Hani dünastia
Hani dünastia 206 eKr – 220 pKr | |||||
Hani dünastia valdused (tumesinine) aastal 2 pKr. Helesiniselt on märgistatud lääneregioonide protektoraatide alad | |||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Pealinn |
Chang'an (206 eKr - 9 pKr; 190-195) Luoyang (25-190; 196) Xuchang Shi (196-220) | ||||
Religioon |
Taoism Konfutsianism Hiina rahvausund | ||||
Pindala | 6 000 000 km² (50 pKr) | ||||
Rahvaarv | 57 671 400 (2 pKr) | ||||
Riigikeeled | Vanahiina keel | ||||
Rahaühik | Ban liangi ja wu zhu raha | ||||
|
Hani dünastia oli Vana-Hiina dünastia.
VANAAEG | |||||||
3 monarhi ja 5 keisrit | |||||||
Xia dünastia 2070–1600 eKr | |||||||
Shangi dünastia 1600–1046 eKr | |||||||
Zhou dünastia 1122–256 eKr | |||||||
Lääne-Zhou | |||||||
Ida-Zhou | |||||||
Kevadete-sügisete ajastu | |||||||
Sõdivate riikide ajastu | |||||||
KEISRIRIIGI AEG | |||||||
Qini dünastia 221 eKr–206 eKr | |||||||
Hani dünastia 206 eKr–220 pKr | |||||||
Lääne-Hani | |||||||
Xini dünastia | |||||||
Ida-Hani | |||||||
Kolm kuningriiki 220–280 | |||||||
Wei, Shu & Wu | |||||||
Jini dünastia 265–420 | |||||||
Lääne-Jin | |||||||
Ida-Jin | 16 kuningriiki 304–439 | ||||||
Lõuna- ja põhjadünastiad 420–589 | |||||||
Sui dünastia 581–619 | |||||||
Tangi dünastia 618–907 | |||||||
5 dünastiat & 10 kuningriiki 907–960 |
Liao dünastia 907–1125 | ||||||
Songi dünastia 960–1279 |
|||||||
Põhja-Song | Lääne-Xia | ||||||
Lõuna-Song | Jin | ||||||
Yuani dünastia 1271–1368 | |||||||
Mingi dünastia 1368–1644 | |||||||
Qingi dünastia 1644–1911 | |||||||
UUSAEG | |||||||
Hiina Vabariik 1912–1949 | Hiina keisririik 1915–1916 | ||||||
Hiina Rahvavabariik 1949– |
Hiina Vabariik | ||||||
Hiina ajalugu Hiina dünastiad Hiina sõjaajalugu Hiina kunsti ajalugu Hiina tehnika ja teaduse ajalugu Hiina hariduse ajalugu | |||||||
Pärast Qini dünastia langust jagasid mässajad Qini riigi omavahel ja võimule tuli Hani dünastia. Üks pealikest sai endale valdused Hani jõe ääres ja võttis oma tiitli selle järgi. Hiljem hakkas ta teiste vastu võitlema, võitis nad, ja sai keisriks. Ta võttis Hani jõe nime oma dünastia nimeks.
Üle nelja sajandi viis see dünastia läbi uuendusi, mis lõid aluse keisririigi püsimisele. Kõigepealt pandi paika keisri amet ja tema osa riigi valitsemisel. Hani dünastia võttis üle Qini riigi põhimõtte, mille kohaselt keiser on seaduse allikas, kõrgeim õigusmõistja ja riigi tähtsaim võimukandja.
32. aastal viidi läbi muudatus, mille kohaselt lõpetati talupoegade iga-aastane sõjateenistusse kutsumine ja väljaõpetamine. Muudatused Hani dünastia ajal lõid keiserlikule Hiinale alustoed, kuid ühtlasi viisid ka Hani keisririigi hävingule. Võim koondus keisri lähimate inimeste, abielu kaudu tema sugulasteks saanute ja eunuhhide kätte. See põhjustas mõjukate perekondade üha suuremat võõrandumist, need tugevdasid oma kohalikke tugipunkte ja ühiskondlikke sidemeid.
Hani dünastia valitses 206 eKr – 9 pKr. Selle dünastia sugulased valitsesid ka aastatel 25–220.
Ka hiljem on seda dünastianime kasutatud, aga need dünastiad ei kestnud kaua.
Hani dünastia:
- Lääne-Han 206 eKr – 23 pKr;
- Wang Mangi valitsemisaeg (Xini dünastia) 9 pKr – 23 pKr;
- Ida-Han 25 pKr – 220 pKr