Polli Aiandusuuringute Keskus
Polli Aiandusuuringute Keskus on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi uurimiskeskus Pollis.
Keskus asutati 1945. aastal kui põllumajandusministeeriumi Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimisinstituut. Seejärel oli asutus Eesti Teaduste Akadeemia alluvuses ning kandis nime Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaal. 1956. aastal sai asutuse nimeks Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Polli katsebaas. Aastail 1992–1995 oli Polli katsebaas Põllumajandusministeeriumi otsealluvuses. 1995. aastast on asutus EPMÜ (praeguse Eesti Maaülikooli) alluvuses. Esialgu kandis see nime EPMÜ Polli Aianduse Instituut,[1] millest praeguseks on saanud 2005. aastal loodud EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus[viide?].
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1945. aastal rajatud Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituudi põhisuunad olid puu- ja köögiviljandus, iluaiandus ja mesindus. Puuviljandusalane teadustöö kujunes Pollis kõige prioriteetsemaks, köögiviljandus ja iluaiandus viidi üle mujale ning mesindus jäi soiku. Uurimisvaldkondadena avati seemneviljaliste sordiuurimine ja -aretus, luuviljaliste sordiuurimine ja -aretus, marjakultuuride sordiuurimine ja -aretus, viljapuude pookealuste uurimine ja -aretus ning puuviljade ja marjade keemilise koostise uurimine. Instituudi valdusse jäi Polli aianduskooli koolitalu maa (358,5 ha) ja vara. Üle Eesti rajati 6 katsepunkti: Kehtna, Kuusalu, Koppelmaa, Vigala, Antsla ja Kloostrimetsa (Karja katsepunkt Saaremaal). Mõne aja pärast loodi veel Muri katsepunkt. 1946. aasta lisandus teaduskeskusele uus valdkond – puuviljaaedade agrotehnika.
1947. aastal teaduskeskus reorganiseeriti: iseseisev instituut likvideeriti, asutus hakkas alluma Eesti Teaduste Akadeemiale ning vahetas nime. Teaduskeskus sai nimeks Põllumajanduse (hiljem Taimekasvatuse) Instituudi Polli filiaal. Sel ajal likvideeriti kõik katsepunktid peale Karja katsepunkti Saaremaal. Maavaldusi laiendati võõrandatud talumaade arvelt, aedade pind oli kokku 650 ha. 1953. aastal lõpetati teaduskeskuses köögiviljandusalane teadustöö. Sel ajal lõppes ka iluaiandusalane teadustöö, kuid 1962.–1972. aastani tegeleti sellega Pollis taas.
1956. aastal muudeti uuesti teaduskeskuse nimetust ja alluvust. Endise nimega instituut nimetati ümber Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Polli katsebaasiks ning allutati Eesti NSV Põllumajandusministeeriumile. 1957. aastal alustati teadustööd marjaaedade agrotehnika suunal. 1960. aastal suurenesid katsemajandi maavaldused, kui instituudi maadele liideti juurde endise Edu kolhoosi maad – aedade kogupind oli 1553 ha. Uurimisasutus tegeles lisaks puuvilja- ja marjakasvatusele ka piimakarjakasvatuse ning teravilja ja kartuli seemnekasvatusega. 1961. aastal alustati puuvilja- ja marjakultuuride sortide viljade tehnoloogiliste omaduste väljaselgitamist. 1963. aastal lisandus taliõunte säilitamise uurimisvaldkond, mille töö on tänaseks lõpetatud (1963–1988). 1968.–1988. aastal uuriti teaduskeskuses puuviljasortide ja pookealuste valkude ning isofermenide geneetilist sugulust. 1986. aastal avati viljapuude meristeempaljunduse uurimisvaldkond, ka see uurimistöö on lõpetatud.
1991. aastal lõpetati mesindusalane teadustöö.
1995. aastal anti teaduskeskus üle Eesti Põllumajandusülikoolile ning endine nimi muutus EPMÜ Polli Aianduse Instituudiks. Kuna katsejaamal olid tekkinud majanduslikud raskused, siis suurem osa varast erastati ja lõpetati põllukultuuride tootmine ning loomakasvatus. Teaduskeskuse valdusse jäid Polli aianduskooli koolitalu maad. Pollis tegeletakse ainult puuviljandusalase uurimistööga.[2]
2005. aastal, kui Eesti Maaülikoolis loodi põllumajandus- ja keskkonnainstituut, hakkas Polli teaduskeskus kandma nime Polli Aiandusuuringute Keskus.
Sordiaretus
[muuda | muuda lähteteksti]Pollis on aretatud 116 puuvilja- ja marjasorti. Puuvilja- ja marjasortide aretuse põhisuund on aretada laia levikupotentsiaaliga Eesti kliimatingimustes vastupidavaid, haiguskindlaid, kahjuriresistentseid, saagikaid, heade maitseomaduste ja suure viljakvaliteediga turunõuetele vastavaid sorte, mis sobivad kasvatamiseks mahe- ja tavaviljeluses.
Puuvilja- ja marjasortide aretustöö kestis 17–25 aastat.[3]
"Sordiaretusprogrammi 2020–2030" raames aretatakse Pollis praegu õuna-, pirni-, maguskirsi, ploomi-, sõstra-, vaarika- ja karusmarjasorte.[4]
Geneetiline ressurss
[muuda | muuda lähteteksti]Polli aiandusuuringute keskuses tegeletakse geneetilise ressursi kogumise ja kollektsioonide haldusega. Kollektsioonistandikes on 1248 säilikut, nendest 284 on aretatud Eestis.[3]
Keskuse juhatajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksander Siimon (1945–1950; 1956–1969) (poliitiliste süüdistuste tõttu oli ta 1950–1956 sellelt kohalt tõrjutud ja töötas siis vanemteadurina) [5]
- Ilmar Vahalaid (1950–1951)
- Aleksander Kotter (1952–1956)
- Edgar Haak (1969–1992)
- Aarne Salusaar (1992–1995)
- Mati Põldma (1995–1998)
- Toivo Univer (1998–2003)
- Ave Kikas (2003–2012)
- Kersti Kahu (2012–2015)
- Piia Pääso (2015– )
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ EE 12. köide, 2003: 119.
- ↑ Haak, E. (1995). Pool sajandit aianduslikku teadustööd Pollis. 1–3 lk.
- ↑ 3,0 3,1 Ave Kikas (08.07.2019). "EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses puuvilja- ja marjakultuuri sortide aretusest ja uurimisest ning vanadest sortidest" (PDF). Vaadatud 18.01.2020.
- ↑ "Sordiaretusprogramm 2020–2030" (PDF). 10.12.2019. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 26.07.2020. Vaadatud 18.01.2020.
- ↑ E. Haak. 1995. Pool sajandit aianduslikku teadustööd Pollis. – Põllumajandus. Nr. 7/8. Lk 1–3.