Ripp-päis
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3e/Abh%C3%A4ngling%2C_Wien%2C_Stephansdom%2C_Katharinenapelle_%28Hasak%2C_Hdb.d.Architektur%2C_1927%2C_Abb.142%29.jpg/220px-Abh%C3%A4ngling%2C_Wien%2C_Stephansdom%2C_Katharinenapelle_%28Hasak%2C_Hdb.d.Architektur%2C_1927%2C_Abb.142%29.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/47/Vnytrzhe_Westminsterskeho_abbatstwa.jpg/220px-Vnytrzhe_Westminsterskeho_abbatstwa.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/76/Caltojar_PM_081474_E.jpg/220px-Caltojar_PM_081474_E.jpg)
Ripp-päis[1] on valdavalt gooti arhitektuuris kasutatud roide- või päiskivilahendus, mille puhul lae keskpunkt, näiteks päiskivi, asus võlvi lagipunktist märgatavalt madalamal. Rippuv päiskivi oli sageli punga- või nuiakujuline[2].
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaania ja Portugali alade romaani portaalidel võis olla rippuv lukukivi, nii et portaali ülaosas moodustus kaks kaart.
Ripp-päise erivorm on Prantsusmaa, Saksamaa ja Kesk-Euroopa hilisgootikas kasutatud dekoratiivne n-ö kahekihiline võlv, kus rippuvale päiskivile või metallankruga ühendatud rippdetailile toetusid filigraanselt nikerdatud võlviroided ja moodustasid lae keskel lehterjalt rippuva, vahel ažuurse konstruktsiooni.
Puitkonstruktsioonis on ripp-päis rippsamba allosa, mis asub rippsambale toetuvate talade all. Sellist lahendust võib kohata eelkõige Inglismaa tuudorstiilis ehitistes.
Eesti gooti arhitektuuris ainuke rippuv päiskivi on Kihelkonna kiriku kooriruumi võlvis[3].
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Saint Laurent, Pariis
-
Saint-Jean-Baptiste, Nemours
-
Saint-Pierre-le-Vieux, Strassburg
-
Ripp-päis Bacharachi Peetruse kiriku lõunalöövis
-
Senlisi katedraali Saint-Denis' kabel
-
Viini Stephansdom, Püha Katariina kabel
-
Viini Stephansdom, Püha Barbara kabel
-
Halle Moritzkirche