Veebruar 1934
Veebruar 1934, sündmuste kroonika
- Veebruaris ilmus Heiti Talviku esimene luulekogu "Palavik".[1]
1. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Oswald Pohl reorganiseeris SS-i.
- Eesti vanim politseinik, allkonstaabel Jaan Kulmann, sai 70-aastaseks.
3. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Lufthansa alustas esimest regulaarset õhupostiteenust üle Atlandi ookeani (Berliini ja Rio de Janeiro vahel.
6. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Prantsusmaal Pariisis algasid kaks päeva kestnud rasked tänavalahingud parempoolsete gruppide ja politsei vahel. Concorde'i väljakul toimunud demonstratsiooni käigus sai surma 20 inimest ja haavata 2300 inimest. Mitmed ametiühingud kutsusid üles üldstreigile fašistliku liikumise vastu.
- Eesti saadik Berliinis Friedrich Akel esitas oma volitused Saksamaa presidendile Paul von Hindenburgile.
- Hariton Berezin valiti Mustvee alevivanemaks.
7. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Peaminister Édouard Daladier teatas tagasiastumisest.
- Charles Ulm tegi esimese õhupostilennu Austraalia ja Uus-Meremaa vahel. See võttis aega 14 tundi 10 minutit.
- Saksamaa siseminister Wilhelm Frick teatas üleriigilise üliõpilaskoja (Reichsstudentenschaft) moodustamisest.
- August Jukk valiti Jõgeva alevivanemaks.
8. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Registreeriti Konstantin Pätsi Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee.
9. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Prantsusmaal leidis aset vasakpoolsete parteide ja ametiühingute vastudemonstratsioon.
- Gaston Doumerque moodustas Prantsusmaal "rahvusliku ühtsuse valitsuse". Selles osalesid kõik parteid peale kommunistide. Valitsus hakkas ellu viima karmi repressioonidepoliitikat.
- Kreeka, Jugoslaavia, Rumeenia ja Türgi sõlmisid oma piiride kindlustamiseks Balkani Antandi.
12. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Austrias algas Veebruariülestõus: algasid rasked lahingud politsei ja relvastatud tööliste vahel. Sotsiaaldemokraadid kuulutasid välja üldstreigi. Kantsler Engelbert Dollfuss keelustas sotsiaaldemokraatliku partei ja laskis selle juhid arreteerida.
- Prantsusmaal leidsid aset üldstreik ja fašismivastased meeleavaldused.
- Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.
13. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Hispaanias Madridis ühinesid parteid Falange Española ja Juntas de Ofensiva Nacional Sindicalista, moodustades ühtse fašistliku rühmituse FE de las JONS.
15. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Chang Kai Chek asutas liikumise "Uus elu" kommete parandamiseks.
- Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
17. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia andsid Austria iseseisvusele julgeolekugarantii.
- Eestis registreeriti ühing “Vabadussõjalaste Rahvaliikumine”.
19. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- USA Armee Õhukorpus (USAAC) alustas USA õhuposti laialikandmist, sest valitsus oli katkestanud kõik õhupostilepingud endiste vedajatega.
- Bob Hope abiellus Dolores Reade'iga.
20. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Suurbritannia lordpitsatihoidja Anthony Eden saabus Berliini desarmeerimiskõnelustele Saksamaa riigikantsleri Adolf Hitleriga.
21. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24[2].
23. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]24. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Gertrud Scholtz-Klink nimetati Natsionaalsotsialistliku Naistekoja (Nationalsozialistische Frauenschaft (NSF) juhiks (Reichsführerin).
28. veebruar 1934
[muuda | muuda lähteteksti]- Saksamaa propagandaminister Joseph Goebbels võttis Berliinis vastu arvukad välismaa ajakirjanduse esindajad ning taotles natsionaalsotsialistlikule valitsusele mõistmist.
- 28. veebruar – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0[2]