Õigusvahemees
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Õigusvahemees (ka ombudsman) on riiklik institutsioon, kus vaadatakse läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. Amet loodi algselt Rootsis aastatel 1809–1810. Sealt on sarnased institutsioonid levinud Skandinaaviasse, Uus-Meremaale, Ühendkuningriiki, Saksamaale, Iisraelisse, samuti mõnedesse USA ja Austraalia osariikidesse ning Kanada provintsidesse. Maastrichti lepingust alates teostab Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse üle järelevalvet Euroopa ombudsman.
Õigusvahemehe nimetab ametisse parlament, kes aga ei saa edaspidi mõjutada seda, kuidas ombudsman üksikuid juhtumeid käsitleb. Õigusvahemees on – vähemalt eeldatavasti – iseseisev ja erapooletu vahendaja riigivõimu ja üksikisiku vahel. Üldjuhul kuuluvad tema pädevusse kõik riigiasutused, kuid mõnel juhul on sellest välistatud kohalikud omavalitsused (Uus-Meremaal ja Norras), valitsuskabineti otsused (Uus-Meremaal, Norras ja Rootsis) või kohtunikud (Taanis, Uus-Meremaal ja Norras). Kuigi õigusvahemehe järelevalvele allutatus on ulatuslik, on tema pädevus reeglina vaid soovituslik. Ta võib välja pakkuda muudatusi riigiameti tegevuses, kuid tal pole volitusi neid nõuda.
Õigusvahemees saab arvukalt kirjalikke pöördumisi, millest suurt osa ei ole vaja üldse uurida, kuna tegu on ilmselgelt alusetute pöördumistega. Arvukalt on juhtumeid, kus kodanik esitab oma pöördumises kriitikat, kuid ei selgu milline on temale tekitatud kahju. Vastavalt olukorrale võib õigusvahemees paluda selgitusi ning aidata kodanikul arusaadavalt oma muret väljendada. Paljudel juhtudel on tegu ka kaebustega selliste institutsioonide peale, mis ei allu ombudsmanile (näiteks eraettevõtted). Juhul kui riigi õiguskord näeb kõigepealt ette haldusliku või õigusliku vaidluste lahendamise, võib see välistada õigusvahemehe pädevuse.
Eesti õigusvahemees on õiguskantsler.