Pauluse kiri roomlastele
Pauluse kiri roomlastele on üks Uue Testamendi raamat Piiblis (lühend Rm). See on Uue Testamendi 6. raamat, millele eelnevad Apostlite teod ja järgneb Pauluse esimene kiri korintlastele. Kirja koostas apostel Paulus Korintoses. Kiri kuulub seitsme Pauluse kirja hulka, mille autorsuses ei kahelda. Kiri koosneb 16 peatükist ja 433 salmist. Kiri on kirjutatud koinees. Pauluse kirjadest on salmide arvult pikem vaid esimene kiri korintlastele.
Nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse kirja roomlastele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Ῥωμαίους. Vulgatas on kiri kui Epistola ad Romanos.
Autorlus
[muuda | muuda lähteteksti]Kirja autor on apostel Paulus ja kiri on saadetud Rooma kristlikule kogudusele. Pauluse autorluses on kindlad praktiliselt kõik Uue Testamendi teadlased[1] Paulus dikteeris oma kirjad ja roomlaste kirja puhul on teada ka tema kirjutaja - Tertius[1]
Tekkelugu
[muuda | muuda lähteteksti]Paulus kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud Kreekas[2], kus kohtus Kenkrea diakonissi Foibega, kes arvatavasti viis kirja Rooma[3]. Kiri kirjutati tõenäoliselt Korintoses, 57/58. aasta talvel[4][5].
Viide "Roomas" (1:7) puudub mõningates käsikirjades, mistõttu teoloogid on arvamusel, et sõna on välja jäetud rõhutamaks kirja tähtsust ja paikapidavust kõigi kristlaste jaoks.[6]
Mõned teoloogid arvavad, et roomlaste kiri ja selle 16. peatükk on algselt olnud kaks erinevat kirja. Teised peavad 16. peatükki lihtsalt hiljem lisatuks. Mõningad teadlased leiavad ka, et peatükid 9-11 ei ole tõeliselt pauliinlikud.[4]
Rooma oli riigi pealinn. Rooma kristliku koguduse rajas eeldatavasti apostel Peetrus[7].
Kirja varasemad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 27, Papüürus 40 ja Papüürus 46 manuskriptidel 3. sajandist.
Eesmärk
[muuda | muuda lähteteksti]Kiri roomlastele erineb kõigist teistest Pauluse kirjadest: see on kirjutatud kogudusele, millele ta ise alust ei pannud, ega mida ta ise külastanud polnud. Samuti on teiste Pauluse kirjade eesmärgiks adresseerida probleeme, mis on tema loodud kogudustes üles kerkinud. Kirjas roomlastele ei nähtu aga kuskil, et Paulus oleks teadlik ühestki probleemist, mis oleks Rooma koguduses tekkinud. [8]
Paulus soovis esmalt teada anda oma soovist Rooma kogudust külastada. Samuti kirjutab ta oma plaanidest laiendada misjonitööd läände, täpsemalt Hispaaniasse. Teel sinna loodabki ta Roomas vahepeal peatuda. Tõenäoliselt soovis Paulus rajada Rooma ka oma lääne poole suunatud misjonitöö baasi. Samuti loodab ta Rooma koguduse moraalsele ja rahalisele toele.[9] Paulus kirjutab ka väga põhjalikult sellest, kuidas tema näeb ja mõistab evangeeliumi, et roomlastele, kes teda otseselt ei tunne, oleksid tema seisukohad arusaadavad.[10]
Ülesehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Pauluse kiri roomlastele koosneb 16 peatükist, mis jagunevad 433 salmiks. Kirja jagas peatükkideks inglise kardinal Stephen Langton (1150–1228) 13. sajandil ja salmideks Prantsuse trükkal ja õpetlane Robert Estienne (1503-1559) 1551. aastal.
Sisu ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]- 1:1–1:17 – Sissejuhatus
- 1:18–8:39 Kirja õpetuslik peaosa - inimkonna süü, Jumala õiglane kohus, patuse õigeksmõistmine usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata, Vaimu loodav uus elu, vabadus patust ja seaduse orjusest.
- 9:1–11:36 Jumala päästeajalooline plaan - Jumala päästeplaanis on Iisrael ja paganrahvad võrdse staatusega, pääste on mõeldud kõigile, Iisraeli pääsemine, Jumal ei ole hüljanud oma rahvast.
- 12:1–15:13 Usk ja elu - Usk annab jõudu elada Jumala tahte kohaselt.
- 15:14–16:27 Lõppsõnad ja tervitused - apostel kirjeldab oma ülesannet; uued reisiplaanid, lõputervitused Rooma kogudusele.
Õpetus
[muuda | muuda lähteteksti]Pauluse kirjas roomlastele on 4 peamist teemat:
- Jumala õigus ja inimese õigus
- inimese õigeksmõistmine Jumala ees
- Kristuse koguduse ja Iisraeli vahekord
- pühitsus
Kirja keskne teema on Jeesus Kristuse evangeelium: [11]
„ | "Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. Sest Jumala õigus on ilmunud evangeeliumis usust usku, nii nagu on kirjutatud: "Aga õige jääb usust elama"." | “ |
Tähendus ajaloos
[muuda | muuda lähteteksti]Pauluse kirjal roomlastele on kiriku ajaloos olnud suur mõju. Lugedes kirjakohta Rm 13:13-14 pöördus kristlusesse Augustinus, kes Rm 5:12 alusel rajas õpetuse pärispatust. Olulisel kohal oli Rooma kiri reformatsiooni ajal. Martin Luther tõdes Rooma kirja lugedes, et Jumala ees võib inimene õigeks saada üksnes armust ja mitte heade tegude tõttu. Melanchton nimetas Rooma kirja kristliku teoloogia kokkuvõtteks. Sarnase hinnangu andis ka Jean Calvin. Üks metodismi rajajaid, John Wesley elas läbi usulise ärkamise, kui ta luges Lutheri kirjutatud eessõna kirjale roomlastele. Samuti oli Rooma kirjal eriline tähendus Karl Barthile ja väga paljudele teistele teoloogidele.[12]
Pauluse kiri roomlastele on Uue Testamendi kõige täielikum ja selgem Kristuse ja tema tegude kirjeldus - kaanon kaanonis, mis on kristluse tuuma klassikaline seletus. Mõned teoloogid peavad Paulust kiriku ülimaks Jeesuse interpreteerijaks.[13]
Kiri eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Pauluse kirjast roomlastele.
Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli Rahmat Romalistille". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Pühha Paulusse Ramat neie Romalistele." ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Roma-rahwale kirjotud."
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.537
- ↑ Ap 20:2-3
- ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.538
- ↑ 4,0 4,1 Raymond E. Brown (1997). "An introduction to the New Testament". New Haven and London: Yale University Press. Lk.560
- ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.521
- ↑ Eduard Schweizer (1991). "A theological introduction to the New Testament". Nashville: Abingdon Press. Lk.83
- ↑ Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk.320
- ↑ Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk.319
- ↑ Bart D. Ehrman (2000). "The New Testament: A historical introduction to the early christian writings." New York: Oxford University Press. Lk. 319-320
- ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk. 521
- ↑ Rm 1:16-17.
- ↑ F. F. Bruce (2012). "Pauluse kiri roomlastele." Tallinn: Logos. Lk.51-53
- ↑ Donald A. Hagner (2012). "The New Testament: A historical and theological introduction." Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk.539
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- F.F. Bruce: "Pauluse kiri roomlastele". MTÜ Allika, 2013
- Donald Guthrie: "New Testament introduction". Itervarsity Press, 1990
- Bart D Ehrman: "The New Testament. A Historical Introduction to the Early Christian Writings." Oxford University Press, 2000
- Eduard Schweizer: "A Theological Introduction to the New Testament". Abindon Press, 1991
- Donald A. Hagner: "The New Testament : a historical and theological introduction Grand Rapids". Baker Academic, 2012
- Helmut Koester: "Introduction to the New Testament. Volume one, History, culture, and religion of the Hellenistic Age". Paperback ed, 1987
- Helmut Koester: "Introduction to the New Testament. Volume two, History and literature of early Christianity". Paperback ed, 1987
- Raymond Edward Brown: "An introduction to the New Testament". Yale University Press, 2010