Uue-Kaarküla mõis

Uue-Kaarküla ehk Jaunkārķi mõis (saksa keeles Neu-Karkell, läti keeles Jaunkārķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valka piirkonnas Kārķi vallas Kārķis.

Ajalugu

Sealsed valdused olid varem osa Härgmäe ordulinnuse linnuseläänist. Pärast mõisate reduktsiooni läksid need valdused Rootsi riigile, ent hiljem taastati Barrede õigused sellele alale ja lään jagati eelmise omaniku Anton de la Barre poegade vahel. Robert Friedrich de la Barrel oli kolm tütart, kelle vahel tema pärandiosa jagunes. Neist Anna Elisabeth oli aiellunud Gustav Jacob von Kirchneriga. Nende valdusse läkski Uue-Kaarküla mõis. Nad surid aga lastetult ja mõisa päris nende õepoeg Robert Friedrich von Patkull, makstes teistele võimalikele pärijatele 62 00 rubla. Tegelikult leppisid pärijad küll kokku, et mõisa omandab 32 000 taalri eest tema poeg Friedrich George Carl Reinhold von Patkul, kel seda summat aga ei olnud. Nii korraldas ta oksjoni, kus mõisa omandanuks krahv Louis Oliveira, ent sellega ei olnud teised pärijad nõus. Robert Friedrichi surma järel aastal 1801 puhkenud enampakkumisel omandas valduse 25 300 rubla eest Gustav George von Krüdener.^[1]

Aastal 1843 Gustav George suri, pärandades mõisa oma lastele ja tütar Luise Caroline abikaasale Gustav Krüdenerile. Too ostis siis mõisa 54 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja.^[2]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 7/8 adramaad, sellele allus 247 mees- ja 264 naishinge.^[3] Aastal 1734 oli mõisa suurus (koos Vana-Kaarküla ja Turna mõisaga) 22 ja 7/8 adramaad. Aastal 1758 oli mõisa suurus 7 ja 7/8 adramaad, aastal 1823 aga 7 ja 3/5 adramaad.^[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 8 ja 78/80, lisaks allus mõisale 9 ja 54/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.^[5]

Viited

↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 290-291
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 356-357.
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.

[1] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 290-291

[2] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 356-357.

[3] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.

[4] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.

[5] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]