Malle Talvet-Mustonen
Malle Talvet-Mustonen (sünni- ja tõlkijanimi Malle Talvet; sündinud 16. detsembril 1955 Pärnus) on eesti tõlkija, luuletaja ja diplomaat. 2012–2016 oli ta Eesti suursaadik Iisraelis.[1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ning 1980. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani filoloogia eriala.[1] Ta on end täiendanud Pariisis Diplomaatiliste ja strateegiliste uuringute keskuses (Centre d'études diplomatiques et stratégiques), Saksamaal G. Marshalli Euroopa Julgeoleku-uuringute Keskuses ja Roomas NATO kaitsekolledžis.[2]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1991. aastast töötab Malle Talvet-Mustonen Eesti välisteenistuses. Aastatel 1991–1993 oli ta ajutine asjur Eesti saatkonnas Pariisis, 1993–1994 nõunik Eesti saatkonnas Pariisis ja Eesti Vabariigi alaline esindaja UNESCO juures, 1994–1996 välisministeeriumi poliitikaosakonna nõunik, 1996–1999 nõunik Eesti esinduses ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis ning 1999–2001 nõunik välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide büroos. 2001–2003 oli ta välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja relvastuskontrolli büroo ning esimese poliitikaosakonna direktor, 2003–2008 Eesti suursaadik Belgias ja Luksemburgis. Pärast seda töötas ta välisministeeriumi 2. poliitikaosakonna peadirektorina.[1][3]
Malle Talvet-Mustonen on Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta on avaldanud luuletusi ning tõlkinud ilukirjandust prantsuse, inglise ja itaalia keelest.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 Auleegioni ordeni ohvitser
- 2008 Valgetähe IV klassi teenetemärk[4]
- 2008 Belgia Kuningriigi Leopold II ordeni suurrist[5]
- 2009 Läti Vabariigi Kolme Tähe V klassi orden[6]
Tõlkeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Virginia Woolf, "Tuletorni juurde". (Koos Jaak Rähesooga.) Loomingu Raamatukogu 5–7, 1983 (kordustrükk Tallinn: Eesti Päevaleht, 2005)
- Gertrude Stein, "Alice B. Toklase autobiograafia". Loomingu Raamatukogu 35–38, 1985 (kordustrükk Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008)
- François Mauriac, "Ohvritall". (Värsid tõlkinud Indrek Hirv.) Loomingu Raamatukogu 43–45, 1986
- Pierre Pelot, "Süda tuha all". Tallinn: Eesti Raamat, 1987
- Carson McCullers, "Laulatuse lummas". Loomingu Raamatukogu 3–5, 1988
- Guy de Maupassant, "Preili Fifi: valik novelle". Tallinn: Perioodika, 1989
- Marguerite Duras, "Armuke". Loomingu Raamatukogu 11–12, 1989 (kordustrükk Tallinn: Varrak, 2006)
- Anita Brookner, "Hôtel du Lac". Loomingu Raamatukogu 45–46, 1990
- Antonio Tabucchi, "India nokturn". Loomingu Raamatukogu 38–39, 1991
- Alphonse Daudet, "Kirjad minu veskilt". Tallinn: Perioodika, 1993 (kordustrükk Tallinn: Avita, 1999)
- Giovanni Verga, "Talupoja au" (novellid). (Koos Ellen Ilvese, Tiina Laatsi, Merike Pau, Ülar Ploomi ja Kaia Sisaskiga.) Loomingu Raamatukogu 7–8, 1993
- Virginia Woolf, "Oma tuba". Loomingu Raamatukogu 44–45, 1994
- Antonio Tabucchi, "Taevarand". Loomingu Raamatukogu 21, 1995
- Antonio Tabucchi, "Tunnistaja Pereira lugu". Tallinn: Varrak, 1997
- Virginia Woolf, "Esseed". (Koos Jaak Rähesooga, värsside tõlkijad ka Doris Kareva ja Märt Väljataga.) Tallinn: Hortus Litterarum, 1997
- Susanna Tamaro, "Mine, kuhu süda sind kutsub". Tallinn: Varrak, 2001
- Albert Cohen, "Raamat minu emast". (Värsid tõlkinud Peep Ilmet.) Tallinn: Varrak, 2002
- Fleur Jaeggy, "Vangipõlve õndsad aastad". Loomingu Raamatukogu 30, 2003
- Jean-Luc Lagarce, "Meie, kangelased. Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama. Kauge maa". (Koos Anu Lambiga.) Tartu: Prantsuse Teaduslik Instituut, 2010
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Nähtamatult, lakkamatult" (luuletused). Tallinn: Eesti Raamat, 1990
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa on Andres Mustonen.[7][8] Jüri Talvet on tema vend.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Eesti suursaadik Iisraelis andis üle volikirja". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. september 2012. Vaadatud 28. juunil 2022.
- ↑ Eesti suursaadik Luksemburgis Malle Talvet andis üle volikirja
- ↑ Eesti suursaadikuks Belgias sai Malle Talvet[alaline kõdulink], Delfi, 15. august 2003 (BNS)
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi_antud_teenetemargid.php?id=554[alaline kõdulink]
- ↑ http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi_antud_teenetemargid.php?id=631[alaline kõdulink]
- ↑ Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012.
- ↑ Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Malle Talvet |