39. Kaitsepataljon
| 39. Kaitsepataljon | |
|---|---|
| Tegev | 29. augustil 1941 – 1943 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | pataljon |
| Lahingud | Teine maailmasõda Idarinne Neveli rinne |
| Ülemad | |
| Võtmeisikud | major Aleksander Sobolev |
39. Kaitsepataljon (valveteenistus) ehk 39. Kaitsepataljon (valveteenistus) Oberpahlen (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 39 ehk Schutzmannschaft Wacht Bataillon 39 Oberpahlen) formeeriti vabatahtlikest 1941. aasta sügisel Põltsamaal. Pataljoni suurus oli 3 kompaniid ja 700 meest. Pataljon formeeriti Wehrmachti Põltsamaal asuva 281. julgestusdiviisi jaoks.
Vabatahtlik kaitsepataljon värvati väegrupi Nord tagala ülemjuhataja Ferdinand von Roquesi ja Rusland-Nordi kõrgema SS-i ja politseijuhi korraldusel.
Pataljoniülem oli
Pataljoni ühte kompaniid kasutati rühmade kaupa Luuga, Dno, Oudova ümbruses lennuväljade valveks. Pataljoni kaks kompaniid tegelesid Läti piirist ida pool rindetagala julgestuse ja valveteenistusega.
41. Kaitse Tagavarapataljoni koosseisus moodustatud suuskurkompanii liideti 3. märtsil 1942 major Aleksander Sobolevi 39. Kaitsepataljoni koosseisu, mis paiknes Kalinini rinde lõigus. Suuskurkompanii ülem oli kapten Jaak Vinni. Kompaniis oli neli rühma: I rühma ülem oli leitnant Erich Saaristo, II rühma ülem leitnant Artur Zingel, III rühma ülem Paul Kivastik ja IV rühma ülem leitnant Ilmar Kompus. Suuskurite ülesandeks oli rindejulgestus ja luureteenistus ning võitlus partisanidega.
Pataljonist moodustatud 80-meheline võitlusgrupp (Kämpfgruppe) osales võitluses Neveli rindelõigus. 1942. aastal viidi pataljon Velikije Luki lähistele Novosokolniki piirkonda, kus osales luureteenistuses ja rindejulgestuses ning võitluses partisanidega.
Aprillis 1943 toodi pataljoni osad tagasi Eestisse täienduspuhkusele ja pataljon likvideeriti. Enamus pataljoni isikkoosseisust astus Eesti SS-leegioni, osa ka 287. Kaitsepataljoni.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]
| |||||||||||||||
