõunas asuva Tšerkasskaja Konopelka, samuti Kurilovka, Borki ja Krupetsi külad ning Dmitrjukovi aleviku. Ukraina sõjaväelased väitsid, et tulistasid Kurski oblasti kohal alla lennuki Su-34.
Oblasti kuberneri kohusetäitja Smirnov käskis alustada Gluškovo rajooni ja rajoonikeskuse evakueerimisega. Vene relvajõud alustasid Kurski piirkonnas kaevikute rajamisega Ukraina relvajõudude rünnakute peatamiseks arvatavatel suundadel. Satelliitfotode alusel asuvad piirile lähimad kaevikud Viktorivka küla lähedal, umbes 45 km kaugusel Ukraina piirist ja kõige kaugemad Kurski linna ümbruses, kuni 75 km kaugusel piirist.
15. august
[muuda | muuda lähteteksti]Oleksandr Sõrskõi teatas kindral Eduard Moskaljovi poolt juhitava sõjaväeadministratsiooni loomisest Kurski oblastis Ukraina kontrollitavatel aladel, lisades, et oblasti 82 asulat on nüüd Kiievi kontrolli all. Hiljem kõnes ütles Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina väed on võtnud Sudža üle täieliku kontrolli.
Ukraina asepeaminister ja ajutiselt okupeeritud alade taasintegreerimise minister Irina Vereschuk ütles, et Ukraina ametnikud teevad Ukraina sõjaväega koostööd, et luua võimalik humanitaarkoridor tsiviilisikute evakueerimiseks Vene Föderatsiooni Kurski piirkonnast Ukraina Sumõ oblastisse. Ta märkis, et Ukraina taasintegreerimise ministeerium on avanud ööpäevaringse abitelefoni Kurski piirkonna elanikele, kes vajavad humanitaarabi või soovivad evakueeruda Ukraina territooriumile. ISW teatel kõhklevad Venemaa Kurski piirkonna võimud, kuidas nende suunas tehtud ettepanekutele reageerida. Ilmselt kartusest reageerida viisil, mis on vastuolus Kremli reaktsioonidega Ukraina sõjalistele operatsioonidele Venemaa territooriumil.[46]
16.-17. august
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas, et väeüksustel õnnestus liikuda mõnes suunas 1-3 kilomeetrit edasi. Kella 17:00 paiku hävitasid Ukraina väed silla üle Seimi jõe Gluškovo rajoonis. Ukraina õhujõudude ülema Mõkola Oleštšuki sõnul oli sild oluline rajatis vaenlase sõjaväe varustusteedel. Samas võis silla purustamine takistada piirkonnas elava umbes 20 000 tsiviilisiku võimalikku põgenemist lahingute eest maismaateede kaudu.[47]
Vene sõjaväelane 155. merejalaväebrigaadist avaldas video, mis näitas Ukraina sõduri äralõigatud pead. Uurijate sõnul salvestati video 12. augustil Belgorodi oblastis Kolotõlivka kontrollpunkti piirkonnas. Ukraina ombudsman Dmõtro Lubinets pöördus ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee poole palvega uurida Vene poole rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumist.[48]
Ukraina sõjavägi teatas Korenevo rajooni keskuse osalist hõivamist, kuid Venemaa kaitseministeerium eitas seda ametlikult. Kella 15.00 seisuga märkis ISW lahingute kaardil Korenevo alevi Vene vägede kontrolli all olevaks.[49]
18.-20. august
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina väed hävitasid veel ühe silla üle Seimi jõe Zvannoje küla lähedal.[50]
Venemaa väitis, et Ukraina sõjavägi hävitas Korenevski rajoonis kolmanda ja viimase silla üle Seimi jõe, mis tekitas vene sõjaväelastele logistilisi häireid enam kui 700 ruutkilomeetril Venemaa territooriumist, mis jäi teisele poole jõge.[51] Ukraina relvajõud näitasid ametlikku kaarti Ukraina vägede kontrolli all olevate territooriumide kohta Kurski piirkonnas, see oli umbes 1 263 km² ja hõlmas 93 asulat.[52]
Vene siseministeerium hoiatas Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblasti elanikke internetipõhiste tutvumislehekülgede ja turvakaamerate kasutamise eest, viidates võimalusele seeläbi Ukraina vägede poolt infot koguda.[53]
Piirkondlik juhtimistegevus sõjategevuse ajal
[muuda | muuda lähteteksti]Vladimir Putin määras 13. augustil Kurski oblastisse toimunud sissetungi vastast kaitset juhtima Venemaa Föderatsiooninõukogu sekretäri Aleksei Djumini.[43]
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas 15. augustil, et kindral Eduard Moskaljov on määratud sõjaväeadministratsiooni komandandiks Kurski oblastis Ukraina vägede poolt kontrollitavatel aladel, mis hõlmas 82 asulat.[54]
Venemaa kaitseministeerium moodustas 15. augustil Belgorodi, Brjanski ja Kurski oblastite julgeoleku tagamiseks Venemaa piiriäärsete piirkondade julgeoleku koordinatsiooninõukogu, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi ja Venemaa relvajõudude kindralstaabi esindajad ning nimetatud oblastite juhid. Nõukogu juhiks sai Andrei Beloussov. 20. augustil teatas Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov, et määras oma asetäitja (alates 08.07.2019) kindralpolkovnik Junus-bek Jevkurovi ühtlasi oma asetäitjaks ka Venemaa piiriäärsete piirkondade julgeoleku koordinatsiooninõukogus.[55]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ David Axe. Yesterday, Ukraine Invaded Russia. Today, The Ukrainians Marched Nearly 10 Miles. Whatever Kyiv Aims To Achieve, It’s Taking A Huge Risk. - Forbes Aug 7, 2024. (19.08.2024)
- ↑ David Axe.One Of Ukraine’s Toughest And Fastest Brigades Has Joined The Invasion Of Russia - Forbes, 08.08.2024, 04:03pm EDT (16.08.2024)
- ↑ David Axe. [Ukrainian Paratroopers May Have Surrounded Russian Soldiers In Kursk] - Forbes, 20.08.2024
- ↑ https://podrobnosti.ua/2485999-u-kurskj-oblast-225-j-shturmovij-bataljon-rozbiv-pdrozdl-kadirvtsv-foto.html У Курській області 225-й штурмовий батальйон розбив підрозділ "кадирівців" (фото) (17.08.2024)
- ↑ Спецпризначенці СБУ за раз узяли в полон рекордних 102 росіян на Курщині – фото (21.08.2024)
- ↑ Russian Offensive Campaign Assessment, August 19, 2024 (20.08.2024)
- ↑ Yermak, Natalia (10. august 2024). "Ukrainian forces enter Belgorod Oblast as Kursk incursion continues, media say". Kyiv Independent. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2024. Vaadatud 11. augustil 2024.
- ↑ Фантастический провал российской разведки. Настоящее время (6 августа 2024).
- ↑ Разведка России знала о подготовке операции ВСУ в Курской области ... Важные истории (9 августа 2024).
- ↑ Klannidevaheline võitlus on alanud. Kindralite arreteerimine näitab, et FSB on seni väledam olnud Õhtuleht, 27. mai 2024.
- ↑ 11,0 11,1 ВСУ за сутки прорвали оборонительные укрепления в Курской области стоимостью свыше 15 млрд рублей. Агентство (8 августа 2024).
- ↑ В приграничных районах Курской области, вероятно, не было укреплений, хотя на них выделили более 3 млрд рублей. Вёрстка (7 августа 2024).
- ↑ ЦНС: в Курской области РФ имитируют строительство оборонительных сооружений. РБК-Україна (24 сентября 2023).
- ↑ "Все ушли на фронт". В Курской области не оказалось артиллерийских и танковых подразделений, которые могли бы остановить продвижение ВСУ, признают в армии РФ. Можем объяснить (7 августа 2024).
- ↑ Який «наступ» відбувається у Курській області у напрямку міста Суджа — Ступак NV. Процитовано 6 серпня 202
- ↑ Ukrainian military action in Kursk region. OSW Centre for Eastern Studies (7 августа 2024)
- ↑ Russian Offensive Campaign Assessment, August 6, 2024. Institute for the Study of War.
- ↑ ВСУ закрепляются в Курской области и наращивают группировку. istories.media.
- ↑ Российские срочники попали в плен в Курской области. Холод (6 августа 2024).
- ↑ Командир спецназа Ахмат объяснил, как защищавшие Курскую область бойцы Кадырова разминулись с ВСУ Агентство (7 августа 2024).
- ↑ . Ukraine's incursion into Russia’s Kursk region continues into second day. The Guardian.
- ↑ Governor declares 'state of emergency' in Russia's Kursk Oblast, says situation remains very difficult. The Kyiv Independent.
- ↑ Russian MFA sees Ukraine’s attack on Kursk Region as 'semblance of activity' amid failure. The Kyiv Independent.
- ↑ About 300 Russian Soldiers Surrendered To AFU In Kursk Region. charter97.org.
- ↑ Putin calls clashes in Russia's Kursk region 'large-scale provocation'. The Kyiv Independent.
- ↑ Россия утратила полный контроль над территорией площадью до 350 кв км в Курской области. Агентство (7 августа 2024).
- ↑ Z-каналы сообщили о боях в Судже. Агентство (8 августа 2024).
- ↑ Зона боевых действий в Курской области расширилась до 430 кв км. Агентство (8 августа 2024).
- ↑ ВСУ за день могли приблизиться к Курску на 30 км. Агентство (9 августа 2024).
- ↑ Ukraine’s Surprise Incursion Into Russia Turns the Tables on Putin. Bloomberg.com
- ↑ В Курскую область начали перебрасывать бойцов Вагнера из Африки. The Moscow Times (8 августа 2024).
- ↑ Column of Russian vehicles, personnel destroyed in Kursk Oblast, multiple sources say. The Kyiv Independent. 9 August 2024.
- ↑ Russia sends reinforcements to retake Kursk. The Telegraph. 9 August 2024.
- ↑ Ukraine Says Attacked Military Air Base in Russia's Lipetsk Region. The Moscow Times.
- ↑ Российское командование перебрасывает резервы в Курскую область с харьковского направления. The Insider (in Russian). 9 August 2024.
- ↑ Russian Offensive Campaign Assessment, August 10, 2024. Institute for the Study of War.
- ↑ Ukrainian troops now up to 30km inside Russia, Moscow says. BBC. Процитовано 12 серпня 2024.
- ↑ Площадь боевых действий в Курской области в субботу составила 650 кв км. Agents (Russia). 9 August 2024.
- ↑ Площадь боевых действий в Курской области в воскресенье продолжила расти. 11 August 2024 at the Wayback Machine.
- ↑ Онлайн-трансляция. Война в Украине: Москва грозит жестким ответом на наступление в Курскую область. BBC. 11 серпня 2024.
- ↑ Top Ukrainian commander says his forces now control 1,000 square kilometers of Russia's Kursk region. AP News. 12 August 2024.
- ↑ У РФ офіційно визнали втрату 28 населених пунктів у Курській області. news.obozrevatel.com.
- ↑ 43,0 43,1 Alexey Dyumin has been appointed to command WHO in the northern direction. eadaily.com. 13 August 2024.
- ↑ Russische Grenzgebiete: Ukraine verstärkt Angriffe. Deutsche Welle (in German). 14 August 2024.
- ↑ Ukrainian forces capture over 100 Russian soldiers in Kursk Oblast at once. Archived from the original on 15 August 2024.
- ↑ Russian Offensive Campaign Assessment. August 15, 2024//ISW.
- ↑ kraine 'destroys bridge' in Russia's Kursk region. Canberra Times, 16 August 2024.
- ↑ Росіяни заявили, що обезголовили українського військового. Слово і Діло (укр.), 18 серпня 2024.
- ↑ Неподтвержденные сообщения о взятии ВСУ райцентра Коренево в Курской области. 18 August 2024 at the Wayback Machine Radio Free Europe/Radio Liberty (Russian).
- ↑ Ukraine Says Struck Another Bridge in Russia’s Kursk Region. The Moscow Times
- ↑ В Росії скаржаться на знищення ЗСУ останнього моста через річку Сейм. 19 August 2024.
- ↑ Генштаб вперше показав карту територій, які ЗСУ контролюють у Курській області. 24 Канал (укр.). 20 серпня 2024.
- ↑ Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents. The Moscow Times. 20 August 2024.
- ↑ Ukraine forms military administration in Russia's Kursk Oblast, Syrskyi says. The Kyiv Independent, 15 August 2024.
- ↑ Генерал Евкуров стал замглавы совета по защите приграничных регионов. RBK Group. 20 August 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kiiev: sissetung Kurski oblastisse poleks niivõrd vajalik, kui lääs lubaks oma relvadega rünnata sihtmärke Venemaal. delfi.ee, 13. august 2024.
- Podoljak: Kurski sissetung paljastas segaduse Putini väejuhatuses. Postimees, 18. august 2024.