Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 61

Täpsustuslehtede vormistus

Praegu on täpsustuslehtede toimetamine suurte lahkarvamute tõttu võimatu. Palun osalege arutelus: Vikipeedia arutelu:Täpsustuslehekülg. --Andres (arutelu) 9. mai 2024, kell 11:29 (EEST)

Pariis

Tere hommikust. Praegu on käimas vandalism artiklis Pariis: siin ja seal. Kui keegi oskab aidata. Ette tänades. Väga hea päev. 2A01:CB00:420:B700:941B:CBC9:B1E9:794D 10. mai 2024, kell 13:07 (EEST)

Tuleks järgida nt enwiki vastava artikli (Pariis) kaitsetaset ☆☆☆ — Pietadè 10. mai 2024, kell 13:24 (EEST)

Redigeeri

Hiljuti tekkinud Redigeeri, "Vaata" kõrval, ei ole mu meelest adekvaatne. ☆☆☆ — Pietadè 11. mai 2024, kell 11:46 (EEST)

Mida Sa selle asemel pakuksid? --Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 11:51 (EEST)

„Toimeta“, „Muuda“ vms ☆☆☆ — Pietadè 11. mai 2024, kell 12:31 (EEST)

Oi, aga meil ongi muidu ju "muuda". Kunagi varem oli "redigeeri". See tuleb lihtsalt muuta. --Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 13:30 (EEST)

See käib siis vana Vektori-kujunduse kohta, milles kasutatavat sõnumit Castellum hiljuti siin muutis.

Sellest tõlkest oli 2012. aastal juttu siin. Pärast pandi mõnes nähtavamas kohas, artikli kohal ja alaosapealkirjade kõrval, sõna "edit" vasteks "muuda". Mujale kasutajaliidesesse jäi selle vastena valdavalt alles sõna "redigeerima" eri vormides.

"Redigeeri" on siiski arvutiterminina levinud. Mulle tundub jätkuvalt, et ka siin võiks kasutada läbivalt seda täpsemat vastet. Mõeldakse just redigeerimist ehk andmete täiendamist, lisamist, vormistamist jmt ning mitte näiteks lehekülje kaitsetaseme muutmis ega muusuguseid toiminguid lehekülje kallal. "Toimetama" jällegi on pigem kitsama tähendusega kui "redigeerima" arvutiterminina. Pikne 11. mai 2024, kell 18:55 (EEST)

Minult on see "redigeeri" pärit, ma võtsingi arvutiterminoloogiast. Aga ma nõustun Kk-ga, kelle ettepanekul sinna pandi "muuda", et tavalugejat ajab see segadusse. Ja "muuda" kirjeldab minu meelest väga hästi, mida seal teha saab. Tavakeele seisukohast juurdekirjutamine ei ole redigeerimine. Ja kogenematu lugeja niikuinii ei saa kaitsetaset tõsta. --Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 19:43 (EEST)

Minu „tööruumis“ tähendab redigeerimine pigem nt masintõlke inimkeelestamist vms, sestap silma jäigi ☆☆☆ — Pietadè 11. mai 2024, kell 19:51 (EEST)

Ajakirjanik

Palun vaadake Arutelu:Reet Linna. See peaks pigem siin toimuma. Veel üks täbar ja põhimõtteline küsimus. --Andres (arutelu) 11. mai 2024, kell 18:38 (EEST)

"Liigne vandalism"

"Liigne vandalism" on imelik väljend. Kas on siis olemas niisugune vandalism, mis ei ole liigne?

Peale selle, leian endiselt, et "vandalism" on kohatu väljend. Esiteks on see upsakas, sest sellega me ütleme, et meie looming on hindamatu kultuuriväärtus. Teiseks ei saa sodimine ja muu säärane tegevus meie teoseid hävitada. --Andres (arutelu) 12. mai 2024, kell 21:32 (EEST)

"Kohatu", "upsakas" - millele sellised tõlgenduslikud hinnangud põhinevad? "sellega me ütleme, et meie looming on hindamatu kultuuriväärtus" Kes on taas need "meie", kes selliste liialdavate paraboolide kategooriates mõtlevad ja ütlevad? VillaK (arutelu) 13. mai 2024, kell 00:09 (EEST)

Meie, st Vikipeedia tegijad.

See on mulje, mis minul kui kõrvalseisjal jääks, ja ma ei tahaks, et meie kohta niisugune mulje jääks. Muidugi see ei tähenda, et tingimata jääb, aga võib jääda, ja tahaks seda vältida.

Ma selgitasin, miks ma pean väljendit "vandalism" siin kohatuks. Tõin välja kaks põhjust.

Vandalism on "Võõrsõnade leksikoni" järgi "barbaarne kultuurivarade hävitamine", EKSSi ja Sõnaveebi järgi "kultuuri- vm varade hävitamine, lõhkumine", ÕSi järgi "(kultuurivarade) barbaarne hävitamine, lõhkumine". Minu kogemuse järgi kasutatakse seda sõna tavaliselt siis, kui millegi hävitamine teeb inimkonnale korvamatut kahju. Vikipeedia kaastööde niisugune tähtsustamine tundub või võib tunduda sel taustal upsakas. Niisugust suurushullustusena tunduda võivat terminoloogiat tuleks minu arvates vältida.

Ma esitan kõike oma arvamusena ja selgitan, miks ma nii arvan. Andres (arutelu) 13. mai 2024, kell 12:22 (EEST)

See on kaitsmise põhjus ehk see on kasutamiseks juhul, kui vandalismi on nii palju, et on otstarbekas lehekülg kaitsta. Originaalis on "excessive vandalism". Kas kasutada sõna "ülemäärane" või kuidas oleks parem öelda?

Sõna "vandalism" kohta on siin nüüd korraga kolm teemat. Kirjutan selle kohta allapoole. Pikne 14. mai 2024, kell 22:52 (EEST)

Võib-olla "sagedased rünnakud", "sage sodimine" või midagi sarnast. Mul ei ole head ideed. --Andres (arutelu) 15. mai 2024, kell 00:22 (EEST)

Kas teistele ei tundu, et seda formuleeringut peaks muutma? Mul lõikab see kõrva ka eeldusel, et "vandalism" on siin normaalne sõna. --Andres (arutelu) 2. juuni 2024, kell 15:55 (EEST)

2024. aasta suvepäevadele registreerimine

Alates tänasest saab ennast kirja panna 2024. aasta Vikipeedia suvepäevadele, mis sel korral toimuvad Jõgevamaal Pajusi mõisas, Põltsamaalt ca 5 km kaugusel. Suvepäevad leiavad aset vahemikus 17.-18. august ning selle raames toimub ka MTÜ üldkoosolek.

Osalustasu täpne suurus veel selgub, ent jääb orienteeruvalt 15-20 € juurde. Arveldamine toimub ülekandega enne ürituse algust või koha peal sulas. Voodikohad on piiratud ning neid jagub vaid 12 kiiremale. Loomulikult on võimalik võtta kaasa ka enda telk ja ööbida hoopis selles.

Registreerida saab [‘https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfbIXI9o2Ymw5F1DvJOmXNlC73rM0KkDAeKDi4JEIjcAYwS2g/viewform siin]. Registreerimine läheb lukku 21. juuni õhtul.

Rohkem infot leiad siit

Kerdo Kristjan Tamm

MTÜ Wikimedia Eesti büroojuht

Kuni reede õhtuni saab registreeruda Vikipeedia suvepäevadele. Tasub kiirustada. Ivo (arutelu) 17. juuni 2024, kell 17:11 (EEST)

Suvepäevadele registreerimist on pikendatud 5. juulini. Ivo (arutelu) 25. juuni 2024, kell 17:42 (EEST)

Kustutamise põhjused

Kustutamise põhjuste all on "Sodimine" ja "Katsetus/vandalism". Ma ei tea, kuidas nendel vahet tehakse, aga minu arvates pole tähtis, mis on tegija motiivid, ja neid me niikuinii ei tea. Sellepärast pakun nende asemele mõttetus. Ja üks põhjus, mis nende alla ei käi, on see, kui artikkel ei ole mõttetu, kuid on liiga lühike ja lisaks nõuab toimetamist. "Katsetus/vandalism" ei ole sel puhul minu meelest õige, ma olen kirjutanud "liiga vähe". --Andres (arutelu) 14. mai 2024, kell 11:11 (EEST)

"Mõttetus" või ka "jama", mida vahepeal kasutasid, on minu meelest liiga ebamäärased. Nii võiks öelda ka ebaadekvaatse või vigase sisu kustutamise korral. Täpsemalt teadmata ma loeksin sellistest põhjustest välja, et kustutati midagi, mis administraatorile ei meeldinud ning sedasi pole teistel mingit üldistki infot selle kohta, mis kustutatud leheküljel tegelikult viga oli.

Vandalism tähendab siin lehekülgede sihilikku rikkumist. On ka lehekülg Vikipeedia:Vandalism, millele saaks kustutamise põhjusest vajadusel viidata. Kui mitte kasutada sõna "vandalism", siis võiks ikkagi olla mingi sõna, mis käib samamoodi just lehekülgede sihiliku rikkumise kohta. "Vandalism" näitab ära, et tegu oli millegagi, mille igaüks pikemata kustutaks või tühistaks. Teisiti võiks olla markeeritud vähem ilmsed juhtumid, mille puhul lehekülge ei tarvitse kustutada päris kohe või mille puhul võiks oodata kellegi teise arvamust või mille puhul on tagantjärele enam mõtet kontrollida, mis sisu leheküljel täpselt oli.

"Sodimist" enne rippmenüüs polnud. Selle sa käisid välja ülal teises teemas (#"Vandalism", "tähelepanuväärsus") ja Kaniivel nüüd siis vist sinu ettepanekul lisas selle. "Sodimine" ehk küll ligikaudu võiks samuti lehekülje sihilikku rikkumist tähendada. Samas näiteks lehekülje või selle osade tühjendamise kohta ma nii pigem ei ütleks ning võimalik, et sodimise all võidakse mõista ka mingit väga mustandlikku materjali, mis vandalism siiski poleks.

Sõna "vandalism" pluss on, et see ei tähenda Vikipeedia redigeerimise kontekstis midagi muud. Ma küll ei tea, mida kolmandad inimesed tegelikult sellest sõnast arvavad, aga kahtlen jätkuvalt, et seda tegelikult näiteks upsakaks võidakse pidada. Just sellepärast, et siin ei ole tegu kultuuriväärtuste võimaliku hävitamisega, võikski minu meeles olla üsna ilmne, et sõna "vandalism" kasutatakse siin spetsiifilises tähenduses. Et see sõna kedagi pahandada võiks on vähetõenäoline ka seetõttu, et kustutamise põhjusena on see tavalugejate eest üsna varjatud. Pikne 14. mai 2024, kell 22:52 (EEST)

Kui ma pean midagi katsetuseks või vandalismiks, siis ma omistan kirjutajale mingi motiivi ja see on minu meelest meelevaldne. (Kui näiteks on täiesti õige info, mis on keeleliselt ebakorrektne ega moodusta täislauset, siis ei saa öelda, et see on katsetus või vandalism, ja mõttetus see ammugi pole. Nii on tehtud Eesti selle aasta eurolaulu juures, mille pealkirja ma ei suuda meenutada.) Pealegi ei ole kustutamise juures motiiv oluline. Ma ju kustutan sellepärast, et artikli sisu on mõttetus. Ja ma peangi silmas seda, et igaüks nimetaks seda mõttetuseks. Me ju üldiselt eeldame, et administraatorid ei kustuta midagi oma suva järgi. Kui keegi nii teeks, siis tuleks temalt administraatoristaatus ära võtta. Kui "mõttetus" on kahemõtteline, siis võib öelda ka "tähendusetu".

Ma saan nii aru, et sodimine on see, kui tõmmatakse pliiatsiga suvalisi jooni. Vikipeedias tehakse midagi sarnast. Lehekülje või selle osade tühjendamine ei saa olla artikli kustutamise põhjus, aga seda nimetataksegi lehekülje tühjendamiseks või materjali kustutamiseks. Ja selline tegevus ei pruugi olla kuritahtlik, sest mõni asi tulebki kustutada. Kui suvalisest kohast kustutatakse, siis võib seda minu meelest ka sodimiseks nimetada.

Arusaadav, et igaühele sõna "vandalism" ei tundu upsakas ja ta võib ära arvata, et meil on siin oma žargoon, aga minu meelest me peaksime sõnu kasutama nii, et selle tähendus oleks võimalikult lähedane üldkeele sõna tähendusele, või siis kasutama sõna, mis väljaspool Vikipeediat üldse midagi ei tähenda, nagu näiteks "vikindama" ja "täpsustuslehekülg". Ma kahtlustan, et inglise keeles "vandalism" tähendab sagedamini igasugust varade lõhkumist või rikkumist, näiteks grafitit. "Vandalism" on ka sel juhul eksitav, sest lõhutud asju ei saa taastatada, grafitist on raske lahti saada, aga sodimise tagajärjed saab väga kerge vaevaga kõrvaldada. Andres (arutelu) 16. mai 2024, kell 10:49 (EEST)

Eesmärk võiks olla, et kustutamise põhjus on informatiivne ja võimaldab kõrvalseisjal üldjoontes aru saada, miks konkreetne lehekülg kustutati. Ei oleks iseenesest tarvis püüda leida üht võimalikult üldist kustutamise põhjust, mis kõik juhtumid kokku võtab ja samas tegelikult eriti midagi ei selgita. Meie, kes me üksteist kuigipalju teame, küll eeldame, et me ei kustuta artikleid ilma mõjuva põhjuseta, aga teised ei tea, mil määral üht või teist administraatorit usaldad saab. Liiga ebaselge kustutamise põhjus tekitab kergesti umbusku. Kui alustada artiklit, mis on varem kustutatud kui lihtsalt "mõttetus", siis sellest võib arvatavasti üsna kergesti aru saada veel nii, et antud teemal on mõttetu kirjutada.

Ma olen nõus, et mõttetu sisuga artikli puhul ei saa peaaegu kunagi öelda, et see tehti päriselt katsetamise eesmärgil ning seda on parem mitte vandalismiga siduda, nii nagu praegu on tehtud. Katsetuse ja vandalismi kokkupanemisest ühe puntki jääb küll mulje, et katsetust mõistetakse kuidagi väga ebamääraselt, vist umbes nii, et katsetus on kõik, mis säilitamist ei vääri. Katsetusest võiks rääkida eeskätt siis, kui kasutaja- või mustandinimeruumis on tõesti näha, et proovitakse järele, kuidas mingi tehniline lahendus töötab.

Kui parandus tehakse üsna üheselt eesmärgiga Vikipeediat rikkuda, siis sellest me minu meelest saame aru küll. Neil puhkudel võikski rääkida vandalismist. Inglise vikis on pikem loetelu vandalismi eri vormidest: en:WP:VANDAL. Selle alla on seal loetud ka näiteks isikliku rünnaku eesmärgil tehtud leheküljed. Samamoodi kasutatakse seda sõna ka paljudes teistes keeltes Vikipeediates. Grafitit muuseas on küll ka eesti keeles vandalismiga seostatud. Vikipeedias samas on selle sõna tähendus minu meelest nii inglise ja eesti keeles kui ka teistes keeltes ühtviisi spetsiifiline. Kui karta, et sellest siiski midagi muud välja loetakse, siis saame selle sõna kustutamise põhjuses linkida. Kui ei ole ühene, et sooviti Vikipeediat rikkuda, siis muidugi tuleks kasutada mingit muud kustutamise põhjust.

Saaksime taaskord teistest keeltes snitti võtta. Inglise viki sagedasemad kustutamise põhjused on siin ja siin. Võiksime samuti kasutada ühe-kahe sõnaliste põhjuste asemel ka natuke pikemaid ja selgemaid põhjuseid. Võiks lisada ehk näiteks sellised põhjused: 1) "Täielik mõttetus või arusaamatu tekst", 2) "Ebapiisav sisu, ei võimalda artikli teemat kindlaks teha", 3) "Sisuosa puudub". Eraldi võiks jääda "Vandalism" ja "Masintõlge". Midagi sellist nagu inglise viki "A7. No indication of importance (people, animals, organizations, web content, events)" kuluks ka üsna sageli ära (olen kirjutanud "Tähelepanuväärsus ei selgu artiklist"). Paha ei teeks, kui ka meil oleks need asjad juhendis lahti kirjutatud, nii et sellele saab siis kustutamise põhjustest viidata. Pikne 16. mai 2024, kell 21:46 (EEST)

Olen nõus, et kustutamise põhjus peaks olema informatiivne ja võimaldama põhjusest aru saada, ja oleks hea tõesti, kui me töötaksime välja head standardformuleeringud, mis peaaegu alati sobiksid. Neid ei tohiks ka liiga palju olla, muidu läheb kustutamine liiga raskeks (ma tunnen mõnikord, et isegi neli tähte kirja panna on nii raske, et parema meelega jätaks kustutamata).

Mina olen arvanud, et katsetamine tähendab seda, et inimene kirjutab paar tähte ja salvestab, et näha, et ta tõesti suudab artiklit muuta. Tavaliselt ta siis ka eemaldab selle muudatuse. Andres (arutelu) 16. mai 2024, kell 22:01 (EEST)

Üks hea sõnastus, mida sageli kasutatakse, on "Kasulik sisu puudub". Kui see olukord on tekkinud põhjendamatu tühjendamise tagajärjel, siis muidugi tuleb muudatused tagasi pöörata, aga kui artiklit niimoodi alustatakse, siis see on kustutamise põhjus, mis ei sõltu sellest. mis motiiviga niisugune olukord tekitati. Nii et soovitan seda või mingit sama tähendusega väljendit. Andres (arutelu) 16. mai 2024, kell 22:06 (EEST)

Katsetus/vandalism on koos seepärast, et sageli on raske aru saada, kas inimene lihtsalt proovis järgi, kuidas Vikipeedias oleks midagi muuta, või ta meelega soovis midagi ära rikkuda. Kui ma pean hakkama iga kord neil asjadel vahet tegema, siis see nõuab vaimset pingutust ja ma eelistan mitte sellist pingutust teha. Muidugi on mõnikord selge kui seebivesi, et tegu on vandalismiga, ent alati ei ole. Praktilises mõttes pole vandalismi ja katsetuse eristamine vajalik. Seega võib nad sama hästi kokku panna. Kaniivel (arutelu) 16. mai 2024, kell 22:40 (EEST)

Ma arvan, et eelsõnastatud kustutamise põhjusi ei tohiks palju olla, haruldasematel juhtudel võiks lasta põhjuse lisada oma sõnadega. Või siis vähemalt loetleda põhjused nii, et tavalisemad on eespool. Andres (arutelu) 16. mai 2024, kell 22:48 (EEST)

Enamik "vandalismi" vorme ei esine kustutamise põhjusena.

"Kasulik sisu puudub" hõlmab nii tühja lehekülje kui ka mõttetu teksti või tähejärjendi, samuti teemasse mittepuutuva jutu (kui ei saa mujal kasutada), sõimu ja roppused. Samuti ilmselt väär info, kui artikkel koosneb sellest.

Ma leian, et "vandalism" ei saa põhjus olla. Esiteks, vandalism ei pruugi tekitada kustutamise vajadust, ja teiseks, kustutamise seisukohast ei ole motiiv oluline. Masintõlge on piisav põhjus, nagu minu meelest ka (ainult) AI kasutamine artiklis. Ainult et neid viimaseid ei ole alati lihtne kindlaks teha, sest tegu võib olla ka puuduliku keeleoskusega või puuduliku mõtlemisvõimega. Andres (arutelu) 16. mai 2024, kell 22:43 (EEST)

ja viimase kahe aasta populaarseim põhjus on "Katsetus/vandalism" https://quarry.wmcloud.org/query/1893 Wkentaur (arutelu) 16. mai 2024, kell 23:22 (EEST)

"Katsetus/vandalism" on minu arvates igati mõistlik põhjendus ja vähemasti mul endal olnud küll kõige levinum kustutamise põhjus. Sel juhul on ju üsna ilmne, et asja saab kohe ja pikema jututa likvideerida. Ja nagu Kaniivel välja tõi, siis praktilises mõttes pole vandalismi ja katsetuse eristamine vajalik. Minu meelest on selline kombo lisaks ka asja pehmendav ning sellisena oluliselt sõbralikuma kõlaga (sh isegi vandaalide tegevuse kirjeldamisel). Ja kui keegi kirjutab midagi stiilis "Mari on ****", siis on see ikka väga selgelt vandalismiks liigitatav ja kuulub sellisena kohesele kustutamisele. Ma ei ole kunagi tähendanud, et meil oleks sellega mingeid arusaamatusi tekkinud kuskil (sh terminist arusaamisel).

"Kasulik sisu puudub" oleks küll hea lisada, sest seda esineb sageli. Ja see võiks olla selle "Sodimine" asemel, mis on niigi suures ülekattes "Katsetus/vandalism" põhjusega (ja normaalolukorras on sodimine ikkagi normaalse artikli solkimine, mille me lihtsalt tagasi pöörame; on palju küsitavam selle põhjenduse kasutamine täiesti uue loomingu kohta). Küll tekitab mul tõsiselt küsimusi põhjendus "jama" ja pean seda kellegi "loomingu" iseloomustamisel ka enam solvavaks kui "vandalism". Ivo (arutelu) 17. mai 2024, kell 01:33 (EEST)

Ma teengi ettepaneku näha "sodimise" ja "katsetuse/vandalismi" asemel ette "kasulik sisu puudub". Kui nii oleks, siis kasutatakse seda kõige rohkem. Andres (arutelu) 17. mai 2024, kell 09:01 (EEST)

Ma hoiaks siiski alles ka "katsetuse/vandalismi" valiku ja jätaks selle "kasulik sisu puudub" ikka ainult nendeks puhkudeks, kus ei ole püütud mingit päris jama korraldada, vaid lisatud tekst lihtsalt pole kuskil kasutatav. Ivo (arutelu) 17. mai 2024, kell 13:48 (EEST)

Miks? Andres (arutelu) 17. mai 2024, kell 17:08 (EEST)

Miks on jama tarvis esile tuua? Andres (arutelu) 17. mai 2024, kell 17:09 (EEST)

See on ootuspärane, et põhjust "Katsetus/vandalism" on kasutatud enim, kui tavalisemate juhtumite jaoks muud sobivamat põhjust valikus ei ole ja kuna katsetuseks nähtavasti võidakse pidada enamvähem kõiki asju, mis säilitamist ei vääri. See jätab soovida neil põhjustel, mille Andres ja mina eespool juba välja tõime: esiteks kirjutajale motiivi omistamine on meelevaldne (me ei tea tegelikult peaaegu kunagi, kas sisutu artikkel tehti katsetamise eesmärgil), teiseks põhjus on ebamäärane ja ei selgita kuigivõrd, miks lehekülg tegelikult kustutati. Eriti läbipaistvuse huvides ja kõrvalseisja peale mõeldes võiks põhjus olla informatiivne ning ka meil endil on kasulik markeerida põhjuses artiklid, mis tuleks kohe kustutada ja mille sisu on tagantjärele vähem mõtet kontrollida (vandalism) ja näiteks juhtumid, mille puhul võib enne kustutamist veidike oodata või mille puhul võib-olla võiks kasutajat kõigepealt veidike juhendada (ebapiisav sisu).

Ma olen nõus, et põhjuse valimine ei peaks tavalisematel juhtudel eriti pingutust nõudma ja valikus peaks olema ainult mõned tavalisemad põhjused. Samas kasutada enamikul juhtudel seda üht ebamäärast põhjust on minu meelest ikka liiga laisavõitu, põhjusest on sedasi vähe tolku. Enne oli lihtsalt "Vandalism". Seda võinukski kasutada pikemalt juurdlemata vaid siis, kui on ilmne, et tegu on vandalismiga. Muudeks olukordadeks võiks leida sobivama põhjuse. Kui nüüd leida mingi selgem lisapõhjus või selgemad põhjused, siis "katsetust" iseenesest poleks "vandalismi" kõrvale tarvis. Kui põhjused on selgemini sõnastatud, siis loodetavasti nõuab ka nende vahelt valimine vähem pingutust.

Mulle pole ikka kuigivõrd arusaadav, miks "vandalism" siin erinevalt inglise vikist kustutamise põhjuseks ei sobi. Kas ei sobi ka siis, kui see on lahti kirjutatud nii nagu inglise vikis (en:WP:G3)? See võtab kokku tõsisemad juhtumid, mille puhul kustutamine on kiireloomulisem. Motiivi tuvastamine ei ole kustutamise juures küll muidugi eesmärk omaette, aga vandalismi puhul on mõeldud siiski juhtumeid, mille puhul pole kuigivõrd kahtlust, et artikkel on tehtud eesmärgiga Vikipeediat rikkuda või kellelegi kahju tekitada. Ei tule küll vandalismi alati kustutada, sageli tühistame selle, aga mis sellest?

Kui pole enamvähem kindel, et tegu on masintõlkega, siis muidugi seda põhjust kasutama ei peaks. Selle kindlakstegemisel juures maksab lisaks vigasele keelekasutusele tähelepanu pöörata neile asjaoludele: kes on artikli autor (välismaa IP? mida teeb teistes vikides? tema varasem tegevus?), kas esineb süstemaatilisi vigu, mida eesti keele oskaja tõenäoliselt ei tee (teatud sõnavormid, tõlkimata lingid vmt), kas kasutati sisutõlke tööriista.

Need kolm lisapõhjust, mille ma eelmises kommentaaris inglise viki eeskujul pakkusin, lisaks "vandalismile", võikski minu meelest ära katta tavalisemad artiklite kustutamise juhtumid, sh eespool toodud näited. Mulle tundub, et kui nende asemel on lisaks ainult "kasulik sisu puudub", siis on see ikkagi liiga ebamäärane ja selle alla sobitataks jätkuvalt lihtsalt kõik, mida muud põhjused ära ei kata. Pikne 17. mai 2024, kell 17:33 (EEST)

Ma lihtsalt leian, et pole oluline, kas on tegemist vandalismiga või mitte. Kui kasulik sisu puudub, siis me kustutame pikemalt mõtlemata. Ja me ei kustuta ju mitte sellepärast, et on ilmne, et see tuleb kustutada, mitte sellepärast, et see on vandalism või katsetus. See lihtsalt ei ole põhjus. Vandaal võib ka kasulikku sisu lisada.

On teisi põhjusi ka, kus mõelda pole tarvis: näiteks pealkiri on vigane või ei vastanud sisule. Näiteks masintõlge ka on eraldi põhjus, seal on ju kasulik sisu olemas. Ma arvan, et juhul, kui on kahtlus, tuleks panna kustutamismärge, et teised saaksid ka üle vaadata. Põhjus võib olla ka see, et artikkel on väga halb (näiteks väga lühike ja vigane) ja keegi ei taha korda teha. Siis on ka kasulik sisu olemas. Teisi kustutamise põhjusi on ka, need on haruldasemad.

Kui mõni välismaalane meile siia kustutamismärkuse paneb, siis ta tavaliselt kirjutab "no useful content", sealt ma idee saingi. --Andres (arutelu) 17. mai 2024, kell 20:06 (EEST)

Mulle tundub, et kui nende asemel on lisaks ainult "kasulik sisu puudub", siis on see ikkagi liiga ebamäärane ja selle alla sobitataks jätkuvalt lihtsalt kõik, mida muud põhjused ära ei kata.

Ma ei saa aru, kuidas see on ebamäärane. Ja miks peaks seda kasutama seal, kus kasulik sisu on olemas.

Ja valeinfo kohta, mida parandada ei saa, võib ka eraldi põhjuse teha. Seal pole ilmne, et kasulik sisu puudub.

Andres (arutelu) 17. mai 2024, kell 20:12 (EEST)

Proovin teisiti selgitada: ette antud põhjuste hulgast proovitakse valida see põhjus, mis parasjagu kõige täpsemini sobib. Teised põhjused nagu "reklaam" või "ei ole tähelepanuväärne" on konkreetsemad kui "kasulik sisu puudub". Ei pea valima seda viimast põhjust, kui teised ei sobi, aga on üsna ootuspärane, et ikkagi valitakse see, kuna mittekasulikuks võib kergesti pidada kõiki asju, mis säilitamist ei vääri. Minu meelest enamvähem samamoodi nagu praegu valitakse kõige sagedamini "Katsetus/vandalism", sest mingis ebamäärases mõttes saab kõiki säilitamist mitteväärivaid asju pidada katsetuseks. Ütled praegu, et halb sisu, mida ei tehta korda, on kasulik. No ma ei tea, mina küll ei oska sedasi kasulikul ja mittekasulikul vahet teha. Ma ütleks pigem, et kui me halba sisu ei säilita, siis sellepärast, et sellisel kujul ei ole see kasulik. Oled ka ise varem mitmel korral öelnud, et mingit asja tuleb säilitada lihtsalt seetõttu, et see on kasulik. Kui põhjus sobib kasutamiseks siis, kui teised ette antud põhjused ei sobi, siis see ju on ebamäärane ja ei selgita eriti midagi.

Seda on meil omajagu ette tulnud, et valitakse mittesobiv või pealtnäha suvaline põhjus, nähtavasti osalt seetõttu, et teised ette antud põhjused sobivad veel halvemini. Ise sobiva põhjuse kirjapanemiseks pingutada ei soovita. Näiteks üks administraator kasutas enne peamiselt põhjust "ei ole tähelepanuväärne", kuigi tegelik põhjus oli peaaegu alati midagi muud. Samamoodi kasutati varem põhjust "Vandalism" ka asjade puhul, mis päriselt vandalism ei ole. Näib, et selle ebakõla lahendamiseks pandi "vandalism" siis kokku "katsetusega", aga eespool mainitud põhjustel tundub see pigem jokklahendusena.

Vandaal võib kasulikku sisu lisada? Kui võtta aluseks, mis vandalismi kohta selgitusena kirja on pandud, siis minu meelest ei või. Või siis ma ei saa jälle aru, kuidas sa kasulikul ja mittekasulikul vahet teed.

Kustutamismärke võib panna küll, aga põhjendust on ju vaja sellegipoolest.

Enne on probleeme olnud sellega, et kustutamisel ei esitata üldse mingit põhjendust või valitakse eksitav või vale põhjus. Põhjuste konkreetne sõnastus on nende asjade kõrval vähemoluline ning mina ei ole seda seni seetõttu eriti kommenteerinud. Aga kui ette antud põhjuste sõnastus ja valik nüüd jutuks võeti, siis võib ju arutada. Võib-olla oleme nüüd selliseks kõrgemaks pilotaažiks valmis. :)

Ma kordan, lahendus võiks üldjoontes olla see, et proovime rippmenüüs ette anda kõik tavalisemad kustutamise põhjused ning et need põhjused on piisavalt konkreetsed. Piisavalt konkreetne põhjus võiks teistest põhjustest enamvähem selgesti eristuda ning seda ei peaks olema ebamäärasuse tõttu kerge kasutada alati, kui teised ette antud põhjused ei sobi, nii et see eriti midagi ei ütle.

Mulle tundub, et püüame siin jälle liialt jalgratast leiutada. Töötavad ja piisavalt selged lahendused, millest eeskuju võtta, on tõenäoliselt kuskil juba olemas. Kui need inglise vikis kasutatavad levinumad põhjused jätavad millegipärast soovida, siis võiks teistes keeltes ringi vaadata. Küllap neid kolme põhjust, mida inglise viki eeskujul pakkusin, saab paremini sõnastada, aga kui need põhimõtteliselt ei sobi, siis miks? Pikne 18. mai 2024, kell 14:52 (EEST)

Noh, hea küll, kui "kasulik sisu puudub" on liiga ebamäärane, siis võib ju kasutada konkreetsemaid formuleeringuid nagu "tähenduseta märgijärjendid", "tühi". "ilmselt tõendamatu sisu" või mis iganes formuleeringus on konsensus. Idee on see, et ei tuleks põhjusena nimetada kellegi motiivi. Andres (arutelu) 18. mai 2024, kell 18:50 (EEST)

Vandaal tegutseb mõnikord nii, et ta jätab mulje, et teeb süütu paranduse või annab mõistlikku informatsiooni, aga tegelikult annab muu hulgas meelega valeinfot. Ja siis võib osa tema tekstist olla kasutatav. Andres (arutelu) 18. mai 2024, kell 19:07 (EEST)

Mina lisasin "katsetuse" "vandalismi" ette. Eeskujuks oli Small Wiki Monitoring Teami liikmete siia vikisse sageli lisatud kustutamismärkus "test page/vandalism". Põhjuseks oli see, et mul tuli liiga sageli ette olukordi, kus ükski etteantud kustutamise põhjus ei sobinud. Kui ise vabas tekstis põhjuse kirjutasin, siis enamasti kirjutasin, et "sobimatu" vms. Ma ei arva, et peaks iga kord pikalt mõtlema, mis sorti jamaga siis nüüd seekord tegu on. Aga kui ise pead põhjuse kirjutama, siis sa seda paratamatult teed. Või siis kasutad varasemat brauseri lahtrimällu salvestatud teksti.

Ma arvan, et põhjuste valik peaks olema selline, et on hulk enam levinud põhjuseid, mis on täpsed. Kui ükski neist ei sobi, siis oleks varuks üks laiapiiriline, mis katab ära 80-90% ülejäänud põhjustest. "Kasulik sisu puudub" võib minugi poolest see laiapiiriline põhjus olla. Nõus Ivoga, et "Sodimine" kattub suures osas "katsetuse/vandalismiga" ja selle võib eemaldada. Kui see üks laiapiiriline põhjus lisada, siis võib ka vandalismi eest "katsetuse" eemaldada.

Kui rääkida kirjutajale motiivide omistamisest, siis "katsetus", "vandalism" ja "reklaam" omistavad kõik kirjutajale motiivi. Kaniivel (arutelu) 18. mai 2024, kell 17:21 (EEST)

Kui midagi eemaldada, siis ma eemaldaksin pigem katsetuse/vandalismi ja paneks sodimise, veel parem lihtsalt sodi, sest see on sodimise tulemus. Aga ma näen juba ette, et seda sõna peetakse ka liiga ebamääraseks, sellepärast ma pakkusin konkreetsemad sõnastused: "tähendusetud tähejärjendid", "tühi" või "tühi lehekülg", "ilmselt tõendamatu sisu". Kustutamine ei ole karistus, vaid Vikipeedia hooldamise osa. Andres (arutelu) 18. mai 2024, kell 19:00 (EEST)

Jah, sellepärast ma "katsetust" ja "vandalismi" ei tahakski. Kustutamise põhjus ei peakski olema "reklaam", vaid midagi muud. Andres (arutelu) 18. mai 2024, kell 19:02 (EEST)

Ma ka jätkuvalt ei arva, et põhjuse valimise juures peaks iga kord pikalt mõtlema, aga see minu meelest ei eelda, et on vaja mingit laiapiirilist põhjust, mis katab enamiku põhjustest, mida pole eraldi loetletud, ja üsna paratamatult siis ka osa teistest ette antud põhjustest. Kui eesmärk oleks ainult teha põhjuse valimine võimalikult lihtsaks, siis võiks ju enamvähem samahästi põhjuste andmisest üldse loobuda. Miks mitte proovida sõnastada ühe laiapiirilise põhjuse asemel mõned konkreetsemad põhjused, mis katavad ära enamiku kustutamisi ja mis lisaks mingil määral selgitavad, mis konkreetsel leheküljel viga oli?

Kui välismaalased kasutavad ebamääraseid põhjuseid nagu "test page/vandalism" või "no useful content", siis minu meelest osalt seetõttu, et eesti keelt valdamata nad ei saa täpsemat põhjust anda, kui algoritmid näitavad, et asi on tõenäoliselt jama, aga lehel ei ole ainult korduvad tähemärgid vmt. Muidu ka võib kustutamiseks esitaja kirjutada iseenesest mida iganes, aga administraator võiks üldjuhul ikka lehe tegeliku sisu kokku viia tavalisemate kustutamise põhjustega.

Põhjused nagu "tähendusetud tähejärjendid" või "tühi lehekülg" on küll konkreetsed, aga mulle tundub, et optimaalsem oleks siiski kasutada midagi sellest veidike üldisemat, kuna paljusid tavalisemaid kustutamisi need ei kata ja siis oleks vaja ära tuua hulgem sarnaseid põhjuseid. Põhjus võiks olla üldine, aga lahti kirjutatult võiks käia ikkagi enamvähem sarnaste juhtumite kohta, mis teiste põhjuste alla koondatud juhtumitega ei kattu või kui kattuvad, siis vähe.

Ma pakkusin eespool "Täielik mõttetus või arusaamatu tekst", mis hõlmaks lisaks tähendusetule tähejärjendile ka teksti, milles sõnad eraldi tähendavad midagi või kus ka terve lause tähendab midagi, aga mis ei käi entsüklopeedias õieti millegi kohta (nt mõni ilukirjanduslik lausekatke). Praegu on kokku pandud "Masintõlge/arusaamatu tekst", aga masintõlge üldjuhul on neist teistest arusaamatutest tekstidest üsna erinevat laadi ning põhjuse "Masintõlge" ma jätaksin seetõttu eraldi. Teiseks ma pakkusin põhjuse "Sisuosa puudub", mille puhul lehekülg võib olla tühi, aga võib sisaldada ka näiteks pilti või välislinki või kategooriat või märksõna ümber öelduna vmt. Kolmandaks ma pakkusin "Ebapiisav sisu, ei võimalda artikli teemat kindlaks teha", mille puhul on küll proovitud kirjutada midagi teemakohast, aga mis ei ole piisav. Neid inglise vikist võetud põhjuseid küllap saab eesti keeles kuidagi paremini sõnastada, aga mulle tundub, et enamvähem sellised põhjused võiksid piisavalt selgelt ära katta tavalisema mõttetu sisu, mis ei ole vandalism. Kui postitatud on midagi roppu või totrat või ründavat vmt, siis ma kirjutaks põhjuseks jätkuvalt "Vandalism".

Mina ei näe põhjuse seostamises motiiviga iseenesest midagi kuigivõrd halba, sest motiivi omistamine ei ole tingimata meelevaldne. Veelkord, sageli ei ole ju kuigivõrd kahtlust, et postitatakse eesmärgiga Vikipeediat sihilikult rikkuda või sihilikult kahju tekitada. Milleks siis seda kuidagi pehmendavalt või ebamääraselt ümber ütelda. Reklaami puhul ka on enamasti enamvähem selge, et keegi asjaga seotud isik promob oma ettevõtet või toodet, või isegi kui keegi kirjutab tahtmatult mingil teemal artikli nii, et see näib eeskätt reklaamina, siis see on sobimatu ikka ju eeskätt seetõttu, et näib reklaamina. Pikne 18. mai 2024, kell 23:20 (EEST)

Miks üldse on tarvis kustutamise põhjust ära tuua? Sellest, miks on tarvis, tulekski lähtuda. Ma sain Sinust nii aru, et Sa tahaksid, et oleks võimalikult selge ettekujutus, miks kustutati. Minu meelest saab lähtuda ainult sellest, mis viga oli, et kustutama pidi. Viga on fakt, motiiv on oletus. Asi ei ole pehmendamises, vaid selles, et motiiv ei ole kustutamise põhjusena relevantne. See on minu arusaam põhjusest.

Mulle tundub "tühi sisuosa" arusaamatu, ma arvasin, et see tähendab tühja lehte.

"Näib reklaamina" on igal juhul parem kui "reklaam", aga selliseid lehekülgi ei kustutata, kui tähelepanuväärsus on olemas.

"Täielik mõttetus või arusaamatu tekst" on minu meelest tähenduselt eristamatu lihtsalt "mõttetusest". Ja arusaamine on üldjuhul suhteline: kes saab aru ja kes ei saa.

Võib kasutada ka näiteks "puudub teemakohane sisu" või "puudub tõendatav sisu". --Andres (arutelu) 18. mai 2024, kell 23:55 (EEST)

Ma ei mõtle, et alati tuleb täpselt kirjeldada, mis kustutatud lehel oli. Jutt oli ju sellistest üldistest põhjustest, mida läheb sagedamini vaja ja mida on seetõttu mõtet rippmenüüs ette anda. Lihtsalt hea oleks, kui põhjus ei ole nii üldine, et käib enamiku kustutamiste kohta ja oleks sellisena väheinformatiivne.

No ma ei tea, põhjused, mis on hinnangulised või seotud motiiviga, on Vikipeediates ikkagi laialt kasutusel ja neid nähtavasti peetakse otstarbekaks. Neid saab kasutada, sest saame enamasti asjast ühtmoodi aru, kui tegu on reklaamiga või isikliku rünnakuga või muu taolise asjaga. Need näitavadki ju ühtlasi ära, mis leheküljel viga oli ja vea põhiolemuse. Mulle tundub, et sa räägid endale vastu. Enne sa ütlesid, et on piisav väita, et puudub kasulik sisu, mis samuti ei ole fakt.

Kui lühidalt lahti kirjutada, et põhjus hõlmab arusaamatut teksti või muusugust mõttetust, mis on kõrvutatav arusaamatu tekstiga, siis see minu meelest ei ole nii ebamäärane ja mitmesti mõistetav kui lihtsalt "mõttetus". Võib-olla siis selle asemel, mis esimeseks pakkusin võiks olla "Arusaamatu tekst või puudub teemakohane sisu".

Kui valime põhjuse "arusaamatu tekst" või mis tahes põhjuse, siis ju eeldame, et enamik teisi kasutajaid saab asjast samamoodi aru. Kahtluse korral tuleks valida muu sobivam põhjus või esitada artikkel kõigepealt kustutamiseks.

Ma kirjutasin "Sisuosa puudub", aga võib-olla oleks siis selgem "Tühi lehekülg või sisuosa puudub".

"Puudub tõendatav sisu" võiks võib-olla lisaks eraldi olla. Kuigi otseselt sel põhjusel me minu meelest kustutame harva. Tõendamatu sisu korral saab harilikult valida mingi muu esmasema põhjuse.

Kuidas sina sõnastaksid eesti keeles need kolm viidatud inglise viki lehtedelt võetud põhjust, nii et need oleksid küllalt selged?

Kui me tõesti ei suuda formuleerida lühikesi ja piisavalt selgeid põhjuseid tavalisemate olukordade tarbeks, nii et neid põhjuseid ei hakata kasutama sageli teisiti kui algselt mõeldud, siis saaksime põhjused juhendis veidike pikemalt lahti kirjutada ja põhjuste tekstist siis juhendile viidata, nii nagu inglise vikis on tehtud. Pikne 19. mai 2024, kell 22:38 (EEST)

No ma sain nii aru, et Sinu meelest oli minu pakutud sõnastus liiga üldine, nii et ei saa aru, mis viga oli. Sellepärast ma püüdsingi sõnastada konkreetsemaid ja ühesemalt arusaadavamaid põhjusi.

No hinnangulisust (näiteks selle suhtes, kas on midagi kasutatavat või kas tekstist on võimalik aru saada) ei saa täielikult ära kaotada, küll aga saab hoiduda oletustest kirjutaja motiivide kohta. Tähtis on ju see, mis motiivil me kustutame. Kui kustutamine oleks karistus, siis oleks oluline teada, mis motiiviga tehti, aga me tahame lihtsalt risu koristada. Ja siis tuleb lihtsalt kustutajal selgitada, mis sorti risuga oli kustutaja arvates tegu ehk miks täpsemalt ta kustutas. Erandlik põhjus on masintõlke kasutamine (ma pakuksin ka AI kasutamist), sest me ei taha julgustada hõlptegevust, mis toob meile hulga vaeva juurde.

Ma ei saa aru, milleks erinevaid põhjusi üheks põhjuseks kokku liita. Ma ei usu, et saab kahte asja korraga: põhjusi on vähe ja saab aru, mis viga oli.

"Sisuosa" on sõna, mis ei ole kasutusel ja sellepärast ei ole ka arusaadav. Pilt on ju ka sisu, kategooria on ka sisu.

Ma ei tea, võib-olla suudame, aga ma ei leia, et me peaksime põhjuseid samamoodi rühmitama nagu inglise vikis. No "puudub teemakohane tõendatav sisu" võiks olla üks põhjus, mille alla suur osa juhtumeid võiks minna. Andres (arutelu) 20. mai 2024, kell 01:31 (EEST)

Et kui kirjutada põhjuseks "vandalism" või "reklaam", siis on kustutamine justkui karistus? Mina ei näe nende asjade vahel seost. Need põhjused minu meelest kirjeldavadki otse "mis sorti risuga oli kustutaja arvates tegu", samamoodi nagu teiste põhjuste puhul. Ma olen üsna kindel, et ka teised, kes neid põhjuseid aastate jooksul on kastunud, saavad neist nii aru. Et need põhjused lisaks motiivile viitavad, on minu meelest teisejärguline.

Ühe ette antava põhjuse alla on minu meelest otstarbekas kokku panna juhtumid, mis on sarnased sisu poolest (on võimalik anda üldine, aga siiski enamvähem informatiivne põhjus) ja selle poolest, neid tuleks käsitleda sarnaselt (kas kustutada kohe, kas tekitati sihilikult kahju ja seetõttu tuleks kaaluda ka blokeerimist vm). Kui sarnased juhtumid on liidetud ühe põhjuse alla, siis pole eeldatavasti vaja anda ette liialt palju eri põhjuseid ja põhjuse valimisel on nende vahel siis loodetavasti kergem orienteeruda. Mulle tundub, et inglise viki põhjused on koostatud lähtuvalt enamvähem sellistest kaalutlustest.

Ma ei tea, ma arvaks, et "sisuosa" on midagi spetsiifilisemat kui lihtsalt "sisu" ja kui on öeldud "osa", siis ei mõelda kogu sisu. Ja näiteks kategooriad võiks siis olla esimesi asju, mida peamise sisu alt välja arvata. Saaks ehk öelda ka "puudub sisuosa tekst" vmt. Igatahes kuidagi peaks olema võimalik sama mõtet ka eesti keeles väljendada. Lõppude lõpuks me ei eelda ka teiste põhjuste puhul, et nendega varem kokku puutumata teatakse päris une pealt, millal neid kasutada. Alguses tuleb ikka juurde lugeda või küsida või vaadata, kuidas teised asju teevad.

Ei pea küll samamoodi rühmitama nagu inglise vikis. Ütlesingi, et võiks vaadata, milliseid põhjuseid ka kolmandates keeltes kasutatakse. Inglise vikis on ette antud veel hulk põhjuseid, tõin neist välja ainult paar sellist, millest võiks minu meelest siin enam kasu olla seoses sagedasemate juhtumitega, mis ei ole vandalism ja mille tarbeks meil pole kuigi hästi sobivaid põhjuseid ette antud. Pikne 21. mai 2024, kell 21:51 (EEST)

vene viki enimkasutatud kustutamise põhjused https://quarry.wmcloud.org/query/83040 Wkentaur (arutelu) 21. mai 2024, kell 22:16 (EEST)

Sa ise ka ütled, et kustutamise põhjus peab olema kõigile arusaadav. Kui sõna "sisuosa" tähendust peab õppima, siis see ei ole ju arusaadav.

Mina ei tea, kui täpselt põhjusi peab eristama, aga kui lehel on reklaam, millest midagi alles jätta pole, siis "puudub tõendatav teemakohane sisu" peaks sobima, samuti nagu enamiku "vandalismi"-juhtumite puhul. Minu meelest pole reklaamil ja vandalismil kustutamise seisukohast olulist vahet. Mis puutub blokeerimisse, siis blokeerida võib ka tüütut reklaamijat. Andres (arutelu) 22. mai 2024, kell 00:19 (EEST)

CEE Youth Group

Apologies for writing in English. The CEE Youth Group is an initiative of the CEE Hub with the aim of informally connecting young people from this region, providing capacity building on various necessary skills for young people, which will help them on many aspects inside Wikimedia movement, facilitating collaboration and joint projects between young people in CEE and also provide a safe place for young people.

If you are under the age of 26 and are interested in becoming a member of the group, just fill out the appropriate form and join the Telegram group.

At the moment, we do not have any representatives from Estonia in the group. We are happy for all new members! I will be happy to answer any questions about the group here or by email. NikosLikomitros (arutelu) 16. mai 2024, kell 03:47 (EEST)

Puudub huvi kunsti üle vaielda

Saan aru, et Wkentauril on oma isiklikud maitseeelistused, aga mul puudub soov kunsti üle vaielda. Kas keegi saaks talle meenutada, et kui teda Meelis Kaldalu aktsioonid solvavad, ei pruugi ta olla õige inimene poliitartisti kohta käivat artiklit toimetama? Isegi ingliskeelse Vikipeedia 2014. aasta eurovisiooni käsitlev artikkel pühendab Conchita Wursti õnnitlusaktsioonile rohkem tähemärke kui konservatiivne kunstikriitik tahaks lubada eestikeelses Vikipeedias kohaliku suurkuju isikuartikli all. --Märt Põder (arutelu) 19. mai 2024, kell 22:56 (EEST)

Wkentaur tõi kustutamise põhjenduseks, et Õhtuleht ise lõi sündmuse, aga see nüüd küll tõsi ei ole. Mis puutub kunstisse, siis ma arvan, et seegi on vaieldav, kas tegu on kunstiga. Andres (arutelu) 20. mai 2024, kell 01:36 (EEST)

Kus ta kirjutas solvamisest ja kunstist. Andres (arutelu) 20. mai 2024, kell 01:37 (EEST)

Äitäh. inglise viki artiklile osundamast. Kirjutasin sealse esituslaadi kohta küsimused sealsesse arutellu. Wkentaur (arutelu) 21. mai 2024, kell 10:07 (EEST)

Aastaarvude väljakirjutamine

Minu meelest meil on tavaks aastaarvud välja kirjutada, st mitte kasutada sellist kirjutamisviisi nagu "1987–90". Kas teiste meelest ka meil on niisugune tava? --Andres (arutelu) 20. mai 2024, kell 02:09 (EEST)

Jah. Kuriuss (arutelu) 20. mai 2024, kell 04:40 (EEST)

Palun vaadake Arutelu:Riho Grünthal. Taivo väidab vastupidist. Me peame kokku leppima, et a) kirjutame aastaarvud välja, b) ei kirjuta välja või c) jätame vabaks. See tuleks siis reeglitesse (stiilijuhendisse) kirja panna. Muidu me parandame edasi-tagasi ja teeme tühja tööd. --Andres (arutelu) 21. mai 2024, kell 12:05 (EEST)

• Toetan aastaarvude väljakirjutamist täiskujul, et pärast ei tekiks segadust, et kas näiteks numbrikujuga "90" äkki peeti silmas mõnda trükiviga.

Aastaarvude lühendamine on olnud vajalik näiteks stilistilistel ('85) või tüpograafilistel (ruumipuudus paberil) põhjustel. Vikipeedias ja Internetis laiemalt sellist muret ei ole. -Mardus /arutelu

Moodul:Location map

Ma näen, et see moodul pole veel selles projektis, kas peaksin mooduli enwiki importima? eunn (meta · phab) 22. mai 2024, kell 19:01 (EEST)

What do you need it for? Did you try existing {{Asendikaart}} and {{Asendikaart+}} templates? Pikne 29. mai 2024, kell 22:36 (EEST)

Aastaarvude ja kuupäevade linkimine

Ma tahaksin arutada kuupäevade ja aastaarvude linkimist, sest paistab, et meil on arvamused seinast seina. Mõned lingivad need alati, kui need esinevad esimest korda, mõned leiavad, et kuupäevi pole üldse tarvis linkida. Mina leian, et nii kuupäevad kui ka aastaarvud tuleks linkida siis, kui on tegu mälestusväärsete sündmustega, näiteks kellegi sünd või surm või ajalooline sündmus. Elulugudes on palju aastaarve ja mõnikord ka kuupäevi. Minu meelest on sündmuste puhul orientiiriks see, kas me paneksime selle aasta- või kuupäeva või kuuartiklisse. Seda, mida kuuartiklisse ei paneks (välja arvatud sünnid-surmad, mis on eraldi artiklites), ei ole tarvis linkida (kuuartiklis võib olla ka asju, mida pole tarvis linkida). Enamik daatumeid elulugudes on selliste sündmuste kohta, mis on mälestusväärsed ainult klassikute puhul. --Andres (arutelu) 5. juuni 2024, kell 08:41 (EEST)

enwiki mammutarutelude kokkuvõte on siin: en:Wikipedia:Manual_of_Style/Linking#Chronological_items Estopedist1 (arutelu) 6. juuni 2024, kell 17:21 (EEST)

Sellest oli viimati juttu siin: Kasutaja arutelu:Taivo#Kuupäevade linkimine. Minu meelest enamik kasutajaid ei lingi kuupäevi, vähemasti mitte järjekindlalt, ja kõigi kuupäevade linkimine on eeskätt Taivo käekiri. Ta lingib kuupäevad ja aastad küll ainult esimesel mainimisel, aga see teeb kuupäevad eriti tabelites ja loendites häirivalt kirjuks.

See mälestusväärsete sündmuste kriteerium tundub mulle võimatult keeruline. Minul ei ole õrna aimugi, mille järgi teha vahet mälestusväärsetel ja mittemälestusväärsetel sündmustel. Neil paaril kasutajal, kes kuupäeva- ja aastaartiklitega tegelevad, võib-olla on mingi oma kriteerium, mille järgi sinna sündmusi kanda, aga teiste jaoks arvatavasti näib sündmuste valik seal üsna suvaline. Mis mõte sellisel kriteeriumil linkimisse puutuvalt üldse oleks?

Võiks kasutada tavapärast kriteeriumit ehk linkida siis, kui lingitud artiklis on kirjas midagi sellist, mis tõenäoliselt aitab paremini aru saada tekstist, mille sees link esineb. Kuupäevade ja aastaarvude tähendus iseenesest on triviaalne ja kuupäeva- ja aastaartiklites sisalduvad kronoloogiad reeglina ei ole konkreetsemate teemadega üldse seotud. Pikne 11. juuni 2024, kell 19:34 (EEST)

Kas teistel ei ole mingeid arvamusi? Ma ei taha muuta, kui pole konsensust. --Andres (arutelu) 21. juuni 2024, kell 21:41 (EEST)

Minu arvates ei ole aastaarvude ja kuupäevade linkimine enamasti põhjendatud (ehk isikuartiklites võiks linkida sünni- ja surmakuupäevad jms, aga muudel juhtudel harva). Ivo (arutelu) 23. juuni 2024, kell 00:27 (EEST)

Millistel juhtudel siis võiks need linkida? Andres (arutelu) 23. juuni 2024, kell 07:17 (EEST)

Vaata ka Arutelu:Aruküla ja Arutelu:Madagaskar. --Andres (arutelu) 23. juuni 2024, kell 07:32 (EEST)

Soovitan kõik kuupäevad esimesel kasutamisel linkida. Aga mitte vana kalendri kuupäevad, need lingid läheksid valesse kohta. Juba rääkisin kunagi, et minu jaoks on kuupäevalingid olulised ja ma klõpsan nendel alailma, et konteksti vaadata. Eriti oluline on minu meelest linkida ammused aastaarvud, kus maailmas toimus vähem teadaolevaid ja tähelepanuväärseid sündmusi. Aga head piiri, millest alates ei peaks aastaarve linkima, minu meelest pole ja ma pigem lingiksin esimesel kasutamisel kõik aastad. Peale selle bioloogiaartiklites, kus räägitakse, et sel kuul toimub taimega see ja sel kuul too, ma lingiksin ka kuud esimesel kasutamisel. Ma ei näe, mis kahju see tekitab. Tekst läheb kirjuks? See on harjumise asi, igaüks harjub kiiresti teksti värvi mitte tähele panema, aga mittelinkimine vähendab võimalusi klõpsata nendel, kes selle järele vajadust tunnevad. Taivo 23. juuni 2024, kell 11:44 (EEST)

Mulle tundub, et argumendid, mis ütlevad, mida soovitakse, on kaalukamad, kui argumendid, mis ütlevad, mida ei soovita. Muidugi on soovitatav otsida viisi, kuidas kellelegi vajalik oleks olemas, ilma et see liiga palju segaks. --Andres (arutelu) 23. juuni 2024, kell 13:15 (EEST)

Kui võtame nt isikuartiklid, siis aastaarvudel ja kuupäevadel ei ole reeglina inimese endaga erilist seost. Pean silmas, et keskkooli lõpetamise või kuskil tööle asumise või teise linna kolimise aasta ei ole mitte üheski otsast nii oluline, et seda siduda konkreetse aasta artikliga. Küll on aga mõistetav linkida seda, millal inimene sündis, suri või mõne väga olulise saavutusega hakkama sai.

Kui artikkel on nt sõjalisest konfliktist või kunstivoolust, siis võivad muidugi mingid konkreetsed ajahetked olulised olla.

Eriti häirivad on muidugi lingid stiilis "1920. aastatel", aga isegi kui need oleks korrektselt tehtud, siis väga harvadel juhtudel on mõistlik linkida kümnenditele. Linkimine sajanditele on aga veel enam küsitav. Nt mainitud Aruküla artiklis oleks ok linkida asula esmamainimise aastat, aga samas lõigus on ainukese lingina "17. sajand" ja ma ei näe mitte ühtegi adekvaatset põhjendust selle lingi õigustamiseks seal kohal (konkreetne lause: "Samuti on teada, et 1560. aastal rajatud Aruküla mõis eraldus Raasikust 17. sajandi keskel.")

Kui vaadata artiklit Madagaskar, siis seal on minu arvates vägagi mõistlik linkida iseseisvumise kuupäeva ja aastat ning nt maadeavastaja Diogo Diasi maabumise aeg. Ehk alati võiks olla mõistlik linkida kõike seda, mille puhul oleks mõistlik panna see fakt ka kuupäeva või aasta artiklisse. Mis muidugi tähendab, et valdavat enamust kuupäevadest ja aastatest ei tohiks linkida. Aga selline üksikute aegade linkimine aitab neid ka tekstis enam esile tõsta.

Mina olen viimastel aastatel pigem neid nö üleliigseid linke eemaldanud (kui juba niikuinii artikli suuremaks muutmiseks läks). Küll ei ole ma nõus sellega, et mitte ühtegi kuupäeva või aastat ei tohiks linkida, sest on igati põhjendatud huvi tunda, et mis mingi olulise sündmusega samal ajal toimus (sh on vahel eri sündmused omavahel seotud ehk üks põhjustas järgmist vms; hea näide oleks 1241 kui paljude Eesti asulate esmamainimise aasta). Nagu ei ole ma nõus sellega, et kõike võiks esimesel esinemiskorral linkida, sest enamus linke on sel juhul lihtsalt infomüra. Ivo (arutelu) 23. juuni 2024, kell 13:59 (EEST)

Mulle tundub intuitiivselt samamoodi. See 1241 on tõepoolest hea näide. Tõsi küll, artiklis ei pea piirduma aastaarvuga, võib ju öelda, kus mainiti.

Aga samas ma ei tahaks kiusata selliseid lugejaid nagu Taivo.

Mis puutub mürasse, siis minu meelest linkide allajoonimine raskendab lugemist. Ma arvan ka, et erivärvilisusega harjub ruttu. --Andres (arutelu) 23. juuni 2024, kell 15:00 (EEST)

Proovin vastata siin ka kahele teisele viidatud arutelule, et mitte rääkida enamvähem samast asjast kolmes eri kohas.

Siin on nüüd üksjagu segadust seoses eesmärkidega. Miks ülelinkimine on probleemne, seda on selgitatud siin: en:MOS:OVERLINK. Seetõttu tuleks linkida siis, kui see on tõesti vajalik. Tekstisiseste linkide esmane eesmärk on aidata lugejal loetavast tekstist paremini aru saada. Siin on nüüd pakutud linkidele mitu muud otstarvet (juhtida tähelepanu millegi olulisusele, pakkuda lihtsalt navigeerimisvõimalusi), millega minu meelest vaadatakse ülelinkimise probleemist suuresti lihtsalt mööda. Kui tekstisisesed lingid oleks lihtsalt täiendava navigeerimisvõimaluse pakkumiseks, siis võiks samahästi linkida põhimõttel mida rohkem seda uhkem. Lugejal samas on nii raskem leida neid artikleid, millest võiks päriselt eeldada, et teine artikkel, millele link viitab, aitab loetut paremini mõista.

Asi ei ole selles, et linkide või värviliste sõnadega ei oleks võimalik harjuda. Harjuda võib ka sellega, kui mõned sõnad on teisest suuremas kirjas või kui sõnavahed on ebaühtlase pikkusega. Sellised asjad ja liigsed lingid teevad lugemise raskemaks sõltumata sellest, kas sellega harjuda või mitte.

Kui räägitakse sellest, et lingid aitavad teksti paremini mõista, siis ei mõelda, et ilma linkideta on tekst arusaamatu. Kui tekstis esineb näiteks kohanimi, siis on sageli kasulik järele vaadata, kus see koht täpsemalt asub, või kui isikuartiklis mainitakse haigust, siis saab lingitud artiklist teada, mis laadi haigusega on tegu ja kuidas see isikut mõjutada võis. Lingitud artikli sisust suurem osa võib olla küll kõrvaline, aga see asetab lingiga artikli teema siiski vahetult mingisse konteksti.

Kuupäeva või aasta linkimine samas ei aita peaaegu kunagi tekstist paremini aru saada, lingitud artikli sisu ei aseta lingiga artikli teemat vahetult mingisse konteksti. Kui ütlete, et liigute kuupäevartiklisse selleks, et vaadata konteksti, siis mis kontekst see selline on? See et samal kuupäeval toimusid mingid teised sündmused, on üldjuhul ju puhtjuhuslik, eriti kui sündmused toimusid eri aastatel. Kui mõni samal kuupäeval toimunud sündmus on päriselt seotud, siis tuleks minu meelest kuupäevaartiklile linkimise asemel seda teist sündmust samas artiklis mainida. Isegi kui kuupäevaartiklis on kirjas midagi sellist, mis on lingiga artikli teemaga seotud, siis on seda sealt keeruline üles leida või pigem seda lihtsalt ei teata kuupäevaartiklist otsida. Seetõttu konteksti pärast ei ole kuupäevaartiklile linkimisel minu meelest üldjuhul mingit mõtet.

Kaalukamad on argumendid, mis ütlevad mida soovitakse? Kas mitte iga argumenti ei või nii sõnastada?

Võime küll põhimõtteliselt nõustuda, et mingid kuupäevad või aastad on teistest olulisemad, aga minu meelest ei tule siit siiski jätkuvalt välja, kuidas see õigustab just nende olulisemate kuupäevade või aastate linkimist. Olgu, ütleme, et koolilõpetamise aasta ei ole oluline ja sünniaasta on, aga kuidas sellest tuleneb, et teisel juhul on kasulik aasta linkida ja esimesel juhul ei ole?

Ei ole lisaks siiski ilmne, millised aastad ja kuupäevad ikkagi on olulised ja millised mitte, ning tundub, et seda tuleks siis hakata iga artikli juures eraldi arutama. Teeme enda elu keeruliseks ja seda ei tea mille pärast.

Kui külade esmamainimise aasta 1241 ei ole juhuslik aasta, siis minu meelest ka tuleks iga küla artiklis asja täpsustada, mitte lihtsalt lingi abil vihjata aastaartiklis ühele reale, mida vaevalt sealt otsida teatakse. Nõus, et sajandilingid on üldjuhul samamoodi tarbetud. Kui teatud kuupäevad on vähem olulised, siis linkimise küsimuse asemel mul tekib kõigepealt küsimus, miks need kuupäevad üldse ära on toodud.

Ma jätkuvalt ei väida, et kuupäeva- ja aastaartiklitele ei tohi kunagi linkida. See võib olla sobivam teistes kuupäeva- ja aastaartiklites või näiteks artiklites, mille teema on seotud ajaarvamisega. Vt ka selgitusi siin: en:WP:DATELINK. Pikne 26. juuni 2024, kell 22:36 (EEST)

Selles kohas, millele Sa viitad, on mainitud linkide kahte eesmärki: teha esitus selgemaks (ma eeldan, et selguse all on mõeldud paremat arusaadavust) ja navigeerimisvõimalusi mõistlikkuse piires. Minu meelest ei ole siin ka midagi muud välja pakutud. Asi ei ole mitte selles, et mõned kuupäevad või aastad on olulisemad, vaid selles, et olulisemate sündmuste kuupäevade või aastate puhul on arusaadavus- või navigeerimisvajadus suurem.

Minu meelest on kogu asi selles, et tuleb leida mingi lahendus, mis võimaldab võimalikult palju vastu tulla nendele, kes linke vajavad, kui ka nendele, keda need häirivad. Põhimõtteliselt on ju nii, et kogu info, mida ma ei vaja, on mulle müra. Näiteks mina ei vaja infokaste ega kategooriaid. Ja nad on niimoodi paigutatud, et neid saab ignoreerida. Ma ei kasuta tavaliselt ka enamikku linke, aga need mind kuidagi sega, ei raskenda lugemist (kui seal midagi alla tõmmatud ei ole). Ma ei saa vaielda, kui keegi ütleb, et need teda segavad. Igatahes viited raskendavad lugemist rohkem kui lingid, lähteteksti lugemist raskendavad need väga. Seda ma küll ei usu, et kedagi need vähem segavad kui siselingid. Samas, kas on põhjust arvata, et viiteid klõpsatakse rohkem kui siselinke?

Viidatud kohas viidatakse ühele esseele. Öelda, et seal räägitakse ülelinkimisest, on ühekülgne. Seal räägitakse sellest, et oleks hea, kui oleks mitut tüüpi linke ja lugeja saaks oma brauseri seadetes valida, mis tüüpi linke ta tahab näha. Seda ei ole Vikipeedias tehtud, aga niisugune lahendus arvestaks paremini eri tüüpi lugejate soovidega.

Kas siis ei ole üldiselt nii, et võimalus mingit infot kätte saada on kaalukam kui see, et kellegi jaoks on infot liiga palju? Lahendus oleks sel juhul pigem ikkagi info niisugune struktureerimine, mis võimaldab endale vajalikku võimalikult hõlpsasti leida. Näiteks saab ühest ja samast teemast eri kohtades rääkida erineva põhjalikkuse astmega, saab materjali täpsete pealkirjadega liigendada.

Eri lugejate vajadused linkimise järele artikli sisu mõistmisel on kindlasti erinevad. See oleneb näiteks eruditsioonist ja huvidest. Samamoodi on erinev see, mis kedagi häirib. See on näiteks piltide puhul lahendatud nii, et inimesel on võimalus seadetes piltide suurust sättida. Igatahes on seadete rohkendamine kokkuvõttes kasutajasõbralikum kui kelleltki võimaluste äravõtmine vastavalt sellele, mida peetakse mõistlikuks.

Muide, linkimise üks funktsioon, mida mainitud ei ole, on võimalus minna tagasi artiklitele, mis antud artiklile lingivad. See on nii navigeerimisvahend kui ka toimetajate abivahend. Ja selle kasutamist ülelinkimine kindlasti häirib. Selle abil saab nii kindlaks teha ülelinkimist kui ka leida sisu, mis tuleks artiklisse integreerida. Andres (arutelu) 27. juuni 2024, kell 11:43 (EEST)

Äkki otsiks lihtsalt kompromissi? Meil on üks äärmus, mis väldiks suures osa artiklites üldse aastate ja kuupäevade linkimist, ning teine äärmus, mis usinasti kõike seda igal pool lingib. Selles vaates võiks ju pikema aruteluta nõustuda säärase keskteega, kus linkimist lubada ainult üksikute kuupäevade ja aastate juures. Ei ole ju ka realistlik leida lahendust, mis kõigile meele järgi on.

Olukorras, kus kajastame Vikipeedias kogu maailma selle mitmekesisuses, on paratamatu, et meil ei anna naljalt sõnastada reegleid, mis kõikjal ühtemoodi rakenduks. Seega pean seda loomulikuks, et vahel tuleb lihtalt lähtuda artikli teemast. Sellest ei tulene aga, et neid asju tuleks iga viimase kui artikli juures eraldi lahata, sest artiklid ise grupeeruvad sarnastesse kogumitesse. Ivo (arutelu) 27. juuni 2024, kell 14:05 (EEST)

Mina kuupäevade linkimist ei toeta, välja arvatud juhul, kui kuupäevast endast on saanud sündmuse nimi: 9/11, 1/6, jmt. 24. veebruar on üldse täis ajaloolisi sündmusi. Ei ole vaja linkida 24. juunit, aga võiks linkida Jaanipäeva ja muid nimepäevi. -Mardus /arutelu 17. juuli 2024, kell 14:13 (EEST)

Lisan veel, et olen Pikse argumentidega nõus, et ei tekiks mõttetut ülelinkimist. -Mardus /arutelu 17. juuli 2024, kell 14:14 (EEST)

Linkide allajoonimine

Ma teen nüüd jälle ettepaneku, et vaikeseadena ei oleks lingid alla joonitud. Mõnes vikis on nii tehtud, kuigi ma ei ma ei mäleta, millises. Vastuväide on olnud, et allajoonimine on traditsiooniline lingi tunnus. Ma väidaks vastu, et Vikipeedia on inimestele nii tuttav, et linke pole tarvis alla joonida. Allajoonimise halb külg on see, et meil on palju linke ja kriipsud raskendavad lugemist. --Andres (arutelu) 23. juuni 2024, kell 15:00 (EEST)

Mingil määral on see soov mõistetav. Erivärvi tekst näitab juba isegi, et tegu on lingiga. Commonsis läkski mingi kuu aja eest läbi, et lingid pole vaikimisi alla joonitud. Siis aga tekkis ebameeldivus: ma ei saa enam aru, kas lingitud on Kalju Kivi või Kalju Kivi. Ma peaksin hiirega lingi kohale minema, et mõista, kuhu link läheb. Saan aru, et see pole väga tõsine probleem, sest konteksti põhjal oskab inimene tavaliselt ise arvata, kuhu lingid lähevad. Ma eelistaksin, et asi jääks muutmata, sest mul on sedasi harjunum, aga kui eelistustesse jääb võimalus lingid alla joonida, siis pole ma ka väga vastu. Peale selle igasugune vaikevormingute ja nahkade muutmine meenutab mulle Krõlovi valmi orkestrist, kes arvas, et nad kõlavad paremini, kui istekohti vahetavad, ja mul esimene mõte on: kas tõesti on selle peale vaja ressursse ja aega kulutada? Taivo 23. juuni 2024, kell 15:29 (EEST)

Muidugi jääks eelistustesse võimalus lingid alla joonida.

Mingit erilist ressurssi ega aega pole tarvis, et seda muuta. Samas teeks see pildi vähem kirjuks. --Andres (arutelu) 23. juuni 2024, kell 17:27 (EEST)

Lingid ei olegi vaikimisi alla joonitud. Vaikesäte on täpsemalt "Kujunduse või brauseri vaikeväärtus". Mulle ei meenu, et üheski brauseris Vikipeedias allajoonitud linke oleksin näinud. Üheski praegu eelistuste all pakutud kujunduses ka ei ole lingid allajoonitud. Kui teil on lingid allajoonitud, siis arvatavasti olete seda konto või brauseri sätetes muutnud. Pikne 26. juuni 2024, kell 22:36 (EEST)

Ah nii, seda ma ei teadnudki. Kui ma eelmine kord selle ettepaneku tegin, siis vastati, et see on interneti traditsioon, et lingid on alla joonitud.

Seda vähem ma saan aru, kuidas siselingid lugemist raskendavad. Ma olen nõus, et allajoonimine tõesti raskendab lugemist. Andres (arutelu) 18. juuli 2024, kell 21:14 (EEST)

Punased lingid ka mingil määral. Andres (arutelu) 18. juuli 2024, kell 21:17 (EEST)

• Linkide allajoonimist saab iga kasutaja sisseloginuna eelistustest muuta. Kas seda oleks vaja kõigile kasutajatele, ei ole selge. Kui on soov allajoonitud Wikipedia/Vikipeedia linkidele privaataknas, siis selleks on kuskil juba loodud Greasemonkey või Stylus laiendustele kasutajastiil, või saab sellise ise luua. Stylus jpt. laiendused (NoScript, Adblock Plus, uBlock Origin) saab installida Firefox lehitsejasse, sh. Firefoxile Androidis. -Mardus /arutelu 17. juuli 2024, kell 14:23 (EEST)

Alates 1938

Kas on korrektne kirjutada näiteks "alates 1938". Minu arvates ei ole, sest kui me selle välja ütleme, siis saame grammatiliselt vigase konstruktsiooni. Ma kirjutaksin selle asemel "alates 1938. aastast". --Andres (arutelu) 5. juuni 2024, kell 08:43 (EEST)

Aavik ütleks selle peale keeleroim. (See also: since 1938) Wkentaur (arutelu) 5. juuni 2024, kell 12:16 (EEST)

Naeran. Andres (arutelu) 5. juuni 2024, kell 13:22 (EEST)

Albumite ja singlite lisamine

Selline teema siis, et ma olen juba mõned albumid ja singlid lisanud, eelkõige siis välismaa artistidele, aga tekkis üks küsimus. On sellel üldse mõtet? Mind huvitab eelkõige, et mis on selline üleüldine seisukoht Eestikeelses Vikipeedias sellel teemal? Ma teen seda eelkõige sellepärast, et mind ennast nagunii muusika väga huvitab, aga samas ma ei tahaks aega ka raisata, kui seda loetaks niiöelda tühiseks. Musicmovies2024 (arutelu) 7. juuni 2024, kell 17:40 (EEST)

See on tänuväärne tegevus, seda ei loeta tühiseks. Andres (arutelu) 7. juuni 2024, kell 19:41 (EEST)

Selge, tänud vastuse eest, siis ma jätkan sellega. Tahtsin kindel olla lihtsalt. Musicmovies2024 (arutelu) 7. juuni 2024, kell 19:45 (EEST)

Muidugi oleks hea, kui albumite kohta oleks rohkem infot kui lugude nimekirjad ja muud põhiandmed, aga nendegi lisamine on juba tänuväärne. Andres (arutelu) 7. juuni 2024, kell 19:45 (EEST)

Muide, mulle tundub, et Su töö on tehniliselt laitmatu, vähemalt ei torganud mulle silma midagi, mida tuleks parandada. See on omaette väärtus. --Andres (arutelu) 7. juuni 2024, kell 19:54 (EEST)

Tänud! Musicmovies2024 (arutelu) 7. juuni 2024, kell 22:50 (EEST)

Ma täpsustan, et oodatud on artiklid eeskätt sellistest albumitest, mis on väljaspool Vikipeediat enam tähelepanu pälvinud. Kõigi olemasolevate albumite ja singlite kohta iseenesest ei tule artiklit teha. Kui albumi kohta on juba artikkel mõnes teises Vikipeedia keeleversioonis, siis on see tõenäoliselt tähelepanuväärne. Küsitavamate juhtumite puhul, näiteks artiklis Peace, Love And Luxury, võiks kohe ära märkida, millega album või singel ikkagi kajastustes tähelepanu on pälvinud (arvustuste sisu, auhinnad, edetabelikohad vm). Vt ka: en:WP:NALBUMS. Pikne 11. juuni 2024, kell 19:34 (EEST)

Tere, väga hea et see teemaks tuli, sest see on mulle pikemat aega huvi pakkunud, et kuidas täpselt siis ikkagi peaks neid albumeid ja singleid lisama ja milliseid peaks ja milliseid ei peaks. Ma olen siin nüüd ringi vaadanud ja märkasin, et tihtipeale on lihtsalt lisatud ilmumis aasta ja (heal juhul) laulude nimekiri (tihtipeale pole isegi infokasti), märkasin, et mitmetel albumitel ei olnud vahepeal isegi laulude nimekirja pikemat aega (aastaid). Ma isklikult ei leia, et "Peace, Love And Luxury" puhul oleks tegu "küsitava" juhtumiga, sest Eesti albumid ja singlid saavad üleüldse üsna vähe tähelepanu, seega nende sissekandmine on minuarvates positiivne, oluline ja tuleks justnimelt ära märkida, kui selline singel on ilmunud, sest Eesti ja Eestlaste jaoks on see ju oluline. Ikkagi ju Saksamaa plaadifirma poolt välja antud. Olen märganud, et on lisatud kõvasti tähtsusetumaid singleid, kui see. Muidugi kui ma eksin, siis see on teine teema, lihtsalt minu personaalse arvamuse kohaselt see singel ei ole tähtsusetu. Sellega ma muidugi 100% nõustun, et KÕIKI maailmas välja antud singleid ja albumeid ei peaks lisama, see oleks täiesti mõttetu, aga see on jälle selline nii-ja-naa teema (vähemalt minu arvates). Tuleks lisada olulisemad, aga kes otsustab mis on oluline? Ma tooksin heaks näiteks ansambel Alesana debüütalbumi "On Frail Wings of Vanity and Wax", mis oli aastaid (kuni 2020 vist) Ingliskeelses Vikipeedias olemas ja siis see lehekülg kustutati. Sellest hoolimata, on see lehekülg endiselt alles kümnes teises Vikipeedias. Seega, Ingliskeelses Vikipeedias otsustati, et see pole piisavalt tähelepanuväärne, mina sellega jällegi ei nõustu. Tegu on piisavalt populaarse ansambliga ja nende debüütalbum tuleks kindlasti sisse kanda. Mida ma proovin öelda on see, et alati ei peaks tingimata joonduma ainult selle järgi, mida Ingliskeelses Vikipeedias tehakse, vaid Eestikeelne Vikipeedia võiks ise ka ikkagi otsustada, mis on oluline ja mis mitte. Jällegi kõigest minu arvamus muidugi. Lihtsalt kui kümme Vikipeediat otsutavad, et see album on tähelepanuväärne ja Ingliskeelses Vikipeedias otsustatakse, et ei ole, siis kokkuvõttes on vähemuses nemad. Ma olen ka märganud, et Inglisekeelses Vikipeedia tehakse üleüldse kahtlaseid asju viimasel ajal, kustutatakse mitmeid märkimisväärseid albumeid, EP-sid ja singleid. Tihtipeale on see seotud sellega, et keegi vihastab, et ei saa oma tahtmist ja siis kustutab kogu sisu ära. Seal on hästi palju vaidlemist. Ma arvan, et Eestikeelne Vikipeedia ei peaks sellise suhtumisega kaasa minema ja peaks ikkagi ise otsustama, kas miski on tegelikult ka oluline või mitte. Näiteks kui mingi album on sisse kantud Soomes, Lätis ja Eestis, aga Ingliskeelsest Vikipeediast kustutatakse see ära, siis see on nende probleem. Soome, Läti ja Eesti peaks oma seisukohtade juurde jääma, sest nende riikide arvates see ikkagi on oluline info. Rääkimata sellest, et enamus Eesti ansamblite albumid ju nagunii puuduvad välismaa Vikipeediates, aga need ju kantakse Eesti omasse ikkagi sisse, sest Eesti jaoks ja Eesti kultuuri jäädvustamiseks, on see väga oluline. Sellised mõtted siis hetkel, kui keegi tahab et ma midagi täpsustaks, siis küsige julgelt. Theserainydays45 (arutelu) 11. juuni 2024, kell 23:49 (EEST)

Tooksin veel näiteks, et mingid suvalised ansambli Blink-182 EP-d ja demoalbumid, nagu näiteks "Flyswatter" on juba aastaid tagasi lisatud, kuigi tegelikult on tegu ülimalt tähtsusetu albumiga. Seega minu arvamus on pigem see, et kui juba lisada populaarse ansambli kohta infot, siis võiks tõesti lisada enamvähem kõik informatsiooni (ja nagu näha seda on juba tehtud aastaid). Kuigi mina isklikult mingeid tähtsusetuid demoalbumeid ei lisaks, siis ansambli debüütalbumid peaksid igal juhul minu arvates lisatud olema (nagu ma tõin näiteks Alesana debüütalbumi). Selline valikuline lisamine on minuarvates mõttetu, sest see ei anna lugejale ansambli kohta täielikku infot. Theserainydays45 (arutelu) 12. juuni 2024, kell 01:11 (EEST)

Eelkõige tahaksin teada, et kas siis peaks lähtuma kasutaja "Andres" arvamusest, et albumite ja singlite lisamine on "tänuväärne tegevus" ja "Muidugi oleks hea, kui albumite kohta oleks rohkem infot kui lugude nimekirjad ja muud põhiandmed, aga nendegi lisamine on juba tänuväärne." VÕI kasutaja "Pikne" arvamusest, kelle arvates see vist niivõrd tänuväärne ja oodatud siiski ei ole, sest väidetavalt "Peace, Love And Luxury" on "küsitav" juhtum ja tegelikult "Kõigi olemasolevate albumite ja singlite kohta iseenesest ei tule artiklit teha". Ma tahaksin teada, kumbast ma lähtuma peaksin siis. Theserainydays45 (arutelu) 12. juuni 2024, kell 01:34 (EEST)

Eks meil on siin ka erinevaid arvamusi. Ma ju ka ei eelda, et Sa kirjutad tähtsusetutest albumitest ja singlitest, kui ma ütlen, et albumitest ja singlitest kirjutamine on tänuväärne. Ma olen ka nõus sellega, et see, et Saksamaa plaadifirma on plaadi välja andnud, teeb selle singli märkimisväärseks.

Siin on nüüd aga niisugune vastuolu. Üldine tähelepanuväärsuse kriteerium on see, et artikli teemast on mitu sõltumatut kajastust. Kui mõne plaadi puhul see tingimus ei ole täidetud, siis soovitatakse kirjutada sellest plaadist pigem esitaja artiklis. Samas, ma olen kindel, et meil on artikleid paljude Eesti plaatide kohta, mis ei vasta nendele kriteeriumidele. Ja samas, ma ei ole kindel, et me ei või valida artikliteemasid selle järgi, mida me oluliseks peame. Andres (arutelu) 12. juuni 2024, kell 01:49 (EEST)

Inimesed väsivad ära, küllap on keegi tahtnud otsast alustada, aga demoalbumist kaugemale ei jõudnud. Alati ei tegutseta üldse süstemaatiliselt. Andres (arutelu) 12. juuni 2024, kell 01:40 (EEST)

See on täiesti mõistetav ja normaalne, see ei olnud üldse mu küsimus. Theserainydays45 (arutelu) 12. juuni 2024, kell 01:42 (EEST)

Lihtsalt mina isklikult pooldan populaarse ansambli puhul kõikide albumite lisamist (jah isegi siis kui seda ingliskeelses Vikipeedias ei ole) ja nagu ma aru saan teie nõustute sellega. Niipalju kui ma kasutaja "Pikne" vastusest aru sain, siis tema seda pigem ei poolda ja tuleks lisada valikuliselt. Sellepärast mulle jäigi arusaamatuks, et mis see õige siis on. Theserainydays45 (arutelu) 12. juuni 2024, kell 01:48 (EEST)

Piksega on raske vaielda, sest ta lähtub sellisest tähelepanuväärsuse kriteeriumist, nagu ma kirjeldasin. Vaata Vikipeedia:Tähelepanuväärsus. Aga samas, minu meelest teeb üks välja, kas teha eraldi artiklid plaatide kohta või rääkida nendest esitaja artiklis. Andres (arutelu) 12. juuni 2024, kell 01:52 (EEST)

Lihtsalt põhjus miks mulle isklikult meeldib teha eraldi lehekülg albumi jaoks, on lihtsalt see, et sinna saab kõvasti rohkem infot panna albumi kohta. Ilmumiskuupäev, laulude nimekiri, muusikastiil jne. See on see, mida mina isklikult eelistan. Muidugi räägin ma eelkõige ikkagi tuntud ansamblitest. Mingite tundmatute ansamblite albumeid ma loomulikult ei lisaks. Theserainydays45 (arutelu) 12. juuni 2024, kell 02:08 (EEST)

Jah, see on arusaadav. Mulle tundub ka, et eraldi artiklid on praktilisemad. Aga ma ei näe mingit põhjust, miks ei saa neid panna esitaja artiklisse. Andres (arutelu) 12. juuni 2024, kell 02:41 (EEST)

Isegi kui ingliskeelses Wikipedias on artikkel kustutatud, aga muukeelsetes ei ole, siis eestikeelsesse Vikipeediasse saab ikka lisada. Nii lisab see kaalu ingliskeelse versiooni võimalikule taastamisele (kunagi kauges tulevikus). Ses mõttes, et ingliskeelsest Wikipediast on kasulikke asju ära kustuatud küll, ning mina sellist lähenemist ei toeta. -Mardus /arutelu 17. juuli 2024, kell 14:43 (EEST)

Eestikeelse Vikipeedia puhul on aktiivseid kaastöölisi nii vähe, et iga valdkonna peale inimesi ei jagu ja seepärast on osa asju tegemata või väga poolikud. Samuti ongi tavaline, et iseäranis väiksemates keeleversioonides ei ole jõutud kõiki asju läbi vaielda (nt kas mingist albumist võiks olla artikkel või mitte).

Kasutaja Andrese arvamus on esindab eestikeelses Vikipeedias ühte äärmust. Teised vikipedistid on sageli palju valivamad selles osas, et millest võiks artikkel olla. Aga nagu ta välja tõi, siis eeldus on, et artikli teemast on sõltumatuid kajastusi. Selles osas erilisi lahkarvamusi pole. :)

Artiklite juures oleks üldiselt hea, kui tuleks välja mingit täiendavat informatsiooni (nt kasvõi viited plaadiarvustustele vms). Muidu on sama oht, et keegi vaatab nt viie aasta pärast, et "tihtipeale on lihtsalt lisatud ilmumis aasta ja (heal juhul) laulude nimekiri (tihtipeale pole isegi infokasti)" ehk asi on poolikuks jäänud ja tekib küsimus, et miks. Eelkõige seda kardetaksegi, sest meil pole ressurssi, et neid poolikuid artiklid kõpitseda. Kui juba teha, siis korralikult, sest muidu tekib rohkem probleeme kui on asjast abi.

Kõik albumid võiks olla esindatud Wikidatas ja hoolimata sellest, kas mingis keeleversioonis on sel teemal artikkel või mitte (näide). Ivo (arutelu) 12. juuni 2024, kell 16:29 (EEST)

Selge, tänud põhjaliku vastuse eest. Ma olen isklikult viimastel kuudel päris korralikult täiendanud albumite ja singlitega seonduvat infot. Näiteks suurele osale Eesti albumitele (Terminaator, Smilers, Mr. Lawrence, Kosmikud jne) lisasin ilmumiskuupäevad mina. Kogu selle info otsisin ma vanadest ajalehtedest. Ühtlasi lisasin 30+ albumit ja mitmeid singleid (nii Eesti kui välismaa). Ühtlasi täiendasin albumeid, kus oli näiteks lugude nimekiri puudu jne. Loodan, et sain abiks olla ja soovin jõudu. Theserainydays45 (arutelu) 12. juuni 2024, kell 16:45 (EEST)

Ongi hea töö.

Siin on üks väike nüanss veel. Kui lisada midagi niisugust, mis on ainult vanades ajalehtedes, siis oleks väga hea, kui viide oleks juures. Teistel oleks allikat väga raske üles leida. Andres (arutelu) 12. juuni 2024, kell 17:16 (EEST)

Ma ei öelnud midagi albumite ja singlite valiku kohta. Ma lihtsalt eeldasin, et tegu on tähelepanuväärsete teemadega. Mina sain küsimusest nii aru, et küsiti, kas albumid ja singlid kui niisugused ei ole liiga tühised, et nendest Vikipeedias rääkida.

Minu meelest nõue, et teemat oleks mitmes sõltumatus allikas kajastatud, on selleks, et tagada erapooletu käsitluse võimalus. Kui esitatud on puhtad faktid, siis minu meelest me ei võida sellega midagi, kui me kirjeldame albumeid eraldi artiklite asemel esitaja artiklis, küll aga kaotame mingil määral lugeja mugavuses. Andres (arutelu) 12. juuni 2024, kell 17:24 (EEST)

@Kruusamägi: Wikidata on küll tõesti suht mudaauguks muutunud, sest sealset massloomist ei suuda keegi kontrollida. Siiski kui Wikidatas esitatakse kustutamisettepanek, siis lähtutakse ikka Wikidata:Wikidata:Notability kriteeriumitest, eeskätt "It refers to an instance of a clearly identifiable conceptual or material entity that can be described using serious and publicly available references". Pikne ajab õiget rida, Andrese inklusionistlikke seisukohti tuleb ettevaatlikult võtta Estopedist1 (arutelu) 12. juuni 2024, kell 17:57 (EEST)

Albumi ilmumisaasta ja laulude nimekiri on siiski kasulik info. Eriti kui on tegemist näiteks teostega, mille kohta mitte kuskil mujal mingit muud infot ei ole (enam) — näiteks igasugused obskuursed ja haruldased filmid, albumid ja laulud, mis vääriksid eraldi äramärkimist. Vikipeedia võimaldab seda ressurssi, sest on ansambleid, bände ja muusikalisi gruppe, kelle kohta on teada erakordselt vähe, kuid kes omal kuulsuse tipus olid väga tuntud või memeetilised, ntx MC Vimpel ja nende "Botased kuluvad". -Mardus /arutelu 17. juuli 2024, kell 14:43 (EEST)

Teadusfoto näitused

Vahepeal on meil üleval ka erinevaid Vikipeedia fotonäitusi. Nt nüüd on ringlemas teadusfoto näitused, kus järgmine avamine on Rakveres 20. juunil kell 15 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus. Samuti on parajasti teine teadusfoto näituse pool üleval Jäneda mõisahoones. Samad pildid on varem olnud üleval ka Tartus ja Kosel ning jõuavad tulevikus veel mitmesse kohta üle Eesti. Võib julgelt läbi astuda. Ivo (arutelu) 17. juuni 2024, kell 17:12 (EEST)

Arutelu lingid

Häirib see, et arutelude lingid on kõik sinised. Kui arutelu link on sinine, klikkan sageli sellele, sest seal võib olla midagi olulist. Kui praegu on kõik arutelude lingid sinised, siis on see minu arvates eksitav.--Raamaturott (arutelu) 21. juuni 2024, kell 03:37 (EEST)

See vist oli mingi bugi. Mul ei ole kõik sinised.

Jah. Ja ma olen ka selle vastu, kui arutelulehele pannakse muud kui arutelu. Andres (arutelu) 21. juuni 2024, kell 21:44 (EEST)

Vt phab:T367982. Pikne 21. juuni 2024, kell 21:50 (EEST)

Ma saan aru, et kõigil, kel on uus disain, näivad kõik arutelulingid juba mitmendat päeva sinised. Väga häiriv. Ivo (arutelu) 24. juuni 2024, kell 12:18 (EEST)

Delfi'le (vm-le analoogilisele allikale) viitamise keeld, vähemalt päevakajalistes artiklites...

...tähendaks seda, et ma ei peax faktide tõenduse lugemise asemel lugema, nt, kui palju maksab sääl-sial/täna-homme nt naiste kondoom, meeste rinnahoidja vms; tõde on see, et iga sellise lingi klõpsamise pealt teenib keegi midagi, ingliskeelne Vikipeedia on tõusnud tase kõrgemale, ehk järgiks?  ☆☆☆ — Pietadè 8. juuli 2024, kell 21:23 (EEST)

On sul oma lehitsejatesse reklaamiblokeerija juba installitud? -Mardus /arutelu 17. juuli 2024, kell 14:44 (EEST)

Miks keelata ainult Delfi ja Postimees? Kogu internet tuleks allikana keelata, sest praktiliselt iga kliki eest keegi midagi teenib, isegi kui sina selle eest ei maksa. Või kes suudaks eristada 'neutraalseid' klikke sellisest, mille eest keegi mõned sendid teenib? Tegelikult tuleb lihtsalt alati osata eristada vahtu supist ja mitte liigselt takerduda ebaolulisse tühisusesse.--VillaK (arutelu) 18. juuli 2024, kell 11:13 (EEST)

Siselinkide parandamine visuaaltoimetis

Ma ei tea, kui palju aastaid juba see viga püsib, et visuaaltoimeti ei paranda siselinki ära, kui seda muudetakse. --Andres (arutelu) 18. juuli 2024, kell 13:18 (EEST)

Mida sa mõtled? Seda, et inimesed teevad visuaaltoimetiga vigaseid linke, kui mingi sõna lingiks muudavad? Siis on viga ikka kasutajates ju. Ivo (arutelu) 18. juuli 2024, kell 14:16 (EEST)

Ma mõtlen seda, et inimene parandab oma teada lingi ära, aga tegelikult ta parandab ainult selle, mis näha, link ise jääb puutumata. --Andres (arutelu) 18. juuli 2024, kell 21:07 (EEST)

See läheb vist sinna rubriiki, et arvuti teeb seda, mida sa tal teha käsed, mitte seda, mida sa tegelikult tahad, et ta teeks. Visuaaltoimeti kasutajad ilmselt siis ei ole teadlikud, et kuvatava teksti muutmisest ei piisa lingi sihtkoha muutmiseks või nad ei hooli parasjagu üldse sellest, et link õige oleks. Visuaaltoimeti ei saagi automaatselt nende eest ka linki parandada (näiteks kui on mitu samanimelist teemat, siis visuaaltoimeti ei oska arvata, millist neist inimene mõtleb), see ei ole selles mõttes visuaaltoimeti viga. Ma ei tea, kas visuaaltoimeti hoiatab kuvatava teksti muutmisel, et muutja ka linki kontrolliks? Kui hoiatab, siis see ongi parim, mis visuaaltoimeti saab teha, ja ikkagi on viga inimeses. Kui ei hoiata, siis oleks ehk see üks võimalus arenduseks? Adeliine (arutelu) 19. juuli 2024, kell 12:44 (EEST)

Sul on vist lihtsam vaadata, mul on see välja lülitatud. Visuaaltoimeti mõte oli toimetamise lihtsamaks ja intuitiivsemaks tegemine. Vähemalt vanasti oli nii, et kui tahad näiteks lingitud aastaarvu parandada, siis ei piisa selle ülekirjutamisest nagu tavalises toimetis. Selle koha peal on ta vähem intuitiivne ja keerulisem. Miks ei võiks siis nii teha, et ülekirjutamisega muutub link? Ma oletan, et visuaaltoimetit kasutavad ikka need inimesed, kelle jaoks tavaline toimeti on liiga keeruline, kuigi seal on toimuva üle suurem kontroll. Sellepärast ei maksaks minu meelest neilt eeldada, et nad aru saaksid, et link ei muutu, kui see üle kirjutada. Igatahes vanasti olime ühel meelel, et see on visuaaltoimeti viga, ja oli lootus, et leitakse tehniline lahendus. --Andres (arutelu) 19. juuli 2024, kell 13:01 (EEST)

Vaatasin. Lingile (sõnale) klõpsates (et seda muuta) ilmub väike kaardike, kus ülemine jaotis on lingi kohta: "Link", lingi sihtpealkri, nupp lingi eemaldamiseks ja nupp "Muuda" (sihtkoha muutmiseks). Alumine jaotis on kuvateksti kohta: "Tekst", kuvatekst ise ning nupp "Muuda teksti". Kõrval näha pilt, kuidas see on inglise keeles. Ma ei oska öelda, kas see on parim ja arusaadavaim võimalus näitamaks, et kuvateksti ja linki tuleb eraldi muuta. Ülekirjutamisega linki automaatselt muutma ei peaks ka näiteks seepärast, et sõnas võidakse teha näiteks lihtsalt parandusi (muuta käänet vms), sellest ei peaks link muutuma. Adeliine (arutelu) 19. juuli 2024, kell 18:01 (EEST)

Nojah, kui hoolega vaadata, siis peaks aru saama küll. Andres (arutelu) 19. juuli 2024, kell 23:45 (EEST)

See kehtib küll ainult kogenud kasutajate kohta. Andres (arutelu) 20. juuli 2024, kell 12:56 (EEST)

Mina keelasin endal visuaaltoimeti ära juba siis, kui see tuli. Ja aktiivsetest vikipedistidest ei kasuta seda ka peaaegu keegi.

Selliseid "aastaarvuparandusi" olen ka mina vahel näinud, aga siin on probleemiks ka see, et kui inimene muudab mingit aastaarvu, siis kust me teame, et see pole suvaline vandalism. Mingit viidet juurde ei lisata ju ja sageli ei tehta muudatusi ka mujal artiklis. Sellised muudatused on niikuinii probleemsed ehk siin tarkvara parandamisest üksi ju abi pole. Ivo (arutelu) 19. juuli 2024, kell 16:23 (EEST)

See on nüüd eraldi küsimus, kas muudatus ise on õige. Andres (arutelu) 19. juuli 2024, kell 23:42 (EEST)

Kuna ma kunagi algajana alustasin just visuaaltoimetist, siis olen paljuski esmajoones selle juurde ka jäänud, kombineerides seda lähtetekstis toimetamisega. Vastavalt sellele, kumb parasjagu mingi toimingu jaoks mugavam on. Ma ei tea muidugi, kas lahterdun aktiivseks vikipedistiks. Sillerkiil (arutelu) 23. juuli 2024, kell 12:12 (EEST)

Korduvviidete ühendamine

EdgarsBot võtaks ette korduvviidete ühendamist ehk liidaks sisult identseid viiteid. Pärast testmuudatusi võiks selle konto ka botiks määrata, et saaks Viimaseid muudatusi risustamata ülejäänud mõnituhat artiklit üle käia. Lähemalt siin. Mõtteid? Soovitusi? Ivo (arutelu) 14. august 2024, kell 17:49 (EEST)

Esimesed 50 artiklit on üle käidud. Miski 3000 oleks veel jäänud. Ivo (arutelu) 15. august 2024, kell 01:04 (EEST)

Tegin botiks. Andres (arutelu) 15. august 2024, kell 01:25 (EEST)

On siin veel mingeid erisoove või võime boti rahulikult tegutsema lubada? Ivo (arutelu) 15. august 2024, kell 17:41 (EEST)

Märgin ära, et bot on nüüd üle käinud 2985 artiklit. Mõningaid viiteparandusi on aga veel kavas. Nt nn paljaste URL-ide kohandamine. Ivo (arutelu) 20. august 2024, kell 14:47 (EEST)

Asulate infokasti sisu

Praegu on hakanud infokastis näitama Wikidatast kõige vanemat elanike arvu, mitte kõige uuemat. Vaja parandada, aga ma ei tea kus ja mida. --Metsavend 15. august 2024, kell 13:15 (EEST)

Kas teadsid?

"17. augustil 220 aastat tagasi sündis iluteadlane Mihhail Rosberg, ..." Kus on teda iluteadlaseks nimetatud ka kes on üldse iluteadlane? --Metsavend 15. august 2024, kell 14:05 (EEST)

Taivo, Ivo (arutelu) 15. august 2024, kell 17:40 (EEST)

See on minu enese leiutis. Ma ei tea, et teda oleks iluteadlaseks nimetatud, aga teadlane ta oli ja uuris ilu. Taivo 16. august 2024, kell 13:18 (EEST)

Sellised leiutised ei sobi siia ja pealegi on see eksitav. Ma saan aru, et ta oli filoloog ning uuris ilu keeles ja kirjanduses, mitte nt hoonetes või naistes. --Metsavend 16. august 2024, kell 14:08 (EEST)

Minu meelest sellised leiutised sobivad, ega ma seda muidu oleks teinud, ja eksitav see ka pole. Metsandusteadlane ei pea uurima kõiki sorti metsi maailmas, piisab, kui ta uurib mõnda sorti metsi. Põllumajandusteadlane ei pea uurima kõiki võimalikke põllumajanduse liike ja samuti ei pea iluteadlane uurima kõike ilusat maailmas, piisab, kui ta uurib mõnda sorti ilu. Taivo 19. august 2024, kell 16:52 (EEST)

Küsimus on mu meelest selles, kas ta oli keeleteadlane, kes uuris mh keele ilu (aga ka nt keele ajalugu) või oli ta iluteadlane, kes uuris ilu kirjanduses ja keeles (kuid mitte ilu muid avaldumisvorme). Esimene variant paistab olema viitepõhiselt tõendatud (ruwikis), teine on Taivo individuaalne tõlgendus. --VillaK (arutelu) 20. august 2024, kell 06:24 (EEST)

Vikipeedia 22. sünnipäev

Kutsume osalema Vikipeedia 22. sünnipäeval, mis toimub laupäeval 24. augustil algusega kell 15.00 Tartus Aparaaditehase hoovis valges kasvuhoones. Saab süüa, juua ning loomulikult on sünnipäevale kohaselt laual ka tort!

20. augustini keskööni saab end registreerida siin: https://doodle.com/meeting/participate/id/e7O6ZBre

Rohket osavõttu oodates

Kerdo Kristjan Tamm

Wikimedia Eesti büroojuht KerdoKristjan (arutelu) 20. august 2024, kell 14:54 (EEST)

Vikipeedia sünnipäeva tähistamine on juba nüüd laupäeval. Kohale võib tulla ka ilma eelneva registreeringuta. Ivo (arutelu) 23. august 2024, kell 14:11 (EEST)

Kuidas muuta wikipedia lehe pealkirja.

Tere,

hetkel on wikipedias lehekülg AS Suva: https://et.wikipedia.org/wiki/AS_Suva Tänase seisuga on tegemist osaühinguga. OÜ Suva omaniku soov on, et wikipedia leht seda kajastaks. Palun andke nõu kuidas seda muuta.

Tervitades, Julia Vohu

Teisaldasin artikli pealkirja OÜ Suva alla. Velirand (arutelu) 21. august 2024, kell 14:50 (EEST)

Kui seda veel millalgi teha vaja, siis on artikli juures kastike sõnaga Veel ja noolemärgiga. Selle all on lahter teisakda, mis võimaldab artiklit teisaldada teise nimekuju alla. Melilac (arutelu) 21. august 2024, kell 18:23 (EEST)

Commonsi teemadel

Üks kustutamishuviline Commonsi kaastööline on nomineerinud kustutamisele mitmeid Eesti pilte. Seesugune tegevus on äärmiselt probleeme mitmel põhjusel ja ega Commonsile ei anna mingit kasu ka piltide hulga vähendamine. Küll aga uurin, et ega juhtumisi ei sooviks keegi mõne järgnevas loetelus oleva isiku kohta vikiartiklite teha. Mõned neist on tuntumad, teised vähemtuntud. Korralik portreefoto on kõigist. Ivo (arutelu) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST)

• File:Agu Remmelg majandustegelane 99.jpg
• File:Ahti Kallaste riigiametnik 99.jpg
• File:Annika Tallo sotsioloog 99.jpg
• File:Erik Loide Nägemispuuetega Inimeste Fondi asutaja 99.jpg
• File:Ivo Mahhov advokaat 99.jpg
• File:Kalle Pedak jurist 99.jpg
• File:Koit Uus investor 99.jpg
• File:Kristjan Rebane MTÜ tegelane 99.jpg
• File:Madis Kallion jurist 99.jpg
• File:Mart Missik vandeadvokaat 99.jpg
• File:Olavi Kärsna koolitaja 99.jpg
• File:Priit Männik jurist 99.jpg
• File:Riho Rõõmus riigiametnik 99.jpg
• File:Tarmo Lepp kirikutegelane 99.jpg
• File:Toomas Mang mööblitööstur 99.jpg
• File:Tõnu Naestema riigiametnik 99.jpg
• File:Uno Silberg majandusteadlane 98.jpg
• File:Urmas Tamm omavalitsustegelane 99.jpg
• File:Vahur Lokk konsultant 99.jpg
• File:Andres Haamer ettevõtja 99.jpg
• File:Jasper Zoova, kunstnik 99.jpg
• File:Margus Kurm prokurör 99.jpg
• File:Riho Soonik sporditegelane 99.jpg
• File:Toomas Sepp jurist 99.jpg
• File:Urmas Kaarlep audiitor 99.jpg

Ivo (arutelu) 1. september 2024, kell 12:49 (EEST)

@Kruusamägi: igaks juhuks märgin, et toda Commonsi kustutamisarutelu ajendas ilmselt minu Commonsi kaks kategooriat:

Commons:Category:Women of Estonia (not notable)

Commons:Category:Men of Estonia (not notable)

Kui pilt on kasutusel Wikidatas või mujal Vikiprojektis, see nende kustutamist ei pea kartma. Kahe eelmainitud "not-notable"-kategooria piltide kustutamist on aga raske kaitsta, sest minu põgus vaatlus näitas, et need isikud pole tähelepanuväärsed. Estopedist1 (arutelu) 1. september 2024, kell 18:58 (EEST)

On täiesti põhjendamatu ja selgelt kahjulik kustutada mistahes artiklites kasutamata pilte, mille puhul ei ole selgeid kvaliteedi- või autoriõiguslikke probleeme. Toon näite: meil ei ole vaja vorpida vikiartikleid Eesti bussipeatustest, aga pole mingit adekvaatset põhjust mitte korjata Commonsisse fotosid Eesti bussipeatustest. Nõuda aga, et pilt peaks olema kasutuses, on reeglite väär tõlgendamine ja selgelt vastuolus sellega, et mida me vikiprojekte tehes saavutada püüame.

Antud kasutajat on varasemalt ka blokeeritud mittetarvilike kustutamisnominatsioonide esitamise eest ja tegelikult tuleks ta lõplikult ära blokeerida, sest õppust ta võtnud pole ja neid probleeme on olnud väga palju. Ivo (arutelu) 1. september 2024, kell 19:36 (EEST)

@Kruusamägi: isikutest pildid ja bussipeatustest pildid pole hästi võrreldavad, sest viimased on vajalikud Foo küla kirjeldamiseks ja seega omavad hariduslikku eesmärki. Mittetähelepanuväärsed isikutest pildid kustutatakse näiteks põhjusel "Unused personal photo or photo about not notable person, Commons:COM:WEBHOST. Out of project scope." Estopedist1 (arutelu) 2. september 2024, kell 09:16 (EEST)

Ka sul endal on seal kategooriates pilte isikutest, kelle kohta tegelikult peaks meil artikkel olema, ja pilte, mida tegelikult artiklites kasutatakse. Ehk isegi ühe eestlase valikud on kergesti vaidlustatavad. On aga mõeldamatu, et mingi välismaalane hakkab hindama, kes on Eesti inimestest tähelepanuväärsed ja kes mitte. Samuti on lubamatu pilte seal moel kustutada.

Ja kuidas täpselt need pildid ette jäävad? Foto ei ole artikkel. Mis kasu sellest kustutamisest saab? (see ei hoia kokku isegi serveriruumi, sest ka kustutatud sisu säilitatakse jätkuvalt). Absoluutselt ei mingit kasu. Ainult aega kulub arutult palju ja fotograafid vihastatakse põhjalikult välja.

Sinna "Men of Estonia (not notable)" kategooriasse oled lisanud ka faile nagu see. Mõtle nüüd palun ise edasi, et mis on valesti. Või kuidas on sajandi pärast tänased pildid samamoodi ajaloolised ülevõtted, kus inimese enda kohta käiv artikkel või selle puudumine pole enam teemaks (nt annavad pildid edasi infot ajastu moest). Ivo (arutelu) 2. september 2024, kell 11:43 (EEST)

Mu jaoks jääb kah see massiline kustutamisvajadus arusaamatuks. Eesti kontekstis omas ajas olulised tegelased, keda on peetud vajalikuks omal ajal vastavasse raamatussegi talletada. Pisut teine lugu oleks ehk siis, kui mõni pildistatu sooviks kustutamist.

Ivo repliik demotiveerimise kohta peab samuti paika, iga selline jäädvustise hävitamine võtab mul isiklikult igasuguse isu isikuid ja objekte või nähtusi pildistada või filmida, kujutist töödelda, üles laadida. Algselt lähtusin eeldusest, et me artiklid võiks olla võimalikult hästi illustreeritud, eriti veel juhul, kui kirjeldatakse midagi kohalikku, seda enda ja muu ilma rahvale hästi ja mitmekülgselt lahti rääkida, kujutada. Aga oma nappi aega kulutada millelegi, mis siis jälle maha kistakse, ei motiveeri eriti. Sillerkiil (arutelu) 2. september 2024, kell 17:59 (EEST)

Mulle paistab samuti, et see fotode kustutamise kibelus on mingi veider eneserahuldamise vorm. Nagu oleks vähe sellist sodi, mida tegelikult kustutama peaks. VillaK (arutelu) 2. september 2024, kell 22:04 (EEST)

Hi. Wow, such a pleasant group of people here. Really fine attitudes. Anyway, I'm not going to get in the weeds about the personal aspects of this but I wanted let everyone here know I told Estopedist1 in the DR that I am happy to remove any images from the DR if or when someone on your end creates an article for them. Just ping me or leave a message about it in the deletion request. I have absolutely no problem doing that.

As Estopedist1 has pointed out though, and as I think I said several times myself in the deletion request, unused personal photos or photos about non-notable people are routinely deleted on Commons. So just making this about me and acting like it's all due to me being bitter because I have no sex life or whatever probably isn't going to be the best way to for the images to be kept. It would be much better to save the petty condescending about my sex life and just create articles for the people. Again, let me know if or any of you do that and I'll remove the image for those people from the deletion request. Thanks. --Adamant1 (arutelu) 3. september 2024, kell 15:57 (EEST)

So if one wants to record hair styles used in Estonia across different decades, then the recorder is only allowed to picture heads of notable people? Wkentaur (arutelu) 3. september 2024, kell 16:19 (EEST)

Wkentaur, No. They can also be pictures of non-notable people as long as the images are historically meaningful. The problem comes in when people upload a ton of images otherwise meaningless images of modern portraits and they try to argue they are educational simply because it's an image of a person. There has to be more then that for something to be educational. In this case I assume these particular images would be restored in 60 or 70 years due to their historical meaning, you can't just say anything taken in the last 20 years is de-facto educational right now due to the historical value it might have in the future though. Of course people are free to disagree on the historical importance of any given case and I'm not claiming there's a bright line there about what is or isn't historically important in any instance. But modern portraits of non-notable people due to tend to get deleted as out of scope pretty regularly on Commons. --Adamant1 (arutelu) 4. september 2024, kell 00:11 (EEST)

Yes, one reason why we know so little about the everyday life of peasants in the medieval ages is because they were deemed not notable enough to be documented by painters. It's a shame. It's kind of sad that Commons policy does not take that into account and to some degree insists on notability (even if the notability bar is lower than on En Wiki). I'd say, as long as the images are of good quality, one should at least consider to keep them. Nakonana (arutelu) 3. september 2024, kell 17:59 (EEST)

Nakonana, Just between you and me I've never been a huge fan of the whole "educational" standard for what should be included on Commons myself. Since it's clearly ambagious and depends on people's personal opinions at any given time. It was it is though. I can see the merits of deleting images of otherwise ordinary modern subjects until they become historical important though. At least based on how the guideline is currently phrased. Personally I'd love to see the project become more inclusionary when it comes to a lot of that stuff myself, but on the other hand people upload a lot of promotional material of modern subjects that clearly isn't educational.

So there should be some kind of standard. Otherwise you risk the project becoming a dumping ground for spam due to the circular reasoning that any image is inherently notable simply for being an image. That really wouldn't be a sustainable way to do things. Even if it would allow for these types of images more. But again, I do think they could improve the standard to be more inclusionary in a lot of instances. It's always hard on my end as someone who deals with spam pretty regularly to know where exactly the line is or should be, but I trust the process and I'm strongly under the belief that no images will get deleted unless there's a valid reason. --Adamant1 (arutelu) 4. september 2024, kell 01:00 (EEST)

Hi, Adamant1ǃ Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it. However, as you can see there is a group of Estonian wikipedians who care about these photos. I accept that your reference to your sex life may be either due to your language deficiency or the use of deficient machine translation. I linked the poor judgement to delete the photos of notable Estonian persons to a strange form of self-satisfaction. According to Cambridge Dictionary [1], self-satisfaction means "the quality of being very pleased with yourself and accepting no criticism of yourself." I made this link based on what I read you claimed about yourself in this discussion [2]ː "I think it's perfectly appropriate for me to nominate these images for deletion even if they are being used. Since I am a pretty heavy editor on both projects and a lot of my time on them is spent working in areas directly related to the subjects of the images. So I am more then qualified to say if something is promotional and/or belongs on Commons and Wikidata." Sorry to be blunt, but this is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously. Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear while just a few days ago you insisted that the images shall be deleted even if they are being used. Sorry, but it appears you are not able to express your thoughts and arguments clearly and consistently. I think you would do justice to yourself if you refrain from futher discussion on this matter. Cheersǃ VillaK (arutelu) 3. september 2024, kell 22:19 (EEST)

Absolutely no reason to ping here about your sex life, as I am confident there is nobody here whois interested about it. VillaK, I don't remember the exact comment now, but the reason I brought up the thing with my sex life is because someone in the discussion on Commons went off about how I'm probably doing this out of anger because I don't have a girlfriend or some nonsense. So there certainly does seem to be people who are interested in that.

This is highly ridiculous selfishness, which disqualifies you from being taken seriously. That comment right there is a perfect example of what I'm talking about. As I said on Commons, there are instances where it's fine to nominate files for deletion if they are being used on Wikidata and Wikipedia as long as the person doing it has experience on those projects and a valid justification for doing so. Of course it's not a simple matter and there's no bright line there, but it's still totally within my right to nominate in use files for deletion if I think there's a valid reason to. I'm sorry that you find me following the guidelines selfish though.

Apparently you have now changed your mind and claim that you are willing to lift the deletion request if articles about listed persons quickly appear In no way did I change my mind about anything. I removed multiple images from the deletion request that were in use on Wikipedia right after I started it and realized the mistake. There's no hurry here either. I could really care less if it takes some time to create articles for the people. The deletion request isn't going anywhere. I am fine with removing any images from the deletion request if or when they end up being used though. Personally, I'd think that was a good thing, apparently not though. Go figure. --Adamant1 (arutelu) 4. september 2024, kell 00:04 (EEST)

---

kasutaja:Morel tahab konkreetseid argumente toomata kustutada Commonsi konteinerkategooriad:

Commons:Category:Women of Estonia (not notable)

Commons:Category:Men of Estonia (not notable)

Need kategooriad on tekitatud pärast kõikide Commonsis olevate Eestiga seotud isikute analüüsi. Tähelepanuväärsed isikud on automaatselt (Wikidata kaudu) koondatud siia: Commons:Category:Women of Estonia by name ja Commons:Category:Men of Estonia by name. Iga isikujuhtumit tuleb eraldi vaadata, et kindlaks teha tähelepanuväärsus.

Eelmainitud kahe kategooria suur eelis on see, et näiteks võimaldab välja noppida potentsiaalselt mitte tähelepanuväärsed isikud olulistest isikutest Commonsi paljupildilistest kategooriatest, nt Commons: Category:Musicians from Estonia

Kõrvalmärkus: üks võimalus näiteks kasutaja:Sillerkiili Arvamusfestivali isikupiltide hoidmiseks (kes pole tähelepanuväärsed) oleks teha kategooria a la “Participants of Opinion Festival 2022”, ja säärased mittetähelepanuväärsed isikud tuleks välja rookida sisukategooriatest, nt “Commons:Category:Literature researchers from Estonia” –Estopedist1 (arutelu) 5. september 2024, kell 14:22 (EEST)

Mitu inimest on juhtinud tähelepanu, et "Women of Estonia (not notable)" ja "Men of Estonia (not notable)" on kategooriateks sobimatud.

Ei ole mingit probleemi selles, kui kategooriates nagu "Literature researchers from Estonia" on ka fotosid inimestest, kellest pole artikleid. Olulisemate inimeste puhul on niikuinii olemas isikukategooriad.

On olemas kategooriad nagu "Arvamusfestival 2022". Ei ole mingit vajadust neid täiendavalt jupitada. Ivo (arutelu) 5. september 2024, kell 15:21 (EEST)

If there would be a deletion nomination (which currently doesn't appear to be the case), you'll probably need to provide reasons why where should be such categories for non-notable Estonians when there are no such categories for countries even as big as the USA. There are likely more photos of non-notable US people than Estonian people, and yet they are not organized in separate categories. Nakonana (arutelu) 5. september 2024, kell 17:36 (EEST)

Agreed. These categories need to be deleted for reasons listed both by Nakonana and Kruusamägi. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 5. september 2024, kell 17:40 (EEST)

I concur. Such categories should not have been created in the first place. Their deletion does not need any additional justification apart from merely taking note that they deviate from the regular practice. VillaK (arutelu) 5. september 2024, kell 22:42 (EEST)

PS. Panin tähele, et see esimese inimese nimelise sipelga nimeline kasutaja oli Commonsis omistanud Katrin Sipelgale [3] Läti kodakondsuse ning ühtlasi kategooria Women of Latvia. Ent paistab küll nii, et Katrin Sipelgat ühendab Lätiga s-täht perekonnanime lõpus ning asjaolu, et ta on olnud ühe Läti-Eesti koostööfilmi kunstnik, kuid kas talle selle eest ka Läti kodakondsus on antud, tundub kahtlane. Ehk siis pigem on tegemist vikisipelga pealiskaudsuse ja ebakompetentsusega. VillaK (arutelu) 6. september 2024, kell 09:09 (EEST)

Muutsin nüüd selle Läti sipelga eestlaseks ümber. Ivo (arutelu) 9. september 2024, kell 22:28 (EEST)

• Ma siin toetan Ivot ja teisi, kes on vastu fotode kustutamisele. / I support Ivo and all the others here who are against the nominations for the deletion of photos, and who are against the deletion of these photos, which nominations are wholly arbitrary. -Mardus /arutelu 17. september 2024, kell 08:57 (EEST)