Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (lühend EKTK) on eraõiguslik üle-eestiline mittetulundusühing, mille liikmeteks on Eestis registreeritud ettevõtted ja organisatsioonid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on Eesti vanim ja suurim ettevõtjate esindusorganisatsioon. Kaubandus-Tööstuskoja regionaalsed esindused asuvad Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on ligi 3500 Eestis tegutsevat ettevõtet ning nad annavad 41% Eesti ettevõtete kogu netokäibest ja 42% puhaskasumist. Kaubandus-Tööstuskoja liikmesus on vabatahtlik. ^[1]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annab 1999. aastast välja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärke.

Koja asutamine

Kaupmehed esitasid 1914. aasta novembris Tallinna linnavolikogule taotluse^[2], et see näitaks Peterburis keskvõimu ees initsiatiivi kaubandus-tööstuskomitee asutamiseks Tallinnas. See palve tsaaririigi pealinnas esitatigi, kuid kaubandus-tööstuskomitee jäi rajamata. Vene tsaaririigis polnud kaupmeeste ja töösturite ühendusi – kaubandus-tööstuskodasid –, nagu neid tunti juba mitu sajandit Lääne-Euroopas.

1916 tehti uus katse asutada kaubandus-tööstuskomitee. Algataja oli kaupmees Joakim Puhk, kelle isa oli asutanud 1914 – äriühingu Jaak Puhk ja Pojad ja kes oli linnade liidu Tallinna osakonna liige. Osakonna 20. oktoobri 1916. aasta istungil tegi Joakim Puhk ettepaneku pöörduda palvega Tallinna linnavolikogu poole, et see võtaks kaubandus-tööstuskomitee asutamise uuesti päevakorda. Tallinna osakond oli ettepanekuga päri ja linnavolikogule saadeti ses asjas kiri. Kuid ka sellel korral jäi kaubandus-tööstuskomitee jäi nüüdki asutamata.

1921. aastal valmis kaubandus-tööstusministeeriumis kaubandus-tööstuskoja seaduse eelnõu, mille kohaselt pidid kojas olema esindatud nii kaubandus- kui ka tööstussektori ettevõtted. Esialgses eelnõus oli koja liikmeskonnast välja jäetud pangandus, kindlustus ja laevandus, kuid hiljem otsustati need siiski eelnõusse sisse kirjutada. Kui seaduseelnõu jõudis riigikogusse, asus asja vedama Konstantin Päts, kuid koja seadus jäi vastu võtmata, sest Päts valiti riigivanemaks ning esimene riigikogu läks laiali.

Jaanuaris 1922 saadeti eelnõu seisukoha võtmiseks riigi majanduskomisjonile, kus tekitas vaidlusi omaette punktina seisev kaubandus-tööstuskoja liikmemaksu kehtestamine. Pahempoolsed leidsid, et nii võib koda muutuda liiga tugevaks ja hakata tegutsema üldriiklikke huvisid arvestamata. Aprillis 1922 esitas valitsus taas Pätsi koostatud eelnõu riigikogule, kus see läks komisjonidesse arutamiseks ning anti alles 1924. aastal täiskogule hääletamiseks.

Kümme aastat kestnud püüdlused kaubandus-tööstuskoja asutamiseks kandsid lõpuks vilja: riigikogu võttis 11. detsembril 1924 vastu kaubandus-tööstuskoja seaduse koos selle elluviimise seadusega^[3]. Koja avamiseni kulus siiski veel peaaegu aasta, sest pärast seaduse vastuvõtmist tuli hakata valmistuma koja kokkukutsumiseks. Selleks moodustati kaubandus- ja tööstusesindajatest ajutine komitee.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda alustas tegevust 10. novembril 1925.

Koda teistes Eesti linnades

Koda laienes Tallinnast ka Eesti teistesse linnadesse. 1929. aastal avati koja esindused Pärnus ja Tartus, 1932. aastal Rakveres ja Narvas, aasta hiljem Võrus ja Viljandis. 1934. aastal avati koja esindus Valgas ning 1935. aastal Saaremaal.

Uus aeg, uus võim

Pöördelised sündmused Eestis 1940. aastal ei jätnud puudutamata ka kaubandus-tööstuskoda. Vaevalt oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik jõutud 21. juulil 1940 välja kuulutada, kui juba kümme päeva hiljem anti dekreedina välja kaubandus- tööstuskoja likvideerimise seadus. Koja likvideerimine lõpetati 20. augustiks ning koja varad, õigused ja kohustused läksid üle Üleriikliku Kaupmeeste Seltsi Keskliidule.

Veidi vähem kui aasta pärast teise maailmasõja lõppu, aprillis 1946 asutati liidu kaubanduspalati osakond Tallinnas ja selle juhatajaks sai Voldemar Jaanus. Liiduvabariikide palatid allusid üleliidulisele kaubandus-tööstuspalatile ja tegelesid põhiliselt importkaupade ekspertiisiga, vahel osaleti välisnäitustel. Tallinnas tehti veel tõlketöid ning kujundati ja registreeriti kaubamärke. Osakonnas tegutses kolm bürood: kaubaekspertiiside, kaubandusreklaami ja tõlgete büroo. 1972. aastal muudeti kaubanduspalati Tallinna osakonna nimetust ja sellest sai Eesti NSV Kaubandus-Tööstuspalat.

Kaubanduspalati Tallinna osakond asus algul aadressil Pikk 17, siis Lai 14 ning alates 1956. aastast Toom-Kooli 17.

Kaubanduspalati Tallinna osakonna ülesanded olid järgmised:

Eesti NSV kaubandus- ja tööstusorganisatsioonide kodu- ja välismaa tööstus- ja kaubandussaavutustega tutvumisele kaasaaitamine
kaubanduslike ja tööstuslike näituste korraldamine
Eesti NSV kaubandus- ja tööstusorganisatsioonide üleliidulistest ja välismaa laatadest ning näitustest osavõtmisele kaasaaitamine
asjaomaste organisatsioonide ja isikute palvel kaupade ja seadmete kvaliteediekspertiiside tegemine
majandus- ja kaubandusorganisatsioonide reklaamimaterjalide ettevalmistamine
päritolutunnistuste väljaandmine Nõukogude Liidust väljaveetavate kaupade kohta

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja taassünd

1989. aasta märtsis oli Eesti NSV Kaubandus- ja Tööstuspalati korraline üldkoosolek. Peeter Tammojale tundus olevat paras aeg taastada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ta kohtus mitmete ettevõtete direktoritega, kellest mitu toetasid plaani, kuid soovisid oma initsiatiivi mitte näidata. Kõrvalehoidmise põhjused olid ilmselt hirm jääda kohast ilma või muud pahandused partei ja valitsusega.

21. märtsil 1989 toimus Tallinnas Eesti Projekti saalis Eesti NSV Kaubandus- ja Tööstuspalati korraline üldkoosolek, kust puudus Eesti NSV Kaubandus-Tööstuspalati presiidiumi esimees ning esimehe asetäitja Peeter Tammojal lasus vastutus koosolek läbi viia. Tammoja eesmärgiks oli leida liikmete hulgast keegi kes oleks nõus üldkoosolekut juhatama ning kaasa mängima nii, et korraldatav hääletus läheks läbi, kokkulepe saavutati Ülo Pärnitsaga. Koosolekul tehti ettepanek lõpetada NSV Liidu Kaubandus-Tööstuspalati tegevus Eesti territooriumil ja taasasutada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Enamik kohalolnutes hääletas ettepaneku poolt.

Nii taastatigi koda 21. märtsil 1989, mitte ei asutatud uut organisatsiooni. Sel on põhimõtteline vahe. Nagu on põhimõtteline vahe selleski, et kaks aastat hiljem taastati Eesti Vabariigi iseseisvus, mitte ei rajatud uut riiki. Pall oli lükatud pisitasa veerema: näiteks Läti taastas oma Kaubandus-Tööstuskoja 1990. aastal.

Tähelepanuväärsemad algatused ja tegevused

1990 – avati Kaubandus-Tööstuskoja esindused Pärnus ja Kuressaares.
1991 – avati Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindus.
1993 – alustas tööd Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus.
1996 – loodi Euroinfo Keskus (EIK).
1996 – EAN Eesti asutamise eestvedaja (vöötkood (ka ribakood, joonkood, triipkood) on kodeerimissüsteem).
1997 – algatas Kaubandus-Tööstuskoda Eesti kaupade tarbimise suurendamiseks turunduskampaania „Head Eesti asjad“
1997 – töötati Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel tööandjate- ning kutse- ja erialaühenduste poolt välja kontseptsioon ja tegevuskava töötajate kvalifikatsioonisüsteemi (alates 2001. aastast arendab seda SA Kutsekoda) loomiseks
1998 – asuti koja eestvedamisel kutseseadust välja töötama.
1998 – Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel sai täishoo Eesti kutsereform, mille eesmärgiks oli nõudmise ja pakkumise tasakaalustamine tööturul. Samal aastal kinnitati kahe esimese kutsenõukogu koosseis.
2000 – avati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Ida-Virumaa esindus Jõhvis.
2001 – kirjutasid Kaubandus-Tööstuskoda, Sotsiaalministeerium, Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ning teenistujate Ametiühingute Keskliit alla Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse asutamisotsusele.
2002–2004 – kutsehariduse väärtustamiseks ühiskonnas loodi Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel ühisprojekt Eesti Televisiooniga – saatesari „Ametilood“.
2004 – Euroopa Liiduga liitumise referendumi eel organiseeris Kaubandus-Tööstuskoda kampaania „Jah, me tuleme!“.
2004 – enne liitumist Euroopa Liiduga organiseeris „Ettevõtja eurofoorumite“ koolitussarja, valmistamaks ettevõtteid ette tegutsemiseks ühisturul.
2008 – kogunes esmakordselt Ettevõtlusõppe Mõttekoda, kelle eesmärgiks oli ettevõtlikku mõtteviisi edendamine. Algas sihipärane tegevus ettevõtlusõppe süsteemseks rakendamiseks Eestis.
2010 aasta oktoobris käivitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda projekti „Talendid koju“, mille eesmärk oli Eestimaiste tööandjatega kokku viia andekaid noori, kes on läinud välismaale õppima või tööle.
2012. aasta suvel valmis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatusel ning SA Kutsekoja juhtimisel ekspordijuhi ja ekspordi müügijuhi kutsestandard.

Kaubandus-Tööstuskoda kui asutaja/kaasasutaja

Kutsekvalifikatsiooni SA Kutsekoda www.kutsekoda.ee. Loodi 2001. aastal
Eesti Standardikeskus www.evs.ee. Loodi 2000. aastal
Eesti Konjunktuuriinstituut www.ki.ee. Loodi 1934. aastal
Riigikaitse Edendamise SA loodi 2004. aastal

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhid

Konstantin Päts – KTK ajutise elluviimise komitee esimees; koja nõukogu esimees 1925–1929; Tallinna Börsikomitee esimees 1925–1931, koja aunõunik
Joakim Puhk – KTK juhatuse esimees 1925–1929, 1931–1940; koja nõukogu esimees 1929–1931
Leo Sepp – juhatuse esimees 1929–1931
Johan Sihver – nõukogu esimees 1931–1940
Maks Hurt – KTK direktor 1925–1938
Valdemar Simsivart – KTK direktor 1938–1940
Peeter Tammoja – KTK juhatuse esimees 1989–1995
Toomas Tamsar – KTK peadirektor 1994–1998
Mart Relve – KTK peadirektor 1998–2002
Siim Raie – KTK peadirektor 2002–2011
Toomas Luman – KTK juhatuse esimees alates 1995. aastast
Mait Palts – KTK peadirektor alates 2011. aastast

Esindused

	Aadress
Kaubandus-Tööstuskoda Tallinnas	Toom-Kooli 17, Tallinn
Esindus Tartus	Pikk tn 14, Tartu
Esindus Pärnus	Rüütli 39, Pärnu
Esindus Jõhvis	Keskväljak 4, Jõhvi
Esindus Kuressaares	Tallinna 16, Kuressaare

Kaubandus-Tööstuskoja eesmärk ja tegevused

Kaubandus-Tööstuskoja eesmärk on Eesti ettevõtluse edendamine ning kaasaaitamine ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna loomisele ja säilitamisele.

Ettevõtjate huvide esindamine ja kaitse – osalemine majandustegevust ja haridussüsteemi arengut mõjutava riikliku poliitika ja õiguaktide väljatöötamisel ja muutmisel. Ettevõtete abistamine Eesti integreerumisel Euroopa Liidu (EL) majandusruumi.
Ettevõtluskeskkonna arendamine – majanduskeskkonna parandamine läbi erinevate projektide, mis on suunatud ärieetika ja vastutustundliku ettevõtluse propageerimise, kommunikatiivse innovatsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamise, ettevõtlushariduse levikule ning ametiõppe populariseerimisele.
Teenuste osutamine ettevõtetele, mis keskenduvad peamiselt Euroopa Liidu temaatikale, juriidilisele nõustamisele, ärikontaktide vahendamisele ja väliskaubandusele.

Kaubandus-Tööstuskoja väljaanded

"Kes on kes Eesti majanduses 2010?", Tallinn
"Eesti ettevõtete ekspordiprobleemide uuring", 2010, Tallinn
"Leading Brands of Estonia", Tallinn, 2008
"Näiteid Eesti ettevõtete ühiskondlikult vastutustundlikest tegevustest", Tallinn, 2007
"Kes on kes Eesti majanduses 2005?", Tallinn
"Majandusõpik gümnaasiumile", koostöös Junior Achievement Eestiga, 2005, Tallinn
"Kes on kes Eesti majanduses 2000?", Tallinn

Liikmed aastatel 1925–1937

1925

15. oktoobril 1925 valitud Kaubandus-Tööstuskoja liikmed^[4]:

I. Panga ja kinnituse sektsioon

II. Suur- ja kesk- kaubanduse sektsioon

III. Väikekaubanduse sektsioon

IV. Suurtööstuse sektsioon

V. Kesk- ja väike- tööstuse sektsioon

VI. Laevasõidu sektsioon

1929

28. novembril 1929 valitud Kaubandus-Tööstuskoja liikmed:

I. Panga ja kinnituse osakond

II. Suur- ja kesk- kaubanduse sektsioon

III. Väikekaubanduse sektsioon

IV. Suurtööstuse sektsioon

V. Kesk- ja väike- tööstuse sektsioon

VI. Laevasõidu sektsioon

1933

21. novembril 1933 valitud Kaubandus-Tööstuskoja liikmed:

I. Panganduse ja kindlustuse sektsioon

II. Suur- ja kesk- kaubanduse sektsioon

III. Väikekaubanduse sektsioon

IV. Suurtööstuse sektsioon

V. Kesk- ja väike- tööstuse sektsioon

VI. Laevanduse sektsioon

Vabadussõjalaste katse oma partei mehi majandusmeeste hulka sokutada äpardus täielikult^[5].

1937

30. novembril 1937 valitud Kaubandus-Tööstuskoja liikmed:

I. Panganduse ja kindlustuse sektsioon

II. Suur- ja kesk- kaubanduse sektsioon

III. Väikekaubanduse sektsioon

IV. Suurtööstuse sektsioon

V. Kesk- ja väike- tööstuse sektsioon

VI. Laevanduse sektsioon

Kaubandus-tööstuskoja nõukogu ja juhatus osalesid tööstuse, käsitöö, kaubanduse, laevanduse ja ühistegevuse alalt valitavate Riiginõukogu liikmete valimiskoosolekul 16. märtsil 1938, kus valiti I Riiginõukogu liikmeteks Johan Sihver, Joakim Puhk ja Heinrich Neuhaus.

Viited

↑ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
↑ Kaubandus-Tööstuskoda : 1925-1935 : [album] | DIGAR
↑ Riigi Teataja 19 detsember 1924 — DIGAR Eesti artiklid
↑ Kauband.-tööstuskoja valimiste tagajärjed., Kaja, nr. 258, 22 oktoober 1925
↑ Majandusparlament koos. Hommikleht, 19. detsember 1933, nr. 112, lk. 1.

Välislingid

Kaubandus-Tööstuskojaga seotud projektide veebilehed

[1] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

[2] Kaubandus-Tööstuskoda : 1925-1935 : [album] | DIGAR

[3] Riigi Teataja 19 detsember 1924 — DIGAR Eesti artiklid

[4] Kauband.-tööstuskoja valimiste tagajärjed., Kaja, nr. 258, 22 oktoober 1925

[5] Majandusparlament koos. Hommikleht, 19. detsember 1933, nr. 112, lk. 1.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]