Mõis kujunes purustatud Karksi linnuse juurde pärast Põhjasõda[1]. 1798. aastal oli mõisaomanik Johann von Weidemeier, 1799. aastal pantis krahv Lacy ja 1800. aastal August Friedrich von Sievers pantisid Karksi mõisa krahv Karl Wilhelm von Duntenile (1761–1830), kes 1807. aastal ka ostis mõisa.
1820. aastal krahv Karl von Dunten pantis Karksi mõisa kümneks aastaks, oma vennale krahv Georg von Duntenile (1766–1845), kes ka 1821. aastal ostis mõisa. Georg von Dunteni testamendiga loodi 1838. aastast Karksi mõisast majoraatvaldus. 1895. aastal päris mõisa, krahv Karl Georg Ludwig Eugen von Dunteni (1829–1895), vend krahv Paul Georg Hyacinth Dunten (1833–1904) ning 1905. aastal omandas Karksi fideikomissmõisa krahv Reinhard Wilhelm Eugen Jakob von Dunten, vabahärra Dalwigk-Schauenburg-Lichtenfels (1864−1922)[2].
Karksi mõisa tall - tõllakuur 2023
Mõisa ühekorruseline puidust barokne peahoone on tänapäevaks hävinud[1]. Mõisahoonetest on säilinud valitsejamaja ja ait[1].
Karksi mõisa sepikoda
Karksi mõisa ait
Karksi mõisa tall-tõllakuur
