Wilhelm Frick
Wilhelm Frick (12. märts 1877 Alsenz – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa riigitegelane ja saksa jurist.
Wilhelm Frick oli pärit kooliõpetaja perekonnast. 1896–1901 õppis ta õigusteadust Münchenis, Göttingenis, Berliinis ja Heidelbergis. 1903. aastal sooritas ta assessorieksami ja võeti juristina Baieri riigiteenistusse.
1904. aastast töötas ta Müncheni politsei juhatuses. 1919. aastast oli ta Müncheni poliitilise politsei juhataja. 1923. aasta veebruaris sai ta Müncheni kriminaalpolitsei juhatajaks. 9. novembril 1923 võttis Wilhelm Frick osa Õllekeldriputšist, mille eest talle 1. aprillil 1924 mõisteti tingimisi 15-kuuline vabaduskaotus. 4. mail 1924 valiti ta Saksarahvusliku Vabaduspartei (Deutschvölkische Freiheitspartei) nimekirjas Riigipäeva liikmeks. 31. juulil 1924 lasti Frick Õllekeldriputšis osalemise eest politseiteenistusest lahti.
1925. aastal astus ta Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. 1926–1930 töötas ta parlamenditöö kõrvalt Münchenis Ülemkindlustusametis. 1930. aastal sai ta Tüüringi sise- ja rahvaharidusministriks. 1. aprillil 1931 oli ta Tüüringi parlamendi umbusaldusavalduse tõttu sunnitud ministriametist tagasi astuma. 1. jaanuarist 1932 alustas ta uuesti tööd Münchenis Ülemkindlustusametis.[1]
30. jaanuarist 1933 kuni 24. augustini 1943 oli Wilhelm Frick Saksamaa siseminister.[2]
24. augustist 1943 kuni 4. maini 1945 oli Wilhelm Frick Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi riigiprotektor.[3] Riigiprotektorina oli Fricki võim suhteliselt formaalne, tegelik võim kuulus Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi riigisekretärile Karl Hermann Frankile.[4]
Nürnbergi protsessil mõisteti Wilhelm Frick 1. oktoobril 1946 rahuvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest surma poomise läbi. Kohtuotsus viidi täide 16. oktoobril 1946.[5] Hukkamisel viibinud ameerika ajakirjanik Howard K. Smith kirjeldas sündmust nii: " Kuues mees, kes lahkus oma kambrist ja sisenes surmahoonesse, kandes käeraudu, oli 69-aastane Wilhelm Frick. Ta sisenes hukkamisruumi kell 02.05, kuus minutit pärast seda, kui Rosenberg oli surnuks kuulutatud. Ta oli hukatavatest kõige rahutum ja komistas 13. astmel üles tapalavale. Wilhelm Fricki ciimased sõnad olid: "Elagu kaua igavene Saksamaa!" Seejärel pandi talle kott pähe ja luuk avanes."[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Wilhelm Frick 1877-1946 Lebendiges Museum Online.
- ↑ Ministries 1871-1945 rulers.org.
- ↑ Countries Cr-Cz rulers.org.
- ↑ André Krajewski. Wilhelm Frick (1877–1946) Reichsinnenminister von 1933 bis 1943 Zukunft braucht Erinnerung, 4. oktoober 2004
- ↑ Annette Weinke. Nürnberger Prozesse Historisches Lexikon Bayerns, 19. august 2013.
- ↑ Rasch, Ebbe (2022). "Hukkamised Nürnbergis". Imeline Ajalugu (5/2022 trükk). Tallinn: Äripäev. Lk 42.
.svg){kind=small}
Adolf Hitler (Kantsler & Führer, NSDAP) |
Franz von Papen (parteitu) |
Konstantin von Neurath (parteitu → NSDAP) |
Joachim von Ribbentrop (NSDAP) |
Wilhelm Frick (NSDAP) |
Heinrich Himmler (NSDAP) |
Johann Ludwig Schwerin von Krosigk (parteitu) |
Alfred Hugenberg (DNVP) |
Kurt Schmitt (NSDAP) |
Hjalmar Schacht (parteitu) |
Hermann Göring (NSDAP) |
Walther Funk (NSDAP) |
Franz Seldte (DVP → NSDAP) |
Franz Gürtner (DNVP) |
Franz Schlegelberger (NSDAP) |
Otto Georg Thierack (NSDAP) |
Werner von Blomberg (parteitu) |
Wilhelm Keitel (parteitu) |
Freiherr von Eltz-Rübenach (parteitu) |
Julius Heinrich Dorpmüller (NSDAP) |
Wilhelm Ohnesorge (NSDAP) |
Richard Walther Darré (NSDAP) |
Herbert Backe (NSDAP) |
Joseph Goebbels (NSDAP) |
Bernhard Rust (NSDAP) |
Fritz Todt (NSDAP) |
Albert Speer (NSDAP) |
Alfred Rosenberg (NSDAP) |
Hanns Kerrl (NSDAP) |
Hermann Muhs (NSDAP) |
Otto Meißner (parteitu) |
Hans Lammers (NSDAP) |
Martin Bormann (NSDAP) |
Karl Hermann Frank (NSDAP)
Rudolf Heß* (NSDAP) |
Ernst Röhm** (NSDAP)
* Lendas mais 1941 Inglismaale ning vangistati seal.
** Hukati 1934.
NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei