Daniel Bernoulli

Daniel Bernoulli

Daniel Bernoulli (8. veebruar 1700 Groningen – 17. märts 1782 Basel) oli Hollandis sündinud Šveitsi matemaatik. Ta oli Bernoullide suguvõsa liige.

Aastatel 1725–1733 töötas ta Peterburi Teaduste Akadeemias. Pärast seda elas ja töötas ta kuni surmani Baselis, kus juhatas järjest Baseli ülikooli meditsiini, metafüüsika ja loodusfilosoofia õppetooli.

Bernoulli üks tähtsaimaid töid oli 1738. aastal publitseeritud "Hüdrodünaamika" ("Hydrodynamica"). Selles pani ta aluse gaaside kineetilisele teooriale ja selgitas selle alusel Boyle'i seaduse. Ta sõnastas Bernoulli võrrandi, mis seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas.

Samal aastal avaldas ta raamatu "Specimen theoriae novae de mensura sortis" ("Uus teooria riski hindamise kohta"), milles käsitles Peterburi paradoksi ja andis sellele esialgse selgituse. Peterburi paradoks ongi kaudselt tema enese järgi nimetatud, sest ta tuli selle peale ajal, mil töötas Peterburis. Bernoulli märkis sageli, et teatavat ebakindlust sisaldavate otsuste tegemisel ei kipu inimesed maksimeerima mitte rahalist kasu, isegi kui see on matemaatiliselt väljaarvutatav, vaid märksa ebamäärasemat kasulikkust.

1766 avaldas ta statistilise analüüsi suremuse kohta rõugete tagajärjel, millega näitas inokulatsiooni tõhusust rõugete vältimisel. See oli üks maailma esimesi uuringuid salastatud andmete kohta.

1750 valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.