Mine sisu juurde

Vjatšeslav Morozov

Allikas: Vikipeedia

Vjatšeslav Morozov (vene keeles Вячеслав Евгеньевич Морозов Vjatšeslav Jevgenjevitš Morozov; rahvusvaheline nimekuju Viacheslav Morozov; sündinud 30. juunil 1972 Ida-Kasahstanis[1]) on vene politoloog.

Ta töötas alates 2010. aastast Tartu Ülikoolis, olles Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor ja seejärel rahvusvahelise poliitilise teooria professor kuni jaanuarini 2024. Tema peamised teadussuunad on poststrukturalism, postkolonialismi teooria ja kriitika, demokraatia teooria, ideoloogia ja diskursused Venemaal, Euroopa Liidu – Venemaa suhted.[2]

Kaitsepolitseiamet pidas 3. jaanuaril 2024 Venemaa kodaniku Morozovi kinni kahtlustatuna Eesti riigi vastu suunatud luuretegevuses ja selle toetamises, misjärel lõpetati tema töösuhe Tartu Ülikooliga.[3] 2024. aasta juunis tunnistas Harju maakohus Morozovi süüdi Eesti Vabariigi vastases tegevuses ja mõistis talle karistuseks kuus aastat ja kolm kuud reaalset vangistust.[4]

Morozov sai spetsialisti diplomi 1994. aastal Peterburi Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnast ja magistrikraadi 1996. aastal Iirimaa Limericki Ülikoolist Euroopa õpingutes.

1997. aastal kaitses ta Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonnas doktorikraadi teemal "Rootsi sotsiaaldemokraatia ja Euroopa integratsiooni ideoloogia" (juhendaja Konstantin K. Khudoley).[5]

Morozov oli aastatel 1997–1998 Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna assistent, 1998–2000 lektor ning 2000–2010 dotsent.

Ta oli aastatel 2006–2009 Norra Ülikoolikeskuses Peterburis Venemaa välispoliitika lektor ning 2007. aastal Denveri Ülikooli rahvusvaheliste uuringute magistrikooli külalislektor.

Morozov oli 2010–2011 Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi rahvusvaheliste suhete dotsent, aastatel 2011–2024 Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor Johan Skytte poliitikauuringute instituudis.[5]

1. septembrist 2023 kuni 11. jaanuarini 2024 oli ta Skytte instituudis rahvusvahelise poliitilise teooria professor. Töösuhe lõpetati 2024. aastal pärast KAPO esitatud kahtlustust Eesti Vabariigi vastases tegevuses.[3]

Teadusorganisatsiooniline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Morozov on Academia Europaea liige. Ta kuulub Tartu Ülikooli Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskuse (CEURUS) meeskonda. Alates 2016. aastast on ta Tartu Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute konverentsi programmkomitee esimees ning peakorraldaja.

Aastatel 2007–2010 oli ta Central and East European International Studies Association'i (CEEISA)] täitevnõukogu liige. Morozov osaleb PONARS Eurasia ekspertvõrgustikus ning rahvusvahelises teadusprojektis Making Identity Count, milles vastutab NSVL ja Venemaa rahvusidentiteedi uuringute eest.

Ta kuulub erinevate teadusajakirjade toimetuskolleegiumidesse nagu Stasis, Russian Politics, Problems of Post-Communism ning on paljude teadusajakirjade käsikirjade retsensent.[5]

Publikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal ilmus tema raamat "Russia’s Postcolonial Identity: A Subaltern Empire in a Eurocentric World" (kirjastuses Palgrave Macmillan, ISBN 9781137409300), mille peamine tees on, et Venemaa perifeersuse dialektika soodustab samal ajal nii radikaalse läänevastase režiimi konsolideerimist kui ka Euroopa-keskse maailmavaate hegemooniat.

  1. "People: Viacheslav Morozov, Academic Director". Tartu Ülikool CEURUS. 2011. Vaadatud 17. jaanuaril 2023. A native of Eastern Kazakhstan, Viacheslav Morozov received his MA in European Integration from the University of Limerick and his PhD in World History from the St. Petersburg State University.
  2. "Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Viacheslav Morozov".[alaline kõdulink]
  3. 3,0 3,1 "Kapo kahtlustab TÜ professorit Eesti riigi vastases tegevuses". ERR uudised. err.ee. 16.01.2024. Vaadatud 16.01.2024.
  4. "Kohus tunnistas Morozovi süüdi Eesti riigi vastases luuretegevuses" ERR, 18. juuni 2024
  5. 5,0 5,1 5,2 "Eesti Teadusinfosüsteem. Viacheslav Morozov".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]