Voldemar Post
| Voldemar Post | |
|---|---|
| Sünniaeg |
18. veebruar 1897 Kuressaare |
| Surmaaeg |
14. mai, 1970 Tallinn |
| Auaste | Kolonelleitnant |
Voldemar Post (18. veebruar 1897 Kuressaare – 14. mai 1970 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja lennukikonstruktor, Eesti lennukite PTO-4, PON-1, PON-2, PN-3 konstruktor ja ehitaja, samuti lendur[1].
Voldemar Post - ühe eesti lenduri saatus
[muuda | muuda lähteteksti]NSV Liidu jõustruktuuride organiseeritud 1940 juunipööre Eestis. Eesti kaotas iseseisva riigi staatuse. Nõukogude võim alustas kohe Eesti sõjaväe likvideerimist, sealhulgas ka Eesti lennuväe likvideerimist. 1941. a. 22. juunil kuulutas Saksamaa Nõukogude Liidule sõja.
Saksamaa vägede lähenemisel Eesti aladele kuulutasid Nõukogude võimuesindajad Eesti NSV-s välja sundmobilisatsiooni. Tuhanded eesti noored mehed ja endised eesti sõjaväelased, nende hulgas ka lendurid, veeti tapirongidega Nõukogude tagalasse nii öelda "väljaõppele" tööpataljoni laagritesse, mis ei erinenud sisuliselt Nõukogude GULAG-i vangilaagritest.
Sellises olukorras oli eesti meestel Stalinlikes töölaagrites kaks valikut, surm töölaagris või ellujäämise võimalus võideldes rindel Saksa vägede vastu moodustatavas Eesti Laskurkorpuses Punaarmee koosseisus. Valiti ellujäämise võimalus.
Osa Eesti lennuväelastest osutus niisugustel asjaoludel Punaarmee koosseisus võitlema, näiteks Hugo Abram, H. Ratas, Karl Haas, Arseni Palu, V. Post, A. Luik, H. Erisild, E. Inti, A. Kanter, I. Ambre, E. Laasi, Roman Kuul, Johannes Brenner, Richard Tomberg, A. Nõmmik, Edmund Rokk, A. Heinlaid, A. Koks, E. Liive, E. Künnap ja teised.[2]
Andekal konstruktoril V. Postil ei olnud võimalik Nõukogude tagalas tegelda lennukite konstrueerimisega, organiseerimisvõimelise insenerina pandi ta juhtima tagala autotransporti.
Pärast sõda, Nõukodude Liidu okupatsiooni taaskehtestamise järel, oli Voldemar Post Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsuse (kuni 1946. aasta) esimees.
Nimetamisväärsed olid V. Posti teened Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal mootorispordivõistluste traditsioonide taastamisel.
Lisaks muule tegevusele juhtis V. Post Eesti ALMAVÜ lennuklubis mootorlennu sektsiooni. ALMAVÜ lennuklubi õppekava raames avaldati 1964. aastal V. Posti noortele mõeldud raamat "Lennukid ja raketid". [3]
Nõukogude Liidu personaalpensionär V. Post on maetud Tallinnas Metsakalmistule.[4]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- Voldemar Post, "Lõikeriistade kõvendamine elektrisädemega" (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1954) Lõikeriistade kõvendamine elektrisädemega
- Voldemar Post, "Lennukid ja raketid" (Eesti Raamat, Tallinn, 1964).Lennukid ja raketid
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tiit Noormets. Kui Eesti taevas lendasid Eestis ehitatud lennukid.[alaline kõdulink] Postimees, 9. jaanuar 1999
- ↑ Ants Künnapuu, "Teedel õhuavarustesse", Tallinn, " Valgus" 1979, lk. 64
- ↑ https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:395265/343825/page/1
- ↑ Ants Künnapuu, "Teedel õhuavarustesse", Tallinn, "Valgus" 1979, lk. 67
- ↑ Teenetemärkide kavalerid. Vabariigi President