PON-1

See artikkel räägib lennukitüübist; geeni kohta vaata artiklit PON1.

---

PON-1 (ÕGL-1; KOD-1) oli Eestis Voldemar Posti, Otto Orgi ja Roman Neudorffi (eestistatult Rein Tooma) projekteeritud ühemootoriline biplaani tüüpi lennuk. Selle prototüübi, registritunnusega ES-PON, esmalend toimus 15. augustil 1934.

Ajalugu

ÕGL-1 konstrueeriti Õhu- ja Gaasikaitse Liidu (ÕGL) tarbeks õppelennukitena. 1933. aastal kohalike õhuasjanduse ühingute katusorganisatsioonina moodustatud ÕGL korraldas järgnevail aastail eralennundust Eestis. Kuna kohalikel lennuühinguil sel ajal lennukid puudusid (vaid Tallinna Õhuasjanduse Ühingul oli kaks õppe-treeninglennukit), siis oli üheks eelistatumaks suunaks neile ühinguile lennukite hankimine. Kõige soodsam leiti olevat lennukite ise ehitamine. Selleks taotleti riigi majanduskriisi mõjude leevendamiseks loodud töökorralduse erifondist toetust ning asutati, tolleaegse nimetusega Peetri tehases, (tänapäeval rohkem tuntud kui Noblessneri laevatehas) oma töökoda.

Aastail 1934–1935 ehitati Eesti Õhu- ja Gaasikaitse liidu tehases kolm lennukit ÕGL-1, neist esimene registritunnusega ES-PON, anti üle Tartu lennuühingule, teine müüdi Lätti koos jooniste ja õigusega täiendavate lennukite ehitamiseks ) ning kolmas (ES-LDM) Sakalamaa õhuasjanduse ühingule. Lätis ehitati Liepaja Sõjasadama töökojas (läti keeles: Kara ostas darbnīca) veel 13 seal KOD-1 tüübinimeks saanud lennukit.

Häid õppelennukeid läks vaja ka lennuväel. Nii alustati Lennubaasi aviotöökojas 1935. aasta augustis nelja õppe-treeninglennuki PON-1a ehitust. Lennuväes sai lennuk tüübitähise konstruktorite perekonnanimede esitähtede järgi (PON), indeks "a" oli lisatud, kuna lennuväe lennukitele paigaldati teine jõuallikas. Lennuväes said need lennukid järjestikuse tähistuse 154 kuni 157.

Konstruktsioon

ÕGL-1 oli kahekohaline biplaan, dubleeritud juhtimisega mõlemast kabiinis. Lennuki sõrestikkere oli keevitatud õhukeseseinalistest terastorudest, mõlema puittiiva talad valmistati männipuidust. Tiivad, juhtpinnad ja kere kaeti aerolakitud perkaliga, kere esiosa kaeti vineerpaneelidega. Lennuki kahelabalise propelleriga jõuallikaks oli 105 hj tähtmootor Armstrong Siddeley Genet Major.

PON-1a oli konstruktsioonilt ÕGL-1 sarnane, kuid jõuallikaks kasutati neljasilindrilist õhkjahutusega ridamootorit de Havilland Gipsy Major. Genet Major mootorid kippusid üle kuumenema ning neil esines ka muid probleeme, mistõttu oli Armstrong nende seeriatootmise lõpetanud. Gipsy Major oli aga järele proovitud ka ÕGLi ehitatud RWD-8 õppelennukil.

KOD-1 lennukeid ehitati aastail 1935 kuni 1938 13 eksemplari. Kuna ka Eestist ostetud prototüüp leidis Lätis kasutamist, siis võib sealses lennuregistris leida andmeid kokku 14 seda tüüpi masina kohta. Neist neljateistkümnest kuus olid Läti Aeroklubi kasutada ning kaheksa "Läti kaitseliidu" lennuüksuste - Aizsargu Aviācijā - lennukid. Lätis ehitatud lennukeist varustati seitse Genet Major ja kuus Gipsy Major mootoriga.

Vaata ka

• PON-2
• Eesti sõjalennukite loend (1918–1940)

Kirjandus

• Reisilennukid Eestis ehitamisele. Kaja, 11. aprill 1935, nr. 86, lk. 3.
• Arvo Lennart Vercamer ja Toivo Kitvel. "Põhjakotkad 2". Külim, Tallinn 2015

Välislingid

• Lätis toodetud KOD-1, piltidega (inglise keeles)
• Toomas Türk. Kui tiivad olid puust ja mehed rauast ehk kui Eestis ehitati lennukeid