Vana-Kaarküla mõis

Vana-Kaarküla mõis, ka Kaarküla mõis^[1] ehk Veckārķi mõis (saksa keeles Alt-Karkell, läti keeles Veckārķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valka piirkonnas Kārķi vallas Veckārķis.

Ajalugu

Sealsed valdused olid varem osa Härgmäe ordulinnuse linnuseläänist. Pärast mõisate reduktsiooni läksid need valdused Rootsi riigile, ent hiljem taastati Barrede õigused sellele alale ja lään jagati eelmise omaniku Anton de la Barre poegade vahel. Robert Friedrich de la Barrel oli kolm tütart, kelle vahel tema pärandiosa jagunes. Neist Ulrica Eleanora oli abiellunud Friedrich Wilhelm von Patkulliga ja nende valdusse läkski Vana-Kaarküla mõis. Nende poja Robert Friedrich von Patkulli surma järel aastal 1801 puhkenud enampakkumisel omandas valduse 27 000 taalri eest George Carl von Jarmerstedt.^[2]

Aastal 1834 pantis George Carl von Jarmerstedt mõisa 55 000 rubla eest parun Richard Friedrich Ungern-Sternbergile. Too loovutas pandiõigused aastal 1836 Riia raehärrale David von Wieckenile, saades 65 000 rubla. Aastal 1843 sai David von Wiecken ka mõisa pärisomanikuks. Tema pärandi jagamisel aastal 1853 ostis Andreas August von Wiecken mõisa 75 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja. Andreas Augusti surma järel aastal 1880 päris mõisa tema vend David von Wiecken.^[3]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 8 ja 1/2 adramaad, sellele allus 113 mees- ja 145 naishinge.^[4] Aastal 1734 oli mõisa suurus (koos Uue-Kaarküla ja Turna mõisaga) 22 ja 7/8 adramaad. Aastal 1758 oli mõisa suurus 8 ja 5/8 adramaad, aastal 1823 aga 9 ja 1/3 adramaad.^[5] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 5 ja 16/80, lisaks allus mõisale 11 ja 19/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.^[6]

Karjamõisad

Mõisa koosseisu kuulus kolm karjamõisa: Ārņi (Ahrne), Platzberg ja Saliņas (Salle).

Viited

↑ Hinnom, Arnold. Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast. Eesti Päevaleht: 2010, lk 155.
↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 290.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 356.
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.

[1] Hinnom, Arnold. Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast. Eesti Päevaleht: 2010, lk 155.

[2] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 290.

[3] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 356.

[4] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.

[5] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.

[6] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]