Mine sisu juurde

Paide ajalugu

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
See artikkel on esitatud kustutamiseks.

Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

Paide ajalugu on ülevaade Kesk-Eesti Järvamaa linna Paide ajaloost.

Linna nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein (alamsaksa 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju Wittensten). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil.[1]

Linna eestikeelset nime on esimest korda mainitud 1564. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. 1637. aasta Heinrich Stahli sõnastikus on linna nimena antud Paid. 18. sajandi esimesel veerandil koostatud Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. Anton thor Helle 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. 19. sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.[1]

Paul Johanseni andmeil kasutati Paide kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi.[2]

Burgundia diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes 1413. aastal reisis Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime Wislen. Poola keeles kasutati nime Bialy Kamien, mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime Wittenstein või kasutatud nimekuju Белый город, mis tähendas valget linna.[1]

Keskaeg

[muuda | muuda lähteteksti]
Paide ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, 2003
Paide ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein, 2011

1238. aasta Stensby lepingu alusel läks Järvamaa Liivimaa ordu kätte, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada. Paidet on esimest korda kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil Liivi ordu maameistri Konrad von Manderni valitsemisajal alustati ordulinnuse rajamist[3]. Et pääseda mööda Stensby lepingu klauslist, valis von Mandern kõrgendiku soos, mis asus täiesti vastu Järva piiri, ent oli siiski veel vana Alempoisi maakonna pinnal[4].

Paide ordulinnust Paide Vallimäele hakati rajama 1265. aastal, 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. 14. sajandil võeti linnuse juures ette suuremad ehitustööd, rajati kabel ja kapiitlisaal, 14. sajandi lõpus ehitati linnus taas põhjalikult ümber.

 Pikemalt artiklites Paide ordulinnus, Järva foogt, Järva foogtkond ja Paide komtuurkond

30. septembril 1291 sai Paide linn varasemalt Järva foogtilt (1279–1287) ja Liivimaa ordu maameistrilt (1290–1293) Haltilt Riia linnaõigused[5], nagu kõik teised linnad ordualal.

„"...soovides, et meie linnakest Paides, kes seni on mõnd aega ilma kindla õiguseta ekselnud, valitsetaks kindla seaduse ja kohtuga, et ta kindla seaduse valitsuse ja kohtu kindlustuse all saaks enesele võimaluse juurdekasvuks ning areneks viljakamalt – et meie sellele linnakesele ja temas elavatele kodanikkudele nende väsimata ja kestvate palvete peale oleme igaveseks ajaks andnud Riia õiguse oma kaasvendade küpsel nõul ja kaalutlusel, ja meie provintsiaalkapiitli üksikute ja kõikide nõusolekul. Meie oleme nimetatud Paide kodanikke käskinud, et nad lasku mainitud Riia õiguse sõna-sõnalt ühte köitesse ümber kirjutada ja siis ümberkirjutatud köite meile, komtuurile ja meie Paidevendadele veel kord ümber kirjutada ja esitada läbivaatamiseks ning läbiarutamiseks..."[6]“

.

Paidest kujunes Liivimaa ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli Järva foogtkonna ja lühiajaliselt ka Paide komtuurkonna keskus. Jüriöö ülestõusu ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud.[7] , Paides asus juba ordu valitsusajal hospidal, mis oli tõenäoliselt mõeldud pidalitõbistele. Vainu ja Pika tänava vahel asunud hospidali kunagist asupaika on mainitud ühes 1626. aasta dokumendis.[8]

1528. aastal rajati Paidesse ladina- ehk linnakool[9].

Keskaegne Paide linn

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskaegse Paide tänavad Pikk, Kitsas, Vee, Rüütli, Vainu, Posti, Pärnu, Lai, Väike-Aia ja Suur-Aia tänav moodustasid ringmüüri sisse jäänud algse Paide tänavavõrgustiku. Paide linna piir (Paide linnamüür) lõppes praeguse Tallinna tänava ja Kitsa tänava ristumiskoha juures. Kõik mis jäi sellest põhja poole, oli juba linnast väljas ning oli peamiselt Paide kindluse eelkindlustuste all. Tänapäevase Tallinna tänav 5 lõunapoolse otsa juures asus Simsoni vesiveski, mis reguleeris Paide linnamüüri ümbritsevas vallikraavis veetaset ning umbes Tallinna 9 ja 11 hoonete kohal asus eelkindlustuse Kõhna Grete torn, praeguste Tallinna 31 ja 33 hoonete juures eelkindlustuse torn teine, Sepatorn. Pärast Põhjasõda, kui linna hakati uuesti üles ehitama, rajati ka kunagiste eelkindlustuste peale praegune Tallinna tänav. Linna asutamise ajal jäi suurem osa Tallinna tänavast linna piiridest väljapoole. Praeguse Tallinna tänava algust (keskväljakust kuni Kitsa tänavani) nimetati Pikaks tänavaks, see oli teisel pool turuplatsi kulgeva Pika tänava pikendus[10]. Paide õitseajal 16. sajandil, oli linnas kaks kirikut, hospital, kool, gildituba jne.

Liivimaa sõda

[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa sõja ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. 1558. aastal piirasid Paidet Moskva tsaaririigi väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad Paide linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt Bernd von Smerten[11]. Moskva tsaaririigi väed vürst Ivan Mstislavski juhtimisel piirasid Paidet taas septembris 1560. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja Caspar von Oldenbockum suutis rünnaku tagasi lüüa[12].

1562. aastal sügisel piirasid linnust Rootsi väed Klas Kristersson Horni juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma[13]. 1565. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud[14]. Aastatel 1570–1571, seitsme kuu jooksul piirasid linna taas vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada[15]. 1573. aastal vallutasid Moskva tsaaririigi väed Ivan IV juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks[16]. Paide Vene asevalitsejaks (1574[17]) oli Mihhail Beznin ja vürst Mihhail Vassiljevitš Obolenski[18].

Rootsi valitsusaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

1581. aastal vallutasid Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel Paide tagasi[19]. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise Pljussa vaherahuga tunnistati Paide Rootsi valduseks. 16. sajandil tõusis tulirelvade tähtsus ning linnuseid ja linnu hakati kindlustama bastionidega. Esimesena rajati aastatel 1562–1570 Paide kindluse läänevall ja edelabastion, võib olla ka kagubastion. 1580. aastate keskel ehitati bastione ümber. Bastionid rajati vaid kolme nurka. See jäi viimaseks katseks Paide kindlust moderniseerida.

Rootsi-Poola sõjad

[muuda | muuda lähteteksti]
Paide linn ja linnus. Friedrich van Hulseni vasegravüür 1632. aasta ilmunud teosest "Inventarium Sueciae"
Simsoni vesiveski varemed Paides Vallimäe kõrval. Sinna oli veski märgitud juba 1683. aasta plaanil

1600. aastal sügisel, Poola-Rootsi sõja ajal, oli Paides hertsog Karli (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.[20]

Paides toimus ainsa korrana Rootsi riigipäeva istung väljaspool Rootsit/Soomet, Paides peetud istung toimus 1600. aasta novembri lõpus ja detsembri alguses. Otsuse, kokku kutsuda Rootsi riigipäev Läänemereprovintside väikelinnas, tegi Rootsi regent hertsog Karl parasjagu käimasolevas Poola-Rootsi sõjas lahingute vaheajal.

Karli abikaasa Kristina viibis Paides veel ka 1601. aasta alguses.[21] 1602. aastal piirasid Paidet Poola väed suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. 1604. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all Paide lahing, milles Poola väed lõid Leedu välihetmani Jan Karol Chodkiewiczi juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel Leedu suurhetmaniks[22], ja Rootsi vägesid juhtinud Arvid Eriksson Stålarm mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).[23] Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.

Paide 17.–18. sajandil

[muuda | muuda lähteteksti]

1615. aastal põletati Paides üheksa nõida[24] 17. sajandil tegutses Paide kiriku juures ühe õpetajaga algkool, kus mõnda ainet (usuõpetus) anti eesti keeles. Põhjasõja tõttu tekkis linnakooli tegevusse paus.[9] Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati 1636. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja Axel Torstenson suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. 1669. aastal omandas Mäo mõisa Hans von Fersen ning tema ja tema järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.[25] Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi Svea õuekohtusse.[26] 14. mail 1696 andis Eestimaa kindralkuberner Axel Julius De la Gardie korralduse Paide Mäo mõisa võimu alt välja arvata.[27]

Põhjasõja ajal 1703. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.[27]

Kreisilinna Paide plaan 1739. aastast. Johann Christoph Brotze kogust

August Wilhelm Hupeli andmeil oli 18. sajandi keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik need olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.[28]1769. aastal asutas Johann Joseph Meckin (1740–1794) Paidesse apteegi.[29]. Apteek hävis tulekahjus 1775. aastal, Meckin loobus apteekriametist ja valiti peagi Paide linnapeaks. Samal aastal müüs Meckin apteegipidamisloa Christian Adolph Wedelile (1743–1826), kes asutas peagi uue apteegi, mis aga juba 1778. aasta kevadel maha põles. Tulekahjust alles jäänud varaga asutas Wedel samal sügisel uue apteegi, mis peagi jälle süttis. Wedel rajas uue apteegi ja jätkas linnaelanike varustamist ravimitega. Ta valiti hiljem Paide linnapeaks, mistõttu apteegile jäi vähem aega ja see hakkas alla käima.[8] 1773. aastal rajati Reopalu kalmistu.[30]

Venemaa keisririigis

[muuda | muuda lähteteksti]
Paide Püha Risti kirik valmis kivikirikuna 1786. aastal
1790. aastal valminud Paide kohtuhoone, Tallinna tänav 18

Paide sai linnaõigused taas Venemaa keisrinna Katariina II-lt, 1783. aastal seoses Katariina II algatatud asehaldusreformiga. Paidest sai Tallinna asehaldurkonna Järva kreisi keskus ja 1789. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitisi: 1786. aastal valmis Paide kirik ja 1790. aastal Paide kohtuhoone. 1796. aastal asutasid linnaelanikud seltsi Bürgerliche Einigkeit, mida rahvasuus tunti ka Bürgermusse nime all.[28] 1786. aastal asutati Paides alamrahvakool, kus õppetöö käis saksa keeles. Seal õpetati kirjutamist, usuõpetust, joonistamist ja aritmeetikat.[9] 1804. aasta kooliseaduse põhjal rajati Paide elementaarkool, kus kolme aasta jooksul õpiti saksa, ladina ja vene keelt, usuõpetust, aritmeetikat, geograafiat, kalligraafiat, füüsikat, geomeetriat, kodumaa riigikorda ning ajalugu. Õppetöö käis saksa keeles.[9] 11. veebruaril 1818 avati Paides August Wilhelm Hupeli eestvedamisel tütarlastekool. Hupel andis kooli käsutusse oma maja ja toetas seda rahaliselt. Kuni 1856. aastani sai koolis alghariduse 517 neiut.[31]

Paide linnal, nagu ka teistel Eestimaa väikelinnadel, ei olnud raadi, linna juhtis foogtikohus. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

1820. aastal avati Paides kreisihaigla[32], mis 1832. aastal läks Eestimaa kubermangu Üldise Hoolekande Kolleegiumi alluvusse. 1873. aasta sügisel viidi haigla üle uude hoonesse, kus oli 26 voodikohta senise 20 asemel. Haigla läks linna omandisse 1890. aastatel.[8]

Esimesed kutselised meedikud Paides olid kohalikud polgukirurgid. Esimesena on neist nimetatud Andreas Schultzi 1739. aastal. Esimese linnakirurgina tegutses aastail 1753–1805 David Alexander, kes 1784–1797 oli ühtlasi ka kreisikirurg.[8] Esimene meditsiinidoktor Paides oli Erfurdis sündinud Emmanuel Riedel (1742–1796), kes oli hariduse omandanud oma sünnilinnas. Esimene Järvamaa päritolu arst oli Järva-Peetris sündinud Chrisopher Rinne (1781–1864), kes õppis 1803–1807 Tartu ülikoolis ja oli 1810–1830 Paide kreisiarst, misjärel tegutses eraarstina.[8] 1830. aastal tuli raskelt haiget Christopher Rinnet asendama Carl Hermann Hesse (1802–1896), kes sai 1833. aastal kreisiarstiks. 1897–1909 tegutses kreisiarstina Eduard von Nottbeck (1869–1913), kelle teeneks peetakse sundvaktsineerimise korralduse väljatöötamist Eestimaa kubermangus aastail 1904–1905.[8] Kreisiarst Rinne kutsus Haapsalust Paidesse sealse apteekri Franz Heinrich Brasche, kes sai 1819. aastal loa asutada Paidesse teine apteek. 1822. aastal andis ta selle üle oma pojale Johann Heinrich Braschele (1799–1889), kes oli vastava hariduse omandanud Tartus.[8] Vana apteegi omanik Christian Adolph Wedel pärandas varad oma kasupojale Gustav Adolph Rosenfeldtile, kes müüs 1826. aasta varakevadel apteegi Johann Heinrich Braschele. Rosenfeldt suri peagi, Brasche ostis tema pärijatelt kogu apteegimaja ja kahest apteegist moodustati üks.[8] 1849. aastal sai apteegi juhatajaks Johann Heinrichi poeg Franz Rudolf Brasche (1823–1902), kes sai 1858. aastal ka omanikuõigused. 1893. aastal sai omanikuks Franz Rudolfi poeg Oskar Brasche (1865–1954), kes oli mitmekülgne ühiskonnategelane, Paide linnapea ja Riigiduuma liige. 1917. aastal rentis ta apteegi Gustav Lindtkele, kes ostis selle 1925. aastal.[8]

1835. aastal avati kirikuõpetaja Carl Gotthard Hammerbecki eestvedamisel vaestemaja ruumides esimene eestikeelse õppetööga kool Paides. Õpetajana tegutses seal talupojaseisusest rätsepmeister Georg Magnus Schütze. Õpingud kestsid kaks aastat ning õpiti kirjutamist, usuõpetust ja arvutamist.[9] Koolimaja asukohta Pärnu tänava ääres tähistab tänapäeval mälestuskivi.[31] 1854–1862 tegutses Paide koguduse juures ka eesti lastele mõeldud kihelkonnakool, kus õpetati usuõpetust, lugemist, kirjutamist, rehkendamist ning veidi ka ajalugu ja geograafiat.[9] 1865. aastal asutati Paides kolmeklassiline tasuline kreiskool, kus said õppida mõlemast soost eesti noored. Kool asus linna vaestemajas.[9]

Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel

1862. aastal lasi Peterburi kaupmees Russanov Vallimäele rajada vene õigeusu kiriku Uspenski kiriku[30]. 1886. aastal külastas Paidet suurvürst Vladimir Aleksandrovitš, kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.[33]

1897. aasta Paide koolikolleegiumi protokolli järgi tegutses sellal linnas kolm kooli: kolmeklassiline poeglaste linnakool, kaheklassiline II järgu tütarlastekool ja õigeusu kirikukool nii poistele kui ka tüdrukutele.[9]

Endine Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasiumi hoone, Tiigi tn 8 // Pärnu tn 53
Kunagine koolihoone Paides Tallinna 60

19. sajandi viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. 1895–1897 korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. 1898. aastal rajati Pärnu tänava äärde pärna- ja Tallinna tänava äärde kaseallee.[28]

1902. aastal valiti linnapeaks apteeker Oskar Wilhelm Brasche (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati 1905. aastal Paide muuseum.[34][30][32] 1907. aastal saabus Paidesse eraarstiks Ernst Hörschelmann (1847–1912), kes määrati 1910. aastal linnaarstiks. 1909–1910 töötas Paide kreisiarstina Friedrich August Pindler (sünd. 1867), kes kirjutas uurimistöid naha- ja suguhaigustest, samuti raamatu Tallinna haigemajade ajaloost.[8] 1912–1914 oli Paide kreisiarstiks Karl Schlossmann (1885–1969), hilisem väljapaistev arstiteadlane.[8]

1907. aastal ehitati Laiale tänavale kivist tuletõrjedepoo. 1907. aastal korraldas karskusselts Idu Paides esimese Järva laulupäeva.[30] 1908. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde historitsistlik laohoone koos hobusetallidega. 1910. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.[28] 1910. aastal avati linnapea Oskar Brasche ja kiriku eestseisja Stackelbergi eestvedamisel, Posti tänava ääres kahekorruseline punastest tellistest Paide Saksa Tütarlaste Eragümnaasium, mida pidas ülal Saksa Kooliselts. Eragümnaasiumis õppisid eestlannad ja kohalikud sakslannad, aga seal õppis ka juuditare ja poolatare. Kool suleti 1914. aastal kohalike vene ametnike ja preestri intriigide tagajärjel. Kool jätkas tegevust 1. detsembril 1918 Tütarlaste Reaalgümnaasiumina. 1920. aastal õppis seal 325 naisgümnasisti, õpetas 13 õpetajat ja kooli direktor oli Jaan Roos. Õppemaks oli aastas 140 marka, millest 60–70 vaesemat õpilast oli vabastatud.[9]

1900. aastal avati Paide-Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos Tallinna–Viljandi raudteeliini ehitusega) ja 1918. aastal Paide-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee.

1912. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.[28]

Esimese maailmasõja ajal 1918. aasta veebruaris asus Paides 4. Eesti jalaväepolgu III pataljon ja pataljonikomandör Jaan Maide oli Paide komandant, Paides 23. veebruaril võimu enamlastelt ülevõtmise ajal[35]. Õöl vastu 24. veebruari vangistati Paides kohalike tegelaste ja 4. Eesti jalaväepolgu sõjaväelaste poolt enamlaste juhtivtegelased ja III pataljoni kaitse all kuulutati Paides välja Eesti iseseisvus ja "Manifest Eestimaa rahvastele".[36] 25. veebruaril kell 12.00 Turuplatsil Paides luges "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele" ette kohaliku 4. Eesti jalaväepolgu 3. pataljoni ülem kapten Jaan Maide.

Ajalugu pärast 1918. aastat

[muuda | muuda lähteteksti]
Paide jaam 1920. aastatel

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides Järvamaa kaitsepataljon.

1918. aasta novembris loodi Paide Poeglaste Reaalgümnaasium, mille direktoriks määrati ühiskonnategelane Jaan Kana.[9] 4. juulil 1924 ühendati Paide gümnaasiumid ja uue kooli nimeks sai Järva Maakonna Avalik Paide Ühisgümnaasium. Gümnaasium jagunes humanitaar-, reaal- ja tütarlaste majapidamisharuks. Kool tegutses kolmes hoones: Posti 12, Tallinna 58 ja Pärnu 57. Gümnaasiumi direktoriks sai Anna Mangelson-Söödor, kes oli esimene naissoost gümnaasiumidirektor Eesti Vabariigis. 1928. aastal sai direktoriks August Reeben.[9]

1920. aastatel rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. 1920. aastal rajati keskväljaku äärde kivist raekoda, millele lisati 1925. aastal ka teine korrus. 1926. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks Vabadussõjas hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele pani 1927. aastal nurgakivi riigivanem Jaan Teemant. Paide rahvamaja avati 1929. aasta 3. veebruaril.[28] Rahvamaja kujutas endast endise Pikaküla mõisa härrastemaja, mis võeti tükkideks ja Paides uuesti kokku pandi.[37] 1936–1937 rajati Lembitu park.[28] 1939. aastal valmis uus funktsionalistlikus stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.[38]

1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud abort iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad[39].

Teises maailmasõjas Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad Nõukogude Liidu väed lasid 1941. aastal õhku Vallitorni.[28] Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.[28] 1967. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran Paide. 1973. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja alustati vanalinnas asuvate hoonete restaureerimist. 1977. aastal valmis veetornelamu, linna ainus kõrghoone.[40] 1982. aastal valmis Paide tehisjärv.[40]

Paide Muusika- ja Teatrimaja hoone (2021)

1987. aasta märtsis külastas Paidet Mihhail Gorbatšov. Sama aasta detsembris alustas tööd uus kultuurimaja – Paide Kultuurikeskus.[40]

24. veebruaril 1990 heisati Paide raekojal alaliselt Eesti lipp.[41] 1991. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta 21. mail sai Paide omavalitsusliku staatuse.[41] 1993. aasta 23. aprillil taasavati Paide vallitorn[41] ja 29. aprillil põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.[42] 2013. aastast toimub Paides arvamusfestival.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Rainer Eidemiller. "Paide linna nimed". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2022. Vaadatud 30. septembril 2014.
  2. ↑ Paul Johansen, Paide linna asutamisest. lk 203
  3. ↑ Rainer Eidemiller. "Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2010. Vaadatud 30. septembril 2014.
  4. ↑ Paul Johansen, Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused. XXX, TARTU 1938, Paide linna asutamisest. lk 202
  5. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2010. Vaadatud 30. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. ↑ Paul Johansen, Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused. XXX, Tartu 1938, Paide linna asutamisest. lk 203-205
  7. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2009. Vaadatud 30. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. ↑ 8,00 8,01 8,02 8,03 8,04 8,05 8,06 8,07 8,08 8,09 8,10 Heino Gustavson "Tervishoiu ajaloost aastani 1918"; artikkel kogumikust "Paide-Eestimaa süda" Paide. 1991
  9. ↑ 9,00 9,01 9,02 9,03 9,04 9,05 9,06 9,07 9,08 9,09 9,10 Janne Vink ja Jüri Püvi "Pilk haridusellu"; artikkel kogumikust "Paide-Eestimaa süda" Paide. 1991
  10. ↑ Tallinna 9 ja 11, majalood.weissenstein.ee
  11. ↑ Johann Renner "Liivimaa ajalugu 1556–1561". Olion, Tallinn 2006 lk. 53–61
  12. ↑ Russow, lk. 129
  13. ↑ Russow, lk 144
  14. ↑ Russow, lk 158
  15. ↑ Russow, lk 203
  16. ↑ Russow, lk 212–216
  17. ↑ Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, стр 199-201
  18. ↑ Русские акты Ревельскаго городского архива, стр 205/206
  19. ↑ Russow, lk 334–335
  20. ↑ "Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 30. septembril 2014.
  21. ↑ "Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. II osa." Ajalooline Ajakiri nr. 2/1932". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2015. Vaadatud 30. septembril 2014.
  22. ↑ "Swedish Polish War 1600 to 1609" (inglise).
  23. ↑ Herman Hofberg (1906). ""Svenskt Biografisk Handlexikon" lk. 557–558" (rootsi).
  24. ↑ Villem Uuspuu: Surmaotsused Eesti nõiaprotsessides
  25. ↑ Teet Veispak: "Paide linnaplaan 17. sajandi lõpul"
  26. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 30. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  27. ↑ 27,0 27,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 30. septembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  28. ↑ 28,0 28,1 28,2 28,3 28,4 28,5 28,6 28,7 28,8 "Paide linna kujunemine". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2024. Vaadatud 30. septembril 2014.
  29. ↑ Marika Rajamäe (30. oktoober 2004). "Apteek aitab paidelastel tervist hoida juba neljandat sajandit". Järva Teataja. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 30. septembril 2014.
  30. ↑ 30,0 30,1 30,2 30,3 "Paide ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 30. septembril 2014.
  31. ↑ 31,0 31,1 "Reopalu kalmistu". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2007. Vaadatud 18. mail 2010.
  32. ↑ 32,0 32,1 "Paide 18.saj. apteek ja muuseumi asutamine".[alaline kõdulink]
  33. ↑ "Suurvürsti külastus ja Liivi sõja mälestusmärgi avamine". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2008. Vaadatud 30. septembril 2014.
  34. ↑ "Kunagise Paide linnapea ja apteekri Oskar Wilhelm Brasche sünnist möödub 140 aastat". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2014. Vaadatud 30. septembril 2014.
  35. ↑ Kuidas sattus Paidesse iseseiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus., Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938
  36. ↑ Tunni ajaga oli punavõim Paidest kukutatud., Järva Teataja (1926-1944), nr. 24, 25 veebruar 1933
  37. ↑ "Paide rahvamaja 80. aastapäeva tähistati lühikonverentsiga". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2014. Vaadatud 30. septembril 2014.
  38. ↑ Tiit Reinberg "Bussijaama hind kahekordistus" Järva Teataja 26.07.2005[alaline kõdulink]
  39. ↑ 80.000 aborti Eestis! Rahvaleht, 11. juuni 1927, nr. 67, lk. 4.
  40. ↑ 40,0 40,1 40,2 "Lühiülevaade 1940–1989". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2010. Vaadatud 30. septembril 2014.
  41. ↑ 41,0 41,1 41,2 "Lühiülevaade alates 1989". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2011. Vaadatud 30. septembril 2014.
  42. ↑ "Signe Kalberg "Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi" Järva Teataja 21.08.2004". Originaali arhiivikoopia seisuga 9.06.2007. Vaadatud 30.09.2014.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Paide_ajalugu&oldid=6782842"