Ahtme küla

Ahtme oli küla Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Puru küla alal Jõhvi vallas ja Ahtme linnaosa alal Kohtla-Järve linnas Ida-Viru maakonnas.

Esmakordselt on 'Ahtme' nime mainitud 1712. aastal (Achtmeh). Kuna asustus paiknes kitsal maaribal mõlemal pool vana Puru–Rausvere teed ja seda riba piirasid vesised metsad ja heinamaad, tuleneb nimi tõenäoliselt omadussõnast 'ahas, gen. ahta', mis mis tähendab midagi kitsast [maariba].

Väike küla jäi Jõhvi mõisa maadele. Külas oli 1927. aastal 8 talu, vallareformi tarvis korraldatud loendusel 15. detsembril 1938 oli 6 talu kokku 28 inimesega.

Saksa teise okupatsiooni ajal alustati 1942. aastal küla metsamaadel kaevanduse, põlevkivirikastustehase, elektrijaama ja tehaseasula rajamist. Väga palju kasutati Nõukogude sõjavangide tööjõudu, aga nt ka Madalmaade vabapalgalisi korstnaehitajaid jt.

Pärast sõda jätkati Ahtme tööstusasula arendamist juba Nõukogude võimu poolt. Ka nüüd kasutati sõjavangide (sedakorda Saksamaa ja tema liitlaste) tööjõudu, selleks rajati 135. sõjavangilaager. Nii kaevanduse, asula kui ka tööstuste projektid tehti Leningradis projekteerimisettevõttes GIProŠaht.

1948. aastal sai Ahtme tehaseasula töölisalevi õigused. 1949. aastast kuulus alev Jõhvimaa alla, 1950. aastast Jõhvi rajooni alla. 1953. aastal sai töölisalev rajoonilise alluvusega linna õigused. 1960. aastal kaotati ära Ahtme linn ja endise küla põhiala läks Kohtla-Järve linna koosseisu.

Küla läänepoolne osa on tänapäeval kasutusel elamualana, kesk- ja idaosa on endiste tööstuste all. Teadaolevalt on küla algne hoonestus täielikult hävinud.

Vaata ka

• Vana-Ahtme

Kirjandus

• Mait Sepp. "Kuidas tekkis Ahtme?" Eesti Loodus, 5 (september-oktoober)/ 2024. Lk 22–26