Kautla lahing

Kautla lahing
Osa Teise maailmasõja Idarinde Suvesõjast
Toimumisaeg	31. juuli 1941
Toimumiskoht	Kautla
Osalised
Eesti Vabariik NSV Liit
Väeüksused
Erna luurediversiooniüksus eesti metsavennad NSV Liidu SARKi üksused hävituspataljonid

Kautla lahing on Erna luuregrupi, eesti metsavendade ning NSV Liidu SARKi üksuste (sealhulgas hävituspataljonide) vahel Kautlas toimunud lahing 1941. aasta Suvesõjas.

Alates 10. juulist 1941 saadeti Soomest mitmes jaos Eestisse Erna luurediversiooniüksus (osa meredessandiga, osa heideti langevarjudega lennukitelt). Erna baaslaager rajati Kautlasse. Soomest saabunud Erna grupi liikmetega liitusid kohalikud metsavennad, kellest enamik oli metsa põgenenud pärast 14. juuni küüditamist ning kes otsisid pärast Nõukogude-Saksa sõja algust võimalusi võidelda. Kautla piirkonna metsades end varjanud meeste-naiste arvuks on nimetatud ligi 2000. Erna luuregrupi ülesandeks oli luure Punaarmee tagalas. Näiteks jälgiti väeosade liikumist ja üritati avastada staapide asukohti, millest teavitati raadiojaama teel Soomes asuvat keskust.

Punaarmee tagalajulgestuse eest vastutav NKVD oli Erna ja metsavendade tegevusest teadlik. Samal ajal panid hävituspataljonid piirkonnas toime mitmeid sõjakuritegusid. Näiteks 24. juulil 1941 mõrvasid hävituspataljonlased A. H. Tammsaare romaanis «Tõde ja õigus» Hundipalu Tiidu kodukohana tuntud Simisalu talu peremehe Gustav Viljamaa ja perenaise Rosaline Viljamaa, talu ise süüdati.

Pärast seda, kui hävituspataljonlased olid maha põletanud Simisalu ja Sae talu ning tapnud selle elanikud, ründasid metsavennad 26. juulil koos Erna luuregrupiga kättemaksuks hävituspataljonlaste baasiks olnud Albu vallamaja ning sealset õhuvaatlusposti. Rünnak ebaõnnestus puudulike luureandmete tõttu. NKVD alustas seejärel viie hävituspataljoni jõududega operatsiooni Erna luuregrupi ja metsavendade likvideerimiseks.

Territoorium piirati sisse ning 31. juulil toimus suurem lahing. Kautla talu hävitati koos elanikega. Erna rühm aga suutis piiramisrõngast välja murda ja läks ülekaaluka vastasega lahinguid pidades 4. augustil lõunas üle rindejoone. Pärast seda põletasid hävituspataljonlased piirkonnas veel kümmekond talu.