Vana-Ahtme

Vana-Ahtme on Ahtme asum endise Ahtme küla kohal.

Saksa teise okupatsiooni ajal alustati 1942. aastal Ahtme küla metsamaadel kaevanduse, põlevkivirikastustehase, elektrijaama ja tehaseasula rajamist. Väga palju kasutati Nõukogude sõjavangide tööjõudu, aga nt ka Madalmaade vabapalgalisi korstnaehitajaid jt.

Pärast sõda jätkati Ahtme tööstusasula arendamist juba Nõukogude võimu poolt. Ka nüüd kasutati sõjavangide (sedakorda Saksamaa ja tema liitlaste) tööjõudu, selleks rajati 135. sõjavangilaager. Nii kaevanduse, asula kui ka tööstuste projektid tehti Leningradis projekteerimisettevõttes GIProŠaht.^[1]

1948. aastal sai Ahtme tehaseasula töölisalevi õigused. 1949. aastast kuulus alev Jõhvimaa alla, 1950. aastast Jõhvi rajooni alla. 1953. aastal sai töölisalev rajoonilise alluvusega linna õigused.

Ahtmega samal ajal rajati Puru küla maadele uut asulat (praeguse Puru asumi kohal). Alates 1960. aastatest kinnistus Ahtme küla kohale rajatud asula nimena 'Vana-Ahtme' ning Purusse rajatud ja hiljem ida poole laiendatud asula kohta 'Uus-Ahtme'.

Kuni 1955. aastani ehitati Vana-Ahtmes ühe- ja kahekorruselisi elamuid ja teenindusasutuste kompleks. Suurim ühiskondlik hoone on uusklassitsistlik võimlaga kultuurimaja Energia.

1960. aastal kaotati ära Ahtme linn ning linna vanem ja uuem asula läksid Kohtla-Järve linna koosseisu.

Aastatel 1997–2005 tegutses Vana-Ahtmes endiste vangide rehabilitatsioonikeskus.^[2]^[3]

Viited

↑ Viktor Nikolai. "Ahtme kaevandus". // 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Tehnoloogia ja inimesed. Eesti Mäeselts, TTÜ Mäeinstituut, Eesti Põlevkivi. Tallinn 2006. Lk 162
↑ Argo Soolepp (11.09.1997). "Endised vangid kohanevad uueks eluks". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.04.2008. Vaadatud 21.07.2008.
↑ Niina Voropajeva (4.11.2006). "Ruth Tera aitab eluheidikuid tagasi ühiskonda". Põhjarannik Online. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.03.2016. Vaadatud 21.07.2008.

Kirjandus

Mait Sepp. "Kuidas tekkis Ahtme?" Eesti Loodus, 5 (september-oktoober)/ 2024. Lk 22–26

[1] Viktor Nikolai. "Ahtme kaevandus". // 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Tehnoloogia ja inimesed. Eesti Mäeselts, TTÜ Mäeinstituut, Eesti Põlevkivi. Tallinn 2006. Lk 162

[2] Argo Soolepp (11.09.1997). "Endised vangid kohanevad uueks eluks". Postimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.04.2008. Vaadatud 21.07.2008.

[3] Niina Voropajeva (4.11.2006). "Ruth Tera aitab eluheidikuid tagasi ühiskonda". Põhjarannik Online. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.03.2016. Vaadatud 21.07.2008.

[1]

[2]

[3]