Portaal:Matemaatika

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel Hulk on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid. Hulga mõiste esialgseks ligikaudseks selgituseks võib öelda, et hulga all mõistetakse objektide (hulgateooria keeles elementide) kogumit (sõltumata objektide arvust). Hulkade ühisosa Venni diagrammil Näitena tuuakse tavaliselt füüsiliste esemete kogumid: linnuparv, klassitäis õpilasi jne. Matemaatikas on hulkade elemendid siiski matemaatilised objektid, näiteks arvud. Elementide loomusele siiski põhimõttelisi kitsendusi ei ole: nad võivad olla nii konkreetsed füüsilised esemed kui ka abstraktsed objektid. Hulgateooriat hulkade elementide loomus üldiselt ei huvita. Kuigi sageli määratletakse hulki nende elementide mingi ühise tunnuse järgi, ei pruugi hulga elementidel olla midagi ühist peale selle, et nad on selle hulga elemendid. Hulgad on igal juhul abstraktsed, mitte füüsilised objektid. Et hulga elemendid võivad olla abstraktsed elemendid, siis võib üks hulk olla teise hulga element. Hulk võib ka samaaegselt olla teise hulga element ning omada elemente, mis on hulgad. Loe edasi ... muuda • Arhiiv / soovita artiklit Esiletõstetud pilt Mandelbroti fraktal See pilt kujutab osa Benoît Mandelbrot järgi nimetatud Mandelbroti fraktali visualiseeringust. Mandelbroti fraktaal on hulk punktidest, mis moodustavad keeruka tasapinna; äärejoone, mis moodustab murru. Fraktali iga uus suurendusaste toob esile hulgaliselt uusi koopiaid varemnähtud kujutisest. muuda • Arhiiv / soovita pilti Matemaatika teemad Algebra – Abstraktne algebra – Algebra põhiteoreem – Algebraline funktsioon – Algebraline geomeetria – Algebraline topoloogia – Algebraline võrrand – Determinant – Tambovi konstant – Lineaaralgebra – Lineaarvõrrand – Lineaarvõrrandisüsteem – Maatriks – Transponeeritud maatriks – Arvuteooria – Ahelmurdude teooria – Elementaarne arvuteooria – Euleri teoreem – Fibonacci arvud – Fermat' väike teoreem – Hiina jäägiteoreem – Mersenne'i arvud – Geomeetria – ... – Hulgateooria – Aksiomaatiline hulgateooria – Cantori diagonaaltõestus – Habemeajaja paradoks – N-korteež – Osaline järjestus – Russelli paradoks – Täielik järjestus – Venni diagramm – Ühend – Hulk – Alamhulk – Hulkliige – Hägus hulk – Multihulk – Tihe hulk – Tühi hulk – Ülemhulk – Krüptograafia – Dešifreerimine – Digitaalallkiri – Enigma – Krüptograafia – Krüptoloogia – Šifreerimine – Matemaatiline analüüs – ... – Trigonomeetria – ... – Tõenäosusteooria – ... muuda Matemaatikuid Niels Henrik Abel – Apollonios Pergest – Archimedes – Thomas Bayes – Daniel Bernoulli – János Bolyai – George Boole – Georg Cantor – Augustin Louis Cauchy – Nicolaus Cusanus – René Descartes – Gérard Desargues – Eratosthenes – Eukleides – Leonhard Euler – Pierre de Fermat – Scipione del Ferro – Leonardo Fibonacci – Gottlob Frege – Évariste Galois – Carl Friedrich Gauss – Kurt Gödel – Heron – David Hilbert – Hippokrates Chioselt – Christiaan Huygens – Hypatia – Johannes Kepler – Gottfried Wilhelm Leibniz – Benoît Mandelbrot – Solomon Marcus – Andrei Markov – Tõnu Möls – John Napier – John Forbes Nash – Isaac Newton – Emmy Noether – Blaise Pascal – Grigori Perelman – Henri Poincaré – Pythagoras – Srinivasa Ramanujan – Regiomontanus – Bernhard Riemann – Tarmo Soomere – Simon Stevin – Karl Zsigmondy – John-Tagore Tevet – Thales – Theaitetos – Alan Turing – François Viète – Norbert Wiener – Andrew Wiles Vaata ka: Matemaatikute loend muuda Matemaatilisi mõisteid aarsus – abakus – Abeli automaat – Abeli rühm – absoluutväärtus – abstsiss – aksioom – alamhulk – algoritm – algtegur – alus – apoteem – aritmeetiline operatsioon – arv – arvelaud – arvujada – astendamine – avaldis – Bayesi valem – binaarne algebraline tehe – binoom – biruutvõrrand – Boole'i algebra – Cantori diagonaaltõestus – determinant – diferentsiaal – diferentsiaalvõrrand – diofantiline võrrand – diskreetne matemaatika – dispersioon – distributiivsus – eksponentvõrrand – elementaarsündmuste süsteem – Eukleidese teoreem – evolvent – faktoriaal – Fibonacci jada – Fourier' teisendus – funktsiooni üldavaldis – graafik – graafiteooria – haar – Heroni valem – hulk – hüperbool – idempotentsus – imaginaarühik – integriteetkond – iteratsioonimeetod – jagatis – juhuslik sündmus – juurimine – kolmnurk – kommutatiivsus – kompleksarvud – kongruentsus – konstant – kontsentrilised objektid – koonus – koordinaatteljed – koosinusteoreem – korrutamisreegel – kuldlõige – Lagrange'i keskväärtusteoreem – liblikaefekt – liitmisreegel – lineaarvõrrand – lõplik jada – lõpmatus – maatriks – Markovi ahel – mediaan – Mersenne'i arvud – monoid – muutuja – määramata integraal – Newtoni binoomvalem – nullitegur – nurk – ordinaat – osaline järjestus – parabool – pii – pindala – polüeeder – polünoom – positsiooniline arvusüsteem – potentseerimine – primitiivne algtegur – promill – punkt – pöördkeha – Pythagorase teoreem – raadius – radiaan – ratsionaalarvud – ring – ringi kvadratuur – romb – romboid – Russelli paradoks – ruumala – ruut – ruutjuur – ruutmaatriks – ruutvõrrandisüsteem – rühmoid – sekund – sidus graaf – sinusoid – skalaar – standardhälve – statistika – stohhastiline planeerimine – suurim ühistegur – suanpan – suurringjoon – sõelateooria – Zsigmondy teoreem – tangens – tasand – tehe – teoreem – ternaarne tehe – Thalese teoreem – tippnurgad – trapetsoid – tuletis – tõenäosusteooria – täielik järjestus – unaarne tehe – universaalalgebra – variatsioonikordaja – vektor – Venni diagramm – võrrand – ühe muutuja polünoom – ühikelement – ühisosa – ümbrus Vaata ka: Matemaatika mõisteid muuda

portaalist Matemaatika (kreekakeelsest sõnast mathēma 'õpitu, teadus') on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulki – arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute matemaatiliste tõdede saamise vahend. Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste, näiteks aja- ja maamõõtmise, ehituse jms. nõudel. Nüüdisajal rakendatakse matemaatikat kõigil inimtegevuse aladel. muuda Kategooriad Matemaatika Algebra Arvuteooria Geomeetria Hulgateooria Kombinatoorika Matemaatikud Aritmeetika Arvud Arvusüsteemid Diagrammid Elementaarmatemaatika Funktsioonid Graafiteooria Integraalteisendused Kalkulaatorid Konstandid Krüptograafia Matemaatika alused Matemaatika loendid Matemaatiline analüüs Matemaatilised märgid Meelelahutuslik matemaatika Mõõduteooria Rakendusmatemaatika Sortimisalgoritmid Teoreemid Topoloogia Trigonomeetria Tõenäosusteooria Võrrandid muuda Kuidas saad aidata? Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: Soovitud: sulud, Riemanni geomeetria, Bayesi valem, tihe hulk, fraktaalkunst, veel... Toimeta: täisarv, muutuja, Blaise Pascal, mullisortimine, arv, muutuja, algebra Vikinda: algoritmide loend, e (arv), korpus (matemaatika), Nicolas Bourbaki Täienda: arvukorpus, matemaatiline loogika, aritmeetika, integriteetkond Lühikesed: matemaatik, ühikring, sidus graaf, rööpkülik, kesknurk, raadius Lisa pilte: tüvipüramiid, pindala, ristkülik, konstant, binaarne tehe, kombinatoorika muuda