Leo Sepp
Leo Bodo Sepp (7. november 1892 Simuna – 13. detsember 1941 Ussollagi vangilaager, Permi oblast) oli Eesti poliitik, rahandustegelane ja kirjanik (pseudonüüm Rein Sarvesaare).
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Leo sündis 26. oktoobril 1892 Virumaal vallakirjutaja pojana. Ta õppis Tartu Reaalkoolis ja kõrghariduse omandas Riia Polütehnikumi kaubandusosakonnas 1914. aastal.[1] Leo Sepp oli korporatsioon Vironia liige.
1913. aastast alates töötas Sepp Viljandi Vastastikuse Krediitühingu asjaajajana. Pärast veebruarirevolutsiooni puhkemist valiti Sepp 1917. aasta mais Viljandi maakonna miilitsaülem ja juulis Viljandi maakonna valitsuse esimees. 1918. aastal vangistati Sepp enamlaste võimude korraldusel ja saadeti koos teiste Viljandi juhtivate tegelastega Peterburi Krestõ vanglasse, kust ta vabanes pärast Bresti rahu sõlmimist, 1918. aasta märtsis.[1][2]
Sepp osales Vabadussõjas 1. Ratsapolgu koosseisus, hiljem määrati ta riigikontrolli sõjaväeosakonna peakontrolöriks. Pärast sõda tehti Sepast 1921. aasta mais Eesti Panga direktor. Detsembris 1924 kutsuti ta Jüri Jaaksoni moodustatud valitsusse rahaministriks, sellel positsioonil püsis Sepp mitme valitsuse koosseisus kuni detsembrini 1927,[1] korraldades ka 1927. aasta rahareformi, mida rahvusvahelised uurijad on hiljem pidanud oma aja üheks eesrindlikumaks rahareformiks maailmas. 1928. aastal asus ta Kommertspanga direktori kohale Tallinnas. 1930. aastate alguses tegutses Sepp mitmes eraettevõttes direktorina. 1935–1938 oli ta Riias Rigas Manufaktura direktor Eesti aktsionäride esindajana.[1]
1938. aasta mais valiti Sepp majandusministriks, kuhu ta jäi kuni 1940. aasta juunivalitsuseni. Ta oli tuntud oma selge visiooni tõttu, kuidas peaks Eestit majandama. Näiteks ütles ta 30. novembril 1938 Riigivolikogus: "Mina ütlen aga, et oleme rikas rahvas, rahvas, kes võib iga aasta – koguni oma tervise rikkumiseks – ära raisata tubaka ning alkoholi peale üle 30 miljoni krooni. Kui teie ütlete, et valitsus oma poliitikaga rahvast on õpetanud jooma, siis ei ole see õige. – Kui nüüd on välja antud tubaka ja alkoholi peale 33,9 miljonit paberikrooni, siis anti 1928. a. selle peale 31,5 milj. kuldkrooni. Kui niisugune rikas rahvas ise ei oska väikest osagi sellest raiskamisest kulutada millegi ilusama, kaunima ja jäädavama loomiseks, siis on riigivõim kohustatud seda korraldama[3]."
Sepp arreteeriti NKVD poolt 1941 ning suri vangistuses.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1939 – Valgetähe I klassi teenetemärk
- Läti Kolme Tähe ordeni I klassi kavaler
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "MAJANDUSMINISTER LEO SEPP". Järva Teataja. 09.05.1938.
- ↑ Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid., Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918
- ↑ Rahvusliku suurtööstuse loomisele. Rahvaleht, 1. detsember 1938, nr. 227, lk. 7.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- 300.000 inimest ootab õiget töölerakendamist. Rahvaleht, 29. mai 1940, nr. 124, lk. 7–8.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Leo Sepp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Eesti rahandusministrid
- Eesti majandusministrid
- Riigi Majandusnõukogu liikmed
- Kaubandus-Tööstuskoja liikmed
- Uuendusliidu poliitikud
- Eesti kirjanikud
- Viljandi maavanemad
- Viljandi linnavolikogu liikmed
- Vabadussõja veteranid
- Eesti ratsaväeosade koosseis
- Eesti pankurid
- Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid
- Kolme Tähe ordeni kavalerid
- Korporatsioon Vironia liikmed
- Eesti represseeritud isikud
- Sündinud 1892
- Surnud 1941