Viktor Pihlak
Viktor Pihlak (15. detsember 1886 Sammuli mõis, Viljandimaa – 10. juuli 1967 Tallinn) oli eesti arhitekt, insener ja tööstur.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Viktor Pihlak oli telliskivitöösturi poeg.[1]
Õppis 1901–1904 Tallinnas Jukkumi Erareaalkoolis, 1904–1907 Viiburi Reaalkoolis, lõpetas 1912 Riia PI I järgu ehitusinsenerina. 1912–1913 töötas Tartus arhitekt G. Hellati ehitusbüroos, oli 1913–1914 Liivimaa Hüpoteegiseltsi insener, 1914–1919 Tallinna linnainsener, 1918–1919 õpetas ETS-i tehnilistel erikursustel mehaanikat, staatikat ja grafostaatikat. 1919 oli vabatahtlikuna Vabadussõjas, 1919–1920 Kaubandus-Tööstusministeeriumi asjadevalitseja ja ministriabi, 1920–1940 ehitusettevõtja ja telliskivitööstur, seejärel insener.
Arreteeriti NKVD poolt, oli 1951–1956 Narva vanglas, 1959–1966 RPI Eesti Projekt insener.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uuris ehitusainete omadusi ja tehnoloogiat ning ehituse ökonoomikat ja korraldamist.[1]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli Üliõpilasselts Liivika asutajaliige.
Ta oli Artur Aleksander Pihlaku ja Eduard Pihlaku vend.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sideained. // ETS-i Tehn Ringvaade (1919) 1
- Puudamaks. // ETS-i Ringvaade (1919) 2.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- EAT, 236
- Eesti majandustegelased, 158
- TT ja TTÜ BL 1918–1944, 47–48
- Ehitusinsenerid TPI-st, 12.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.