287. Kaitsepataljon

See artikkel ootab keeletoimetamist.
Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

287. Kaitsepataljon, 1943 (Schutzmannschaft Wacht Bataillon 287) 287. Politseipataljon, 1944 (Polizei Wacht Bataillon 287)
Tegev	1943 – 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Saksa Korrapolitsei kaitsepataljonid
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Ülemad
Võtmeisikud	major Johannes Koort

287. Kaitsepataljon ja selle järglane 287. Politseipataljon oli Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude poolt moodustatud Eesti väeosa, mis tegeles Saksa vägede tagalajulgeoleku tagamisega.

[muuda | muuda lähteteksti]

287. Kaitsepataljon moodustati 1943. aasta veebruarist laialisaadetud 33., 36. ja 39. kaitsepataljonide baasil, ja Velikije Luki lahingutes Saksa poolele üle tulnud 8. Eesti Laskurkorpuse eestlastest.

Kaitsepataljoni 1. ja 2. kompanii moodustati Tartus, 3. ja 4. kompanii aga Rakveres. Augustis viidi pataljon üle Rakverre ja ka pataljoni staap hakkas seal asuma. Pataljoni suurus oli 842 meest.

Juhtkond ja koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

Pataljoniülem:

major Johannes Koort

Teenistus

[muuda | muuda lähteteksti]

1943. aasta sügisest kuni järgmise aasta sügiseni allus pataljon SS-i Halduse Peaameti Eestis asuvate vangilaagrite komandantuurile ja valvas allüksuste kaupa sõjavangide laagreid Kiviõlis, Viivikonnas, Kloogal ja Lagedil ning oli kompaniide ja rühmade kaupa paigutatud vangilaagrite välisvalvesse.

Kompaniid paiknesid: Kiviõlis, 1. kompanii; Kurtnas, hiljem Viivikonnas 2. kompanii; Kloogal 3. kompanii (vt Klooga koonduslaager) ja Kukrusel, hiljem Lagedil 4. kompanii. Mõned rühmad olid veel Ahtmel, Vaivaras ja Narva linavabriku laagris.

287. Politseipataljon

[muuda | muuda lähteteksti]

Detsembris 1943 muudeti pataljon politsei-vahipataljoniks ja nimi 287. Politsei Vahipataljoniks (Polizei Wacht Bataillon 287), pataljonis kehtinud Wehrmachti auastmed asendati Saksa Korrapolitsei auastmetega. Pataljon koosseisus 842 meest, taandus septembris 1944 koos Saksa vägedega Saksamaale, kus pataljon likvideeriti ja isikkoosseis anti üle 20. Eesti SS-diviisile.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

v r Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord tagalapiirkonna Julgestusgrupid	181. • 182. • 183. • 184. • 185. • 186. • 179. Eesti Põhiüksus Narvas • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord Väegrupp Nord tagalapiirkonna 16. armee ja 18. armee tagalajulgestuse Idapataljonid Ukraina Riigikomissariaadis	660. Idapataljon • 659. Idapataljon • 658. Idapataljon • 657. Idakompanii, (1942. aasta sügisest) 660. Eesti Pataljon • 659. Eesti Pataljon • 658. Eesti Pataljon • 657. Eesti Kompanii (1943. aastast) Politseipataljon Ostland
Eesti Omavalitsuse Politsei ja Omakaitse Valitsuse	Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest) Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna Kõrgema SS- ja politseijuhi juures asuvale korrapolitsei ülemale alluvad julgestusdiviiside kaitse- ja politseipataljonid	37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist) 29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34. • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini) 286. • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist) Politseirügemendid 1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst) 2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei ja SD Eestis	1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon • 1. Eesti SS Erikompanii
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning 300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid	Eesti Piirikaitserügement Tallinn 1. • 2. • 3. • 4. • 5. • 6. • Eesti 1. Tagavararügement
Relva-SS koosseisu kuulunud väeosad	Eesti SS-leegion Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva" Eesti SS-vabatahtlike brigaad • 42. SS-vabatahtlike rügement • 43. SS-vabatahtlike rügement 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis • 45. Relva-SS Grenaderirügement • 46. Relva-SS Grenaderirügement • 47. Relva-SS Grenaderirügement
Saksa Luftwaffe	11. öölahingulennugrupp

Eesti Teises maailmasõjas

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) • Suvesõda • Sõjategevus Eestis 1941. aastal‎ • Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) • Sõjategevus Eestis (1944) • Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Võitluste osapooled		Lahingud			Ohvitserid
Saksamaa Soome	Nõukogude Liit	1940 • Sidepataljoni lahing 1941, Barbarossa plaan Idarindel • Liivamäe lahing • Mudiste lahing • Tartu ülestõus • Märjamaa lahing • Virtsu dessant • Audru lahing • Loobu lahing • Kautla lahing • Kiviloo-Perila lahing • Juminda miinilahing • Porhovi lahing • Muhu dessant • Saarte vallutamine • Hiiumaa vallutamine 1942 Idarindel • Volhovi lahing • Volhovi kott • Stalingradi lahing • Velikije Luki operatsioon	1943 Idarindel • Teine Laadoga lahing • Izjumi lahing • Hadnitsa lahing 1944 Idarindel • Irdõni metsalahing • Tšerkassõ kott • Idarindel ja Eestis • Narva lahing • Meerapalu lahing • Meriküla dessant • Putki lahing • Märtsipommitamine • Märtsipommitamine Narvas • Märtsipommitamine Tallinnas • PA Narva pealetungioperatsioon • Auvere lahingud	• Sinimägede lahing • Permisküla lahing • Tartu lahing • Tamsa lahing • Mehikoorma dessant • Kärevere lahing • Pupastvere lahing • Emajõe forsseerimine • Avinurme lahing • Porkuni lahing • Kose lahing • Keila lahing • Tallinna vallutamine • Tehumardi öölahing • Vintri dessant 1945 • Kuramaa lahing • Oppelni lahing	Saksa riigi ja Soome poolel • Johannes Soodla • Alfons Rebane • Harald Riipalu • Ain Mere • Valter Pedak • Hando Ruus • Oskar Ruut • Johan Pitka • Paul Laamann • Georg Sooden • Karl Talpak • Juhan Peiker • Paul Maitla • Harald Nugiseks	NSV Liidu poolel • Lembit Pärn • Karl Kanger • August Vassil • Karl Allikas • Artur Saueselg • Johan Lombak • August Feldman • Nikolai Trankmann • Jaan Lukas