Pedeli mõis

Pedele mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 17

Pedeli mõis, ka Pedele mõis (saksa keeles Peddeln, varem Seiershof, läti keeles Pedeles muiža), oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Mõisasüda jääb tänapäevase haldusjaotuse järgi Valka piirkonda Valka valda Pedele külla.

Ajalugu

Sealsed valdused olid osa Härgmäe ordulinnuse linnuseläänist. Härgmäe mõisast eraldati see koos Annase mõisaga, kui Hans Conrad Wilhelm Ungern-Sternberg need Johann Dietrich Hornile pantis. Too loovutas aastal 1821 oma pandiõigused 17 400 taalri ja 23 000 rubla eest Otto Eduard Ernst Maydellile.

Otto Eduard Ernst Maydell pantis mõisad 69 500 rubla eest koos Paju mõisaga aastal 1827 kreisisaadik Gustav Eduard von Richterile. Richter loovutas 27 500 rubla eest õigused Pedeli ja Annase mõisale aastal 1835 Friedrich von Grochowskyle. Too sai ka aastal 1839 mõisate pärisomanikuks ja müüs need siis aastal 1850 August Robert von Voigtile, saades nende eest 44 000 rubla.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 1/2 adramaad, sellele allus 63 mees- ja 102 naishinge. Aastal 1734 oli mõisa suurus (koos Härgmäe, Annase ja Hoomuli mõisaga) 22 ja 7/8 adramaad. Aastal 1758 oli mõisa suurus 3 ja 1/2 adramaad, aastal 1823 aga 3 ja 1/4 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 5 ja 63/80, lisaks allus mõisale 6 ja 49/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.

Karjamõis

Pedeli mõisal oli üks karjamõis, mis asus Bērzis (Charlottenthal).