Pauluse esimene kiri korintlastele

Pauluse esimene kiri korintlastele on üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis (lühend 1Kr). See on Uue Testamendi 7. raamat, millele eelneb Pauluse kiri roomlastele ja järgneb Pauluse teine kiri korintlastele. Kirja koostasid apostel Paulus ja kaasautor Soostenes Efesoses, aastal 54/55 pKr. Kiri kuulub seitsme Pauluse kirja hulka, mille autorsuses on teadlased üldiselt üksmeelel. Kirja põhiline eesmärk on vastata küsimustele, mis on Korintose koguduse liikmetel tekkinud. Peamised teemad on moraalne käitumine ning elu Pühas Vaimus Kristuse evangeeliumi kohaselt. Paulus vastab Jumaliku ja inimliku tarkuse, moraalsuse, spirituaalsuse, armastuse ja kristlaste surnuist ülestõusmise kohta tõstatatud küsimustele. Kiri on kirjutatud koinees. See on salmide arvult pikim apostel Pauluse kiri.

Pealkiri

Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse esimest kirja korintlastele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Κορινθίους Αʹ. Vulgatas on kiri kui "Epistola I ad Corinthios".

Autorsus

Kirja autor on apostel Paulus ja kaas-autor Soostenes ja kiri on saadetud Korintose kristlikule kogudusele. Pauluse autorsuses pole kahelnud ka teoloog Ferdinand Christian Baur. On selge, et Paulus kasutas kirjade kirjutamisel professionaalsete kirjutajate-sekretäride abi, nende ametinimetuseks oli amanuensis. Kirjade lõppu on Paulus harilikult käsikirjaliselt lisanud mõned read. Neljas Uue Testamendi kaanonisse kuuluvas kirjas on Paulus kirjutanud selgelt, et kirjutab ise:

	Uue Testamendi Uku Masingu ja Toomas Pauli tõlge (1989)
1Kr 16:21	Tervitus on minu, Pauluse, oma käega!
Kl 4:18	Tervitus on mu enese, Pauluse käega.
2Ts 3:17	See tervitus on minu, Pauluse käega. See on tähiseks igas kirjas – nii kirjutan mina!
Fm1 19	Mina, Paulus, kirjutan oma käega: „Mina maksan!”, et sulle mitte öelda, et sa oled mulle võlgu ka iseenese.

Clemens Roomast kirjutas 95. aastal, viidates sellele kirjale "Õnnis Paulus, apostel". See on varaseim näide Uue Testamendi tsiteerimisest, kus autorit mainitakse nimepidi. Ignatios Antiookiast, Polykarpos jt varased kirikuisad kinnitavad Pauluse autorsust. Tekstianalüüsi alusel on kirja stiil, sõnavara ja sisu kooskõlas sellega, mida on teada Pauluse ja Korintose kohta. Kirjutamise aega ei saa fikseerida absoluutse täpsusega, kuid on võimalik, et see toimus Pauluse Efesoses viibimise perioodil.

Leidub siiski ka sellist, mille puhul Pauluse autorlus on tulnud vaidluse alla. Küsimuse all on 1Kr 14:34–35:

" ... olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad alistugu, nagu ka Seadus ütleb. Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis küsigu kodus oma meeste käest. Sest naisele on häbiks koosolekul rääkida." [1Kr 14:34–35]

Näiteks viitab Donald A. Hagner Gordon Fee arvamusele, et see salm mõjub ebausaldusväärsena, kuna see on Lääne traditsiooni kohaselt kaanonisse paigutatud peale Kr 14:40 ehk päris peatüki lõppu, olles seega ilmselt hilisem lisandus. Samuti ei ole see kooskõlas Pauluse sõnadega salmis 1Kr 11:5, kus ta ütleb, et naine võib prohvetlikult kõneleda:

"Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta paljakspöetu." [1Kr 11:5]

Samal arvamusel on ka Eduard Schweizer, kes kirjutab, et need kaks kohta on tugevas vastuolus ning ilmselt ei ole 1Kr 14:34–35 autoriks apostel Paulus.

Apostel Paulus kirju kirjutamas. Valentin de Boulogne

Tekkelugu

Korintose kogudus rajati Pauluse poolt tema poolteiseaastase sealviibimise jooksul aastatel 49/50 kuni 51 pKr. Korintose linn oli aastal 146 eKr roomlaste poolt purustatud, kuid Caesari käsul uuesti üles ehitatud ning 29. aastast eKr senatiprovintsi Ahhaia pealinnana prokonsuli asupaigaks. Soodsa asupaigaga kaubalinnana oli ta kasvanud kiiresti. Laevadega ning maitsi tuli palju võõraid ning koos nendega levisid sadamalinnas lõbujanu ja kombelõtvus. Korintos oli Rooma riigi Ahhaia provintsi suurim linn ja tähtis kaubanduskeskus, olles isegi olulisem kui Ateena. Paulus külastas Korintost oma teisel misjonireisil, pärast mitte väga edukat käiku Ateenasse.

Apostel Pauluse loodud Korintose kogudusse kuulusid suures jaos inimesed kõige madalamatest sotsiaalsetest kihtidest. Kogudus koosnes umbes 50–60 inimesest, madalama ja keskklassi kõrval kuulus kogudusse ka mõjukamaid ja rikkamaid liikmeid, sinna kuulus nii juute kui ka värskelt kristlusesse pöördunud paganaid ning on alust arvata, et just viimaste olemasolu andis põhjust teematõstatusteks, millele Paulus oma kirjades vastab.

Teoloogid on arvamusel, et Pauluse ja Korintose kristliku koguduse kirjavahetus hõlmas rohkem kui kaht kirja, neid võis olla koguni 5. Esimesele kirjale korintlastele võis eelneda veel üks kiri, millele leidub eelmainitud kirjas viide:

"Ma kirjutasin teile ühes kirjas, et ärge suhelge kõlvatutega." [1Kr 5:9]

Pärast meile teada olevat esimest kirja arvatakse olevat kirjutatud "kurbuse kiri", millele leiab viiteid Pauluse teises kirjas korintlastele:

"Ma küll kirjutasin teile suures ahistuses ja südamekitsikuses paljude pisaratega, aga ma ei teinud seda selleks, et teid kurvastada, vaid et te mõistaksite, kui väga ma teid armastan." [2Kr 2:4]

Viiendaks on võimalik, et 2Kr 10–13 kuuluvad eraldiseisva kirja juurde, mitte säilinud teise kirja juurde, olles hoopis teise tonaalsusega.

Kirja varaseim säilinud katkend sisaldub Papüürus 15. manuskriptil ja varaseim peaaegu terviklikult säilinud tekst Papüürus 46. manuskriptil 2. sajandist.

Ülesehitus

Pauluse esimene kiri korintlastele koosneb 16 peatükist, mis jagunevad 437 salmiks. Kirja jagas 13. sajandil peatükkideks kardinal Stephen Langton, kellest hiljem sai Canterbury peapiiskop. Salmideks jagas Robert Estienne 1551.

Helina Voogse ja Innar Kruglovi töös on välja toodud, et Pauluse esimeses kirjas korintlastele on oma loogika: Paulus alustab teemadega, mille kohta ta teateid on saanud (1:10-6:20). Esmajärjekorras alustab ta küsimusega lõhedest kogukondlikul tasandil, aga ka Pauluse enda õpetuse suhtes. Seejärel võtab ta sõna muude väärate kogukonna suhtevormide (intsest, kohtuskäimine, prostitutsioon) teemal. Alates 7:1 tõstatab ta teemasid vastuseks korintlaste kirjale; üsna tõenäoliselt nende kirjas esitatud järjekorras. Aga kui ta läheneb paarile asjale, mis puudutab ülistust (ebajumalateenistusest osa võtmine ja keelterääkimise kuritarvitamine), lisab ta veel kaks asja seoses ülistusega (peakatmisest ja püha õhtusöömaajaga vääralt ümberkäimisest). Ta tegeleb ülestõusmise küsimusega vaimuandide teema lõpus, sest tõenäoliselt peegeldab see valeõpetust (või vaimsust), mis mõjutab korintlaste suhtumisi enamikus asjus. Ta võtab 16. peatüki kokku praktilisemate teemadega.

Sisu ülevaade

• 1:1–1:9 – sissejuhatus
• 1:10–6:20 – Pauluse vastus Korintose koguduse olukorrale
  • 1:10–4:20 – kristlaste omavahelisest kildkondlikust lõhenemisest
  • 5:1–6:20 – kristlaste ebamoraalse käitumise vastavusest ja isikutevahelistest tülidest

• 7:1–16:4 – Pauluse vastused erinevatele probleemidele
  • 7:1–7:40 – abielu ja vallaspõlve pidamine
  • 8:1–11:1 – toitumisreeglid, ebajumalateenistus ja vabadus
  • 11:2–14:40 – teenistus ja vaimuandide kasutamine
  • 15:1–15:58 – ülestõusmine ja viimsetest aegadest
  • 16:1–16:9 – korjandus ja Pauluse plaanid
• 16:19–16:24 – lõppsõna

Pauluse esimene kiri korintlastel on selgelt mõeldud koguduse igapäeva elu juurde, kirja sisu on paljuski praktilise loomuga, kuid kõik, millest ta kirjutab, on alati seotud Jeesus Kristuse sõnumiga. Kirjakohtades 1:18–2:16 kõneleb Paulus ristilöödust; peatükis 13 on juttu piiritust armastusest, mis ilmneb usus elamise kaudu; ning peatükis 15 on õpetus ülestõusnud Jeesusest, sellega koos ka kõigist kristlastest, kes surnuist üles tõusevad, sündmus, ilma milleta oleks kogu usk mõttetu. Praktilistele küsimustele vastamine viib apostel Pauluse ristil surnud Jumala ülistamise ning iseenese, alandliku teenri, kes täielikult sõltub Jumala armust, kirjeldamiseni, see on 1Kr kõige märkimisväärsem asi.

Õpetus

• Õpetus vaimuandidest
• Armastuse ülemlaul
• Koguduse distsipliin
• Püha õhtusöömaaja käsitlus
• Abielu küsimused
• Ihuliku ülestõusmise küsimused
• Inimeste ja Kristuse järgmisest
• Kristlaste omavahelisest rivaalitsemisest

• "Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?"
• "Te olete kallilt ostetud, ärge saage inimeste orjaks!"
• Kõik asjad, ka inimesed, eksisteerivad Kristuse läbi.

Kiri eesti keeles

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Pauluse esimesest kirjast korintlastele.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli eesmänne Rahmat Korintileistille". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Paulusse Essimenne Ramat Korintilistele läkkitud." ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse essimenne Ramat Korintusse-liñna rahwale kirjotud."

Kirjandus

• Fee, Gordon 1987; 2014.The First Epistle to the Corinthians, Revised Edition (The New International Commentary on the New Testament).
• Guthrie, Donald 1990. New Testament introduction. Leicester: Apollos; Downers Grove (Ill.): Intervarsity press.
• Hagner, Donald A. 2012. The New Testament: a historical and theological introduction Grand Rapids (Mich.): Baker Academic.
• Lohse, Eduard 1994. Tõlkinud Kalle Kasemaa. "Uue Testamendi tekkelugu." Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus.
• Morris, Leon 2008. "Pauluse esimene kiri korintlastele." Logos.
• Schweizer, Eduard 1991. A Theological Introduction to the New Testament. Nashville: Abindon Press.

Välislingid

• Esimene kiri korintlastele. Piibel.net (eesti keeles)
• Esimene kiri korintlastele 1686. aasta "Wastses Testamendis".
• Esimene kiri korintlastele. Kehra baptistikoguduse koduleht.
• Jorma Kiviranta: Korintlastele kirjutatud kirjade sõnum. Eesti Kirik. 8. märts 2017.
• Voogne, Helina; Kruglov, Innar. "PAULUSE KIRJAD E. EPISTLID". Kõrgem Usuteaduslik Seminar, 2019. Vaadatud 6.11.2019