Polli mõis (Kadrina)

Polli mõis (saksa keeles Kurrisaar) oli eramõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.

Mõisast on teateid alates 1521. aastast. Polli oli Udriku mõisa kõrvalmõis. 1559. aastal müüs Brun Poll Kurrisaare mõisa Brun Drolshagenile. Mõis kuulus Riesbieteritele, kui Fabian Riesbieter abiellus eelmise omaniku Brun Drolshageni tütrega.

1591. aastal võeti mõis Rootsi kroonile, 1628. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Polli ja Udriku mõisa Harju-Viru õiguse järgi Rehbinderitele, Elisabeth von Rehbinderile (sünd von Vietinghoff) tema surnud mehe Bernhard von Rehbinderi (surn. 07.01.1626) teenistuse eest. 1642. aastal vennad Heinrich ja Bernhard von Rehbinderid jagasid omavahel isa pärandi - Heinrich sai Udriku mõisa ja küla, Bernhard sai Polli mõisa. Polli pärushärra Bernhard von Rehbinder hukkus Vene-Rootsi sõja Riia kaitsmisel, 1656. aastal Kirchholmi lahingus ning järgnevalt oli mõisaomanik, tema poeg Bernhard, Bernhardi p von Rehbinder. 1686. aastal mõis redutseeriti. Bernhard von Rehbinderi testamendiga 1720. aastast pärisid mõisa tema tütred Sophie Helene, Barbara Elisabeth, Gertruda Dorothea Rehbinder. 1726. aastast major Christoph von Rehbinder ja 1733. aastast, Gertruda Dorotheaga abiellunud, kapten Berend (Bernhard) Ewald von Patkul. 1761. aastal müüs obrist Woldemar Heinrich von Rehbinder, Polli mõisa krahv Otto Magnus von Rehbinderile (1727–1792), kelle pärija oli tema poeg krahv Gustav Diedrich von Rehbinder (1756–1826). Talle kinnistati eelnevalt Lautna ja Seira mõisad ilma Moisamaa külata ja isa korraldusega 1781 sai Gustav Dietrich ka Polli ja Udriku mõisad.

Krahv Gustav Diedrich von Rehbinderi pärijad on tema tütar Juliana (Julie) Magdalene Clod von Jürgensburg ja poeg krahv Karl Rehbinder ning nendevahelisel kokkuleppel sai 1830. aastast haagikohtunik krahv Karl Rehbinder (1793–1851) Jõetaguse, Udriku, Polli, Imastu, Neeruti, Võduvere, Vandu, Pala, Venevere, Luusiku ja Käravete mõisad. 1853. aastal päris krahv Karl Gustav Rehbinderilt Eestimaa Ülemmaakohtu otsusega 1852 jõustunud testamendi põhjal Polli, Udriku ja Imastu mõisad tema poeg krahv Reinhold Fabian von Rehbinder (1831–1905).

Mõis võõrandati 1919. aastal.

Kalevimanufaktuur ja küünlavabrik

1810. aastal asutas krahv Gustav Diedrich von Rehbinder Kadrina kihelkonnas Polli mõisas kalevimanufaktuuri. See oli omal alal esimene Eestimaal, ettevõtte valduses oli kuus hoonet, neist neli kivist ja kaks puust. Töötades kuuel teljel nn lendavate süstikutega, valmistati Hispaania ja Inglise kalevit lambavillast, mida andis Rehbinderi oma kari. Ettevõttes töötas 65 inimest, nende hulgas 3 meistrit, 1 sell, 1 õpipoiss ja 60 oma mõisa pärisorja.

1812. aastal oli hooneid juba seitse, neist viis kivist ja kaks puust. Töötades 12 teljel, valmistati aastas 5400 arssinat kalevit ja 600 arssinat kašmiiri, mis realiseeriti osalt Peterburis, osalt mujal. Töötajaid oli 92, nende hulgas 7 välismaalast.

1816. aastal töötati juba 9 hoones, millest enamik olid kivist. Telgi oli 9, töötajaid 90, nendest 5 välismaalast. Toodang ulatus 5400 arssinani ning see müüdi Tallinnas, Peterburis ja Moskvas. 1818. aastaks toodang oli langenud, ulatudes 3000 arssinani. Telgi oli endiselt 9, töötajaid aga 89, nende hulgas endiselt ka välismaalasi. 1823. aastal läks manufaktuur sulgemisele.

Polli mõisas avati küünlavabrik, mis 1812. aastal (arvatavasti on see ka asutamise aasta) andis toodangut 800 puuda. Ettevõttes töötas seitse kohalikku inimest. Ettevõte läks sulgemisele enne kalevimanufaktuuri sulgemist.

Välislingid

• Polli mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Polli mõis (Kadrina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis