Polli mõis

See artikkel on Karksi kihelkonna rüütlimõisast; Kadrina kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Polli mõis (Kadrina)

Polli mõis (saksa keeles Pollenhof) oli endisaegne rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnu kreisis. Tänase haldusjaotuse järgi jääb mõisaansambel Viljandi maakonda Mulgi valda.^[1]

Ajalugu

Polli mõis oli esialgu Karksi mõisa karjamõis. Polli sai iseseisvaks rüütlimõisaks aastatel 1724–1731, mil Karksi mõisa edela- ja läänepoolsed 17 7/8 adramaa suurused alad eraldati. 1744. aastal kinkis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa oma ülemkantslerile krahv Aleksei Bestužev-Rjuminile, kes müüs selle 1747. aastal edasi Liivimaa maanõunik Gustav Wilhelm von Taubele. Taubede kätte jäi mõis enam kui 30 aastaks.

1780. aastal omandas Polli mõisa Liivimaalt pärit Otto Magnus von Dunten, kes sai 1787. aastal krahviks. Krahv pärandas mõisa oma pojale Carl Wilhelm von Duntenile. Nende perekonnanime järgi on Tallinnas nime saanud Tondi linnaosa.

1826. aastal omandas Duntenite priiskava elustiili tagajärjel pankrotistunud mõisa 65 400 hõberubla eest kreissaadik George Constantin von Stryk (1797–1886),^[2] kes 1863. aastal pärandas mõisa oma nooremale pojale Edgar von Strykile (1848–1894). Tema surma järel sai mõisnikuks ta vennapoeg Friedrich Wilhelm von Stryk (1870–1934).^[3] Polli Strykid on rahvatraditsiooni jäädvustunud ebameeldivate tegelastena, keda on oma teostes värvikalt kirjeldanud Polli vallamajas 1880–1891 kirjutajana töötanud kirjanik August Kitzberg.

Mõisa peahoone ja Inglise stiilis park

Mõisa esimese peahoone ehitasid 1770. aastatel Duntenid. Duntenite ehitatud peahoone oli ühekorruseline, kõrge sokli ja keskosas kõrgema pealisehitusega tellishoone, mida kattis plekist katus. Samuti laiendasid Duntenid mõisaparki.

Strykid viisid mõisa heale järjele, tööl oli 104 teenijat ja elatise teenimise võimalust pakuti tuhandele talupojale.^[2] Riigitöö kõrvalt tegeles George Constantin von Stryk metsade majandamisega. Edgar von Stryk võttis 1887. aastal ette peahoone ulatusliku rekonstrueerimise. Peahoonele lisati ühte otsa poolümar tiib,^[4] pargipoolne otsafassaad sai pitoreskse uusgooti astmikviilu. Hoonele lisati kolm keerulise kujuga puitpitsilist varikatust. Siseruumides valmis uus söögisaal uusbarokse figuraalmotiividega kahhelahju, väärispuidust seinapaneelide, tahveluste ja kassettlaega.^[5]1890. aastatel planeeriti mõisa park ümber Inglise stiilis vabakujunduslikuks pargiks, kus oli 170 liiki puid ja mis asus 18 ha suurusel alal. Väidetavalt telliti pargi projekt Riia linnaaednikult Georg Kuphaldtilt.^[6] Pargi keskme moodustavad kaks telge, millest üks viib härrastemaja juurest pargisügavikku, teine otsafassaadilt pargiaasale ja alla paisjärvele orus. Parki ehitati mitu paviljoni ja silda,^[2] mis pole säilinud. Korrastati mõisa suuri maakivist ja punastest tellistest majandushooneid.

Kõrvalhooned

Polli mõisasüdames on palju kõrvalhooneid, mis moodustavad huvitava tervikliku mõisakompleksi. Väärtuslik on koonusekujulise algselt õlg-, nüüd laastkatusega ning maakividest võlvitud jääkelder, mis on ümmarguse põhiplaaniga. Suurt rohtaeda piiras pikk ja kõrge punastest tellistest kivimüür. Polli mõisa juurde kuulus lisaks suurtele tallidele ja aitadele ainulaadne koertemaja. See on väike ja dekoratiivne historitsistlik tellishoone. Hiiglasuures sõiduhobuste tallis oli kohti rohkem kui 120 hobusele.^[2]

Polli mõisa viinavabrik on historitsistlikus stiilis massiivne ehitis. Ühekorruselise maakiviseintega ja poolkelpkatust kandva hoonega liitub kahekorruseline krohvitud seinte ja viilkatusega ehitis, mille nurgas on massiivsel soklil kõrge ahenev telliskorsten. Kõrval paikneb maakivist ja punastest tellistest viinaait, mis oli esialgu ehitatud õlle- ja pesukojaks. Viinavabriku kõrval on algupäraste ehituskonstruktsioonide, maakivisokli ja puitpitsiga viinameistri maja, mis pärineb 19. sajandist.

Polli mõisaansamblisse kuulus ka puitpitsiline puukuur,^[2] mis sarnanes tänini säilinud Õisu ja Loodi mõisate kuuridega ja oli arvatavasti sama meistri tehtud. See lammutati 2000. aasta paiku.

Polli mõis 20. ja 21. sajandil

Strykide käes püsis mõis kuni 1919. aasta maareformini.^[2] 1921. aastal avati häärberis põllutöökool, mis 1944. aastal reorganiseeriti Polli aiandustehnikumiks, mis tegutses 1946. aastani. 1945. aastal asutati Polli aianduse instituut, hilisem Polli katsebaas, mille traditsioone kannab praegu Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus. Praeguseks on see mõisast välja kolinud ja jätkab teadustööd läheduses asuvas uues hoones.

Mõisa peahoone läks erakätesse 2003. aastal, paljud mõisa majandushooned on samuti eraomandis. 2010. aastatel kavandas konsultatsioonibüroo Lainurm & Ko mõisa rajada koolitus- ja arenduskeskuse ning külalistemaja, kõrtsi ja spaakompleksi.^[7]

Viited

↑ Polli mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 13.11.2015).
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Hein, Ants (1996). Viljandimaa mõisad (eesti ja inglise). Viljandi: Hattorpe. Lk 13, 16, 18, 58–61. ISBN 9985-9073-1-0.
↑ Objekt: Polli mõisa peahoone, Mälestise reg. nr.: 14509, Asukoht: Polli küla, Karksi vald, Viljandi maakond, register.muinas.ee.
↑ Sakk, Ivar (2002). Eesti mõisad. Reisijuht. Tallinn: Sakk. Lk 280. ISBN 9985-78-574-6.
↑ Maiste, Juhan (1996). Eestimaa mõisad (eesti, inglise ja saksa). Tallinn: Kunst. Lk 139. ISBN 5-89920-023-5.
↑ Eesti Arhitektuur. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Tallinn: Valgus. 1996. Lk 190. ISBN 5-440-01398-9.
↑ "Portfoolio". Mario Karro. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2023. Vaadatud 29. aprill 2023.

Välislingid

Polli mõis Eesti mõisaportaalis

Epp Kangilaski. Polli mõis. Ajalooline õiend (vaadatud 29.04.2023)
Polli mõis, EE artikkel (vaadatud 22.04.2023)

[mõisaportaal,_2015-1] Polli mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 13.11.2015).

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 Hein, Ants (1996). Viljandimaa mõisad (eesti ja inglise). Viljandi: Hattorpe. Lk 13, 16, 18, 58–61. ISBN 9985-9073-1-0.

[3] Objekt: Polli mõisa peahoone, Mälestise reg. nr.: 14509, Asukoht: Polli küla, Karksi vald, Viljandi maakond, register.muinas.ee.

[4] Sakk, Ivar (2002). Eesti mõisad. Reisijuht. Tallinn: Sakk. Lk 280. ISBN 9985-78-574-6.

[5] Maiste, Juhan (1996). Eestimaa mõisad (eesti, inglise ja saksa). Tallinn: Kunst. Lk 139. ISBN 5-89920-023-5.

[6] Eesti Arhitektuur. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Tallinn: Valgus. 1996. Lk 190. ISBN 5-440-01398-9.

[7] "Portfoolio". Mario Karro. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2023. Vaadatud 29. aprill 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]