Udriku mõis

Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. See kuulus pärusmõisana selle loomisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni Rehbinderi aadlisuguvõsale. Tänapäeval asub kunagine mõis Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas.

Ajalugu

Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Polli ja Udriku mõisa 1628. aastal Harju-Viru õiguse järgi Elisabeth von Rehbinderile (sünd von Vietinghoff) tema surnud mehe Bernhard von Rehbinderi, kes hukkus 1626 Liivimaal Wallhofi lahingus ning maeti Tallinna Niguliste kirikus^[1]) teenistuse eest. Mõisa oli Bernhard von Rehbinder saanud lääniks 1619. aastal. 1642. aastal eraldati Udriku mõis Rehbinderitele kuulunud Polli mõisast. Bernhard von Rehbinderi pärandus jagati tema poegade Heinrich ja Bernhard von Rehbinderi vahel. Heinrich sai Udriku mõisa ja küla ning Bernhard von Rehbinder (surn. 20. august 1656) Polli mõisa^[2].

17. sajandi lõpust alates olid mõisa omanikeks Udriku vabahärra Heinrich von Rehbinder (1604–1680), tema poeg, vabahärra Otto von Rehbinder (u 1640–1710), tema poeg, vabahärra Gustav Magnus von Rehbinder (u 1673–1734), tema poeg, leitnant ja vabahärra Heinrich Johann von Rehbinder (1710–1756) ning tema vend, Saksi-Weimari kammerhärra ja riiginõunik, krahv Otto Magnus von Rehbinder (1727–1792). 1781. aastast sai mõisa omanikuks Otto Magnus von Rehbinderi poeg, Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinder (1756–1826) ning tema poeg, maanõunik ja haagikohtunik krahv Karl von Rehbinder (1793–1851). Aastast 1853 sai mõisa omanikuks Karl von Rehbinderi poeg, Eestimaa rüütelkonna peamees, krahv Reinhold von Rehbinder (1831–1905) ning aastast 1906 krahv Heinrich von Rehbinder (1860–1929), kes jäi ka viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks enne 1919. aasta maareformi.^[3]

Udriku mõisa Rehbinderite Polli kõrvalmõisas toodeti^[4] juba 1808. aastast kalevit, tooraineks oli meriinolammaste vill.

Mõisa piirkonnas asusid külad: saksa k. Nagall, Meaküll, Tocklop^[5]

Mõisast valdadeks

1866. aastal moodustati Udriku mõisa maadest Kadrina kihelkonda kuulunud Undla vald (Undel) ja Udriku vald (Uddrich). 17. oktoobril 1866 liideti Udriku vallaga ka Ilmastu, kuid 21. novembril 1866 liitmisotsus tühistati. 1893. aastal liideti Udriku vald Undla vallaga ühiseks Undla vallaks.^[viide?]

Mõisakompleks

Esinduslik peahoone valmis aastail 1796–1803 Virumaa kreisimarssal krahv Gustav von Rehbinderi eestvõtmisel. Kahekorruselise klassitsistliku kivihoone fassaadi keskosas on nelja joonia sambaga kolmnurkviiluga portikus. Härrastemaja kaunistab hammaslõikeline friis ning akende kohal paiknevad kolmnurkfrontoonid.^[viide?]

Portikuse ees seisavad kaks malmlõvi, mis on osaliselt kahjustatud.^[viide?]

Mõisa peahoones tegutseb hooldekodu.^[6]

Lisaks peahoonele on Udriku mõisakompleksis mitu kõrvalhoonet, mis kuuluvad kultuurimälestiste hulka:

2 karjalauta – ühes neist asuvad hooldekodu päevakeskus ja eluruumid;^[7]^[8]
kelder;^[9]
kasvuhoone;^[10]
meierei – ehitatud ilmselt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alul. Ümberehituste käigus on seal vahepeal olnud saun. 1990. aastate lõpu poole ehitati Rootsi finantsabiga algne meierei ümber kortermajaks, et osutada toetatud elamise teenust;^[11]
viinavabrik.^[12]

1935. aastal asutati kaitseministeeriumi juurde riigiasutus, Vabadusristi kavaleride kodu. Asutuse eesmärk oli anda peavarju ja muid sotsiaalseid hüvesid abi vajavatele Vabadusristi kavaleridele ja nende perekonnaliikmetele. Asutus haldas Virumaa Udriku riigimõisat, selle hooneid ning muid objekte.^[13] Imastu mõisas asus Imastu invaliidide kodu.