Sõjavangilaager nr 135
Sõjavangilaager nr 135 oli Nõukogude–Saksa sõja ajal ja järel tegutsenud Nõukogude sõjavangilaager Saksamaa ja tema liitlaste sõjavangide jaoks.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sõjavangilaager nr 135 alustas tegevust 13. septembril 1943 Volga jõe äärses Rževi linnas ühena arvukatest sõjavangide jaotuspunktidest, kuhu sõjategevuse piirkondadest konvoeeriti vangistatud Saksa sõjaväelasi ja peale arvelevõtmist saadeti neid tapikorras kaugemal Nõukogude tagalas paiknevatesse kinnipidamiskohtadesse. Järgnevalt oli sõjavangilaager nr 135 Ingeris Volossovos.
Eesti alale toodi aastatel 1944–1945 üle ka 135. laager. Põlevkivibasseini rajati üldse kolm sõjavangilaagritː Vana-Ahtmesse, Kiviõlli ja Kohtla-Järvele (Kävasse).
Laager Ahtmes
[muuda | muuda lähteteksti]1944. aasta lõpus hakati tegema ettevalmistusi laagri üleviimiseks Vana-Ahtmesse. Algselt kasutati vangilaagrina ära Vana-Ahtmes paiknevat endist Saksa sõjavangilaagrit.
- Laagri juhtkond ja 1. osakond paiknesid Vana-Ahtmes endises Saksa sõjavangilaagris
- 2. osakond paiknes Kukrusel
- 3. osakond Tammikul
- 4. osakond Jõhvi mõisas endise 4. Üksiku Jalaväepataljoni alal
- 5. osakond asus Voka mõisas, kus oli laagri põllumajanduslik abimajand
- 6. osakond Viivikonnas
- 7. osakond Eredal (vana Sompa kaevanduse vastas)
Ahtme laagrist kujunes Eesti üks suurimaid vangilaagreid, mis pidi korraga vastu võtma ligi 15000 sõjavangi, tegelikkuses selle arvuni ei jõutud. Esimesed 161 vangi konvoeeriti siia 28. veebruaril 1945 ja kuu aega hiljem oli siin juba 3539 sõjavangi. 10. aprilliks 1945 oli kirjas 5482 meest, nende seas oli 4644 sakslast, 382 austerlast, 243 poolakat, 95 tšehhi, 40 ungarlast, 36 prantslast, 36 jugoslaavlast, 3 luksemburglast ja 3 belglast. 31. juulil 1945 oli siin 6251 sõjavangi, nende seas 4013 sakslast, 987 poolakat, 283 austerlast, 277 tšehhi, 251 prantslast ja 149 ungarlast. 27. juunil 1948 oli sõjavangide arv 11005 inimest.
Vangid töötasid valdavalt põlevkivikaevanduste ja -tööstuste taastamisel. Ahtme laagrist kujunes ka jaotuslaager (etapilaager), kus saadeti vange edasi teistesse laagritesse ja nende allüksustesse.
Laager suleti veebruaris 1950 ja viimased vangid lahkusid siit märtsis 1950.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjavangilaagri nr 135 Valitsus. Eesti Rahvusarhiiv
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Arthur Ruusmaa. "VE: sõjavangilaager nr. 135, Ahtme". www.virumaa.ee, 28. juuni 2002