Võrkvõlv

Võrkvõlvi illustratsioon entsüklopeedias Meyers Konversationslexikon

Gloucesteri katedraali kooriruumi laes moodustavad horisontaalsed lisaroided laes lainjaid mustreid ja vööndkaared pole enam eristatavad

Võrkvõlvi erivorm mandlitaolistest kujunditest (Schlingrippengewölbe), iseloomulik Saksa hilisgootikale. Lorchi Hilchenhausi erkeri lagi (hävinud)

Võrkvõlv on rist-, täht- ja aamvõlvi jooni kombineeriv keerukas võlvitüüp, mille puhul tugedelt (sammastelt, piilaritelt või konsoolidelt) lähtuvad roided ristuvad ja põimuvad võlvi palendil võrgutaoliselt. Iseloomulik eriti Saksamaa, Madalmaade ja Poola hilisgootikale, kuid ka mõnede Inglismaa ehitiste roidestikke võib pidada võrkvõlvideks (Gloucesteri katedraali koor).

Üldised tunnused

• Erinevalt rist- ja tähtvõlvlaest puuduvad vööndkaared ja üksikud võlvikud pole laes enam selgelt eristatavad.
• Roidemustris on võrkvõlvi üks tunnuseid ruutjate ja rombjate pindade olemasolu roiete vahel.

Kujunemine

Võrkvõlv oletatakse olevat kujunenud tähtvõlvi roideid ja lisaroideid (tierceron) ühendavatest lühikestest tugiroietest (lierne).

Pildid

• 
  Rheinland-Pfalzi St. Goari kiriku kesklöövi võrkvõlv
• 
  Bremeni toomkiriku põhjalöövi võrkvõlv 16. sajandist
• 
  Altheimi Peetri kiriku võrkvõlv Essenbachis
• 
  Võrkvõlv Stralsundi Maarja kiriku lääneosa ühes võlvikus
• 
  Gmündi toomkiriku kooriruumi lagi
• 
  Mělníki Peetri ja Pauli kiriku lagi Tšehhis
• 
  Ratsanike trepikäik Praha kindluses
• 
  Riia Jaani kiriku võrkvõlv aastast 1520

Vaata ka

• Tähtvõlv
• Kärgvõlv

Välislingid

• Võrkvõlvid Wikimedia Commonsis