Alphonse Daudet

Alphonse Daudet [alf'ons dod'e] (13. mai 1840 Nîmes – 16. detsember 1897 Pariis) oli prantsuse prosaist ja näitekirjanik.

Tema tuntumate teoste seas on romaan "Tartarin Tarasconist" ja novellikogu "Kirjad minu veskilt".

1870. aastal sai temast Auleegioni rüütel, 1886. aastal ohvitser.

Eesti keeles ilmunud teoseid

"Tartarin Tarasconist"
- tõlkinud Johannes Semper (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1928)
- tõlkinud Hugo Angervaks (Moskva; Leningrad: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1937)
- tõlkinud Johannes Semper, Imre Pullmann (Tallinn: Eesti Raamat, 1966)
"Kirjad minu veskilt"
- tõlkinud Albert Saareste (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931)
- tõlkinud Malle Talvet (Tallinn: Perioodika, 1993; kordustrükk Tallinn: Avita, 1999)
"Väikemees: lugu ühest lapsest", tõlkinud Kusta Martinson (Tartu: Noor-Eesti, 1932)
"Sappho", tõlkinud Friida Dreverk (Tartu: Loodus, 1936)
"Jutustusi", tõlkinud Kusta Martinson (Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938)
"Kaunis Nivernaise", tõlkinud Kusta Martinson (Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938)

Alphonse Daudet – tsitaadid Vikitsitaatides