Safaviidide Iraan
|
Iraani Valvatud Valdused ممالک محروسه ایران Mamālik-i Mahrūsa-yi Irān 1501–1736 | |
.svg) | |
| Valitsusvorm | Monarhia |
|---|---|
| Šahhanšahh |
Ismail I (esimene, 1501–1524) Abbas III (viimane, 1732–1736) |
| Suurvesiir |
Amir Zakariya (esimene, 1501–1507) Nader-šahh (viimane, 1729–1736) |
| Pealinn |
Tabrīz (1501–1555) Qazvin (1555–1598) Eşfahān (1598–1736) |
| Religioon | Šiia islam (riigiusk) |
| Pindala | 2 900 000 km2 (1630) |
| Rahvaarv | u 9 000 000 (1650) |
| Peamised keeled |
Pärsia Aserbaidžaani Gruusia Tšerkessi Armeenia |
| Rahaühik | Mh abbasi |
Safaviidide Iraan oli riik Aasias, üks ajaloo tugevamaid ja pikaaegsemaid Pärsia riike. Seda valitses Safaviidide dünastia ning see kestis aastatel 1501–1736. Seda loetakse tihti tänapäevase Iraani ajaloo esimeseks osaks ning üheks Lähis-Ida nn püssirohuimpeeriumitest. Safaviidide šahh Ismail I asutas šiia islami kaheteistkümnendike haru ning tegi sellest Pärsia riigiusu. See oli üks islami ajaloo tähtsamatest pöördepunktidest.
Safaviidide dünastia kasvas välja sufistlikust Safaviidide ordust, mille olid loonud kurdi šeigid. Safaviidid abiellusid tihti turkomani, gruusia, tšerkessi ja Pontose kreeka päritolu aadlikega ning turgistus seetõttu. Safaviidid juhtisid riiki Ardabīli linnast ning võtsid oma kontrolli alla ning levitasid iraani identiteeti üle kogu Suur-Iraani. Seega oli Safaviidide Riik pärast bujiiide esimene Pärsia rahvusriik.
Safaviidid olid võimul 1501. aastast 1722. aastani ning uuesti lühikest aega 1729–1736 ja 1750–1773. Dünastia hiilgeajal katsid nende riigi alad tänapäeva Iraani, Aserbaidžaani, Armeenia, Gruusia idaosa, osad Põhja-Kaukaasiast (sh Venemaa ja Iraagi alad) ning osad Türgist, Süüriast, Pakistanist, Afganistanist, Türkmenistanist ja Usbekistanist.
Kuigi dünastia lagunes suuresti aastal 1736, jäi nendest maha siiani piirkonda mõjutav pärand. Iraanist sai taas majanduslik suurtegija ida ja lääne vahel, neist jäi maha võrdlemisi efektiivselt toimiv bürokraatia ning arhitektuurilised ja kunstilisd edasiminekud. Lisaks jäi riigis kehtima Safaviidide algusajaga kaasa tulnud šiiism. Dünastia ajal levis usulahk üle Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Kaukaasia, Anatoolia, Pärsia lahe piirkonna ja Mesopotaamia.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Matthee, Rudi, toim (2021). The Safavid World. Abingdon, Oxon: Routledge. ISBN 978-1-138-94406-0.
- Melville, Charles, toim (2021). Safavid Persia in the Age of Empires. The Idea of Iran, Vol. 10. London: I.B. Tauris. ISBN 978-0-7556-3378-4.
- Christoph Marcinkowski (tr.),Persian Historiography and Geography: Bertold Spuler on Major Works Produced in Iran, the Caucasus, Central Asia, India and Early Ottoman Turkey, Singapore: Pustaka Nasional, 2003, ISBN 9971-77-488-7.
- Christoph Marcinkowski (tr., ed.),Mirza Rafi‘a's Dastur al-Muluk: A Manual of Later Safavid Administration. Annotated English Translation, Comments on the Offices and Services, and Facsimile of the Unique Persian Manuscript, Kuala Lumpur, ISTAC, 2002, ISBN 983-9379-26-7.
- Christoph Marcinkowski,From Isfahan to Ayutthaya: Contacts between Iran and Siam in the 17th Century, Singapore, Pustaka Nasional, 2005, ISBN 9971-77-491-7.
- "The Voyages and Travels of the Ambassadors", Adam Olearius, translated by John Davies (1662),
- Hasan Javadi; Willem Floor (2013). "The Role of Azerbaijani Turkish in Safavid Iran". Iranian Studies. Routledge. 46 (4): 569–581. DOI:10.1080/00210862.2013.784516. S2CID 161700244.