Pärnu Nüüdismuusika Päevad

Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on 1988. aastal alguse saanud nüüdismuusikafestival, mis andis osavõtjatele võimaluse täiendada oma muusikaharidust. Konkretiseerimaks ainevalda, valiti igal aastal helilooja, kelle muusikalise ja muusikateoreetilise loominguga tegeldi. Kui alguses olid festivali kavas eelkõige muusikaajaloolised loengud, millele lisandus intiimses vormis musitseerimine Pärnu Muusikakooli saalis, siis ajapikku muusikaesituste osatähtsus tõusis, jõudes 1992. aastal esimese iseseisva kontserdini Pärnu Vanalinna Põhikooli saalis. Samal ajal suurenes festivali loenguosas muusikateoreetiliste käsitluste hulk. Iga aastaga suurenes ka festivali trükitud kava nii sisuline kui ka vormiline maht.

Festivaliga seotud inimesed on olnud tegevad ka muude Eesti muusikaelule oluliste koosluste loomisel. 1990. aastal pani rühm üliõpilasi aluse Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduslikule toimetusele "Scripta Musicalia", mille väljaannetes on küllaltki suur osatähtsus ka nüüdismuusikal. 1992. aastal loodi Eesti Arnold Schönbergi Ühing, mis hakkas koondama Eesti nüüdismuusikahuvilisi. 1993. aastal loodi koostöös Eesti Kontserdi ja NYYD festivaliga NYYD Ensemble, mis sestpeale on otsustavalt kujundanud eesti interpreetide ja kontserdipubliku esteetilisi vaateid.

Festivali on korraldanud Eesti Arnold Schönbergi Ühing (1993–1999, alates aastast 2003) ning Pärnu Ooperi ja Balleti Sihtasutus (1998–1999). Festivali korraldamisel on teinud koostöö NYYD Grupp (1995–1998), Tartu Ülikool, Pärnu Kontserdibüroo (2003–2004). Alates aastast 2007 on festival toimunud tihedas koostöös Academia Non Grata festivaliga "In Graafika". Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on Eesti Festivalide liige.

Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustuste ajaloo võib jaotada kaheks perioodiks: 1988–1999 ning alates aastast 2003.

Esimene periood

1988–1994, 1998–1999: Pärnu

Kaasaja muusika päevad Pärnus 1988. Igor Stravinski

Esimesed Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid laupäeval, 30. jaanuaril 1988 Pärnu Lastemuusikakooli saalis nimetuse all "Kaasaja muusika päevad Pärnus". Teemaheliloojaks oli Igor Stravinski. Stravinskist pidas loengu Mart Jaanson ning Stravinski Klaverikontserdi aastast 1924 seades kahele klaverile ning Sonaadi kahele klaverile esitasid Maimu Parts ja Andrus Kallastu. Ette kanti ka Igor Stravinski "Lastepalad" klaverile kolmele käele, klaveril Maimu Parts ja Eve-Riina Rannik ning "Seente sõda" (Andrus Kallastu, vokaal ja Maimu Parts, klaver).

Nüüdismuusika päevad Pärnus 1989. Paul Hindemith

Teised Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 27.–29. jaanuaril 1989 Pärnu Lastemuusikakooli saalis ja Pärnu Eliisabeti kirikus. Jumalaema Mariast rääkis Evald Saag ning Paul Hindemithi laulutsüklist "Maria elu" Andrus Kallastu. Ette kanti Paul Hindemithi Sümfoonia "Mathis der Maler" seades klaverile neljale käele (Mart Jaanson ja Andrus Kallastu, klaver), Sonaat klaverile neljale käele 1938 (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver), Sonaat kahele klaverile 1942 (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver), Teine klaverisonaat 1936 (Rauno Remme, klaver), Sonaat viiulile ja klaverile E-duur 1935 (Svea Juckum, viiul ja Rauno Remme, klaver), "Viis laulu vanadele tekstidele" 1936 (vokaalansambel) ning Teine orelisonaat Ene Salumäe (orel). Kuulati Paul Hindemithi ooperi "Mathis der Maler" (Maalikunstnik Mathis) salvestist. Üritusest kirjutas Kultuurilehes Anneli Nemvalts (Anneli Nemvalts: Muusikatudengite Hindemithiaad, Kultuurileht, veebruar 1989)

Nüüdimuusika Päevad. Pärnu 1990. Benjamin Britten

Kolmandad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 26.–28. jaanuaril 1990 Pärnu Lastemuusikakooli saalis. Loenguga Benjamin Britteni elust ning ooperitest "Koovitaja jõgi" (Curlew River) ning "Noorukid tulises ahjus" (Burning Fiery Furnance) esines Anneli Nemvalts. Ette kanti Benjamin Britteni "Eleegiline masurka ja rondo" kahele klaverile (Maimu Parts ja Andrus Kallastu, klaver) ning kuulati Benjamin Britteni ooperite "Koovitaja jõgi" (Curlew River) ja "Noorukid tulises ahjus" (Burning Fiery Furnance) ning "Sõjareekviemi" salvestisi. Päevadest kirjutas Pärnu Postimehes Anneli Remme (Anneli Remme: Britten Pärnus!, Pärnu Postimees, 6.1.1990) ja Kultuurilehes Marko Lõhmus (Marko Lõhmus: Britten Pärnus!, Kultuurileht, 16.2.1990)

Pärnu IV Nüüdismuusikapäevad 1991. Arnold Schönbergi Päevad Pärnus

Neljandad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 25.–27. jaanuaril 1991 Pärnu Lastemuusikakoolis. Arnold Schönbergi ooperitest rääkis Kristel Pappel, dodekafoonilisest tehnikast Schönbergi Puhkpillikvintetis op.26 Andrus Kallastu, Schönbergi harmooniaõpetusest Mart Humal ning Schönbergi essekogumikust "Stiil ja idee" Mart Jaanson. Mart Ernesaks (klaver) esitas Arnold Schönbergi Klaveripalad op.33 ning kuulati Arnold Schönbergi oopereid "Ootus" (Erwartung), "Õnnelik käsi" (Die glückliche Hand) ning "Moses ja Aron" (Moses und Aron) ning melodraamade tsüklit "Kuu-Pierrot" (Pierrot lunaire). Päevadest kirjutas kultuurilehes "Sirp" Mart Jaanson (Mart Jaanson: Ja Mooses läks üles jumala mäele... (2.Mo 24,13). Arnold Schönbergi Päevad Pärnus, Sirp, 1.02.1991). Päevadega seoses ilmus artiklite kogumik "Schönberg" (Scripta Musicalia, 1990) ning Arnold Schönbergi teoste nimekiri (Fratres / Scripta Musicalia, 1990).

Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1992. Alban Bergi Päevad Pärnus

Viiendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 24.–26. jaanuaril 1992 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja Pärnu Vanalinna Põhikoolis.

Sümpoosionil rääkisid Mart Jaanson (Kujunev Berg, atonaalne Berg; Klaverisonaat op.1 (1908–1920), Klarnetipalad op.5 (1913) ning Kammerkontsert 1925), Timo Lipponen (Varased laulud (kuni 1907)), Kristel Pappel (Viis orkestrilaulu Peter Altenbergi postkaarditekstidele op.4 ja Lulu 1934), Andrus Kallastu (Dodekafooniline Berg: Kontsertaaria "Der Wein" (1929)), Kai Ploom (Viiulikontsert 1935). Loreta ja Antanas Budriunai ja Timo Lipponeni ühisettekanne käsitles Alban Bergi ooperit "Wozzeck". Haigestunud Maija Lilje teksti "Berg ja kirjandus: Berg ja Kraus; Lüüriline süit 1926" luges ette Kristel Pappel. Samas kuulati katkendeid loengutes käsitletud teostest.

Kontserdiosas kanti ette Alban Bergi Klaverisonaat op.1 (Maimu Parts, klaver), Viis noorusargset laulu (Timo Lipponen, vokaal ja Mart Ernesaks, klaver), Neli pala klarnetile ja klaverile op.5 (Tarmo Pajusaar, klarnet ja Riine Pruuli, klaver) ning Arnold Schönbergi Kolm klaveripala op.11 (Peep Lassmann, klaver), Kaks ballaadi op.12 (Andrus Kallastu, vokaal ja Maimu Parts, klaver), Kaks kaanonit J.W.Goethe tekstidele 1905, Kaks satiiri segakoorile op.28, Dreimal tausend Jahre op.50a ning Valik oopuseta kaanoneid segakoorile (Kammerkoor "Mainor", dirigent Olari Elts).

Eeltutvustusena ilmus artikkel Sirbis "Alban Bergi Päevad" (Sirp, 17.1.1992) ning järelkajana Mart Jaansonilt "BERG!!!GREB" (Sirp, 7.2.1992).

Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1993. Anton Weberni Päevad Pärnus

Kuuendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid 22. augustil 1992 asutatud Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 28.–31. jaanuaril 1993 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, Pärnu Vanalinna Põhikoolis, Pärnu (Laste) Muusikakoolis ja Pärnu Raekojas. Seekordseks teemaheliloojaks oli Anton Webern.

Schönbergi koolkonna vormiõpetusest rääkis Mart Humal, horisontaalliinist Weberni Klaverivariatsioonides op.27 Maris Valk-Falk, Schönbergi ooperi "Die glückliche Hand" vormist ja dramaturgiast ning musitseerimisest teatrivahenditega Kristel Pappel, Webernist ja tonaalsusest Rimantas Janeliauskas, Weberni koorimuusikast Marko Lõhmus, Alban Bergi ooperi "Lulu" vormist ja dramaturgiast Kristel Pappel, sonaadivormist Weberni loomingus Keelpillitrio op.20 II osa ning 5 pala op.5 näitel Andres Pung. Ääremärkusi Theodor Adorno "Kaasaegse muusika filosoofia" kohta tegi Jaan Ross, küsimuse "Mida teha Weberniga? Mida teha Webernita?" püstitas Mart Jaanson ning Uue Viini koolkonna tulekust Eestisse rääkis Avo Hirvesoo.

Kontsertidel kõlas Alban Bergi Klaverisonaat op.1, Arnold Schönbergi Klaveripalad op.11, Klaveripalad op.19, Klaveripalad op.23, Klaveripalad op.33a ja 33b ning Anton Weberni Klaverivariatsioonid op.27 Lauri Väinmaa (klaver) esituses. Arnold Schönbergi Laulud op.1, Laulud op.3, 2 ballaadi op.12 ja Laulud op.14 esitasid Timo Lipponen (vokaal) ning klaveriduo Maimu Parts ja Andrus Kallastu (klaver). Arnold Schönbergi Neli pala segakoorile op.27, Kolm satiiri op.28, Dreimal tausend Jahre op.50a, Psalm 130, De profundis op.50b, Drei deutsche Volkslieder ning oopuseta kaanonid kõlasid Kammerkoor "Mainori" esituses, dirigent Olari Elts. Anton Weberni "Ruhig fliessend" esitasid Terje Raidmets (viiul), Kirti-Kai Loorand (vioola) ja Kaido Kelder (tšello). Anton Weberni Laulud op.3 esitasid Villu Valdmaa (vokaal) ja Andres Paas (klaver)

Päevade meelelahutusüritusena toimus Pärnu (Laste) Muusikakoolis "Schönberg-Cabaret", millel esitati Arnold Schönbergi kabareemuusikat.

Päevadest kirjutasid Jaan Ross ("Schönbergi-ühingu Weberni päevad" (Sirp,12.2.1993)) ja Vaike Sarv ("Mida teha Weberniga?" (Õhtuleht, 5.02.1993)).

VII Pärnu Nüüdismuusika Päevad 1994. Olivier Messiaeni Päevad Pärnus

Seitsmendad Pärnu Nüüdismuusika Päevad toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 26.–29. jaanuaril 1994 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, Pärnu Vanalinna Põhikoolis ja Pärnu Muusikakoolis

Loengud

Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Muusika definitsioon

Madis Kolk: Viini Riigiooperist

Liis Kolle: Wagner lavastab Wagnerit

Tarmo Pajusaar: Klarnet nüüdismuusikas

Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Kuidas kuulata muusikateost?

Kristi Mühling: Kannel nüüdismuusikas

Kristel Pappel: Ooper Schönbergist aastani 1945

Timo Lipponen: Ooper aastast 1945 tänaseni

Mart Jaanson: Analüüsiseminar "Mida teha muusikateosega?": Kuidas uurida partituuri?

Mart Siimer: Messiaeni laadidest

Mart Humal: Kuues pilk Jeesuslapsele – fuuga "Par Lui tout a eté fait"

Mihkel Peäske: Flööt nüüdismuusikas

Mart Jaanson: Olivier Messiaenist ja muusikalisest mõtlemisest

Avalik proov

Arnold Schönberg: Pierrot lunaire/Kuu-Pierrot op.21

Kontsert

Claude Debussy: Syrinx

flööt Mihkel Peäske

Frank Martin: Ballaad

Henri Dutilleux: Sonatiin

flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske

Usko Meriläinen: Tre notturni per piano 1966

Tauno Marttinen: Kimalluksia (Gleams) 1977

Magnus Lindberg: Twine 1988

klaver Marja-Liisa Anttikoski

Olivier Messiaen

Le Merle noir/Musträstas 1932

flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske

Chants de Terre et de Ciel/Maa ja taeva laulud 1938

vokaal Katrin Lehismets, klaver Tanel Joamets

Quatour pour la Fin du Temps/Aja lõpu kvartett 1941

klarnet Tarmo Pajusaar, viiul Merje Hallik, tšello Pärt Tarvas, klaver Reinut Tepp

Visions de l’Amen/Aameni-visioonid 1943

klaver Tanel Joamets, Inga Lehto, Anto Pett

Vingt Regards sur l’Enfant Jésus/Kakskümmend pilku Jeesuslapsele 1944

klaver Peep Lassmann

Poémes pour Mi

vokaal Tatjana Timofejeva, klaver Tanel Joamets

Arnold Schönberg: Pierrot lunaire/Kuu-Pierrot op.21

kõnelaul Taniel Kirikal, flööt Mihkel Peäske, klarnet Tarmo Pajusaar, viiul Kaido Välja, vioola Kirti-Kai Loorand, tšello Kaido Kelder, klaver Riine Pajusaar, dirigent Andrus Kallastu

Film

Schönberg, Wien ja sõja-aastad. Telefilm 1992, autor Larry Weinstein

Meelelahutus

Schönberg-Salon: Improvisatsioonid

Anto Pett, Tanel Joamets, Tarmo Pajusaar, Priit Lehto,

Publikatsioonid ja salvestised

Helle Tamm: Kas taas dialoog tühjusega ehk VII Pärnu Nüüdismuusika Päevad (Pärnu Postimees, 22.01.1994)

Mari Vihmand: Aasta pärast Bouleziga (Kultuurileht, 11.02.1994)

1995–1999: Tartu

Tartu Uue Muusika Päevad 1995. Pühendatud Pierre Boulezi 70. sünnipäevale

Esimesed Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Tartu Uue Muusika Päevade nime all Eesti Arnold Schönbergi Ühing, Tartu Ülikooli ja Tartu Richard Wagneri Seltsi ühisel korraldamisel 9.–11. veebruaril 1995 Tartu Ülikoolis ja Vanemuise kontserdisaali fuajees

Loengud

Mart Jaanson: Preliminaaria Pierre Boulezi elule ja loomingule

Janika Päll: James Joyce "Olysses"

Jaan Kivistik: Mõtlemise muutumisest 20. sajandil

Mari Vihmand: Eesti nüüdismuusika

Merike Vaitmaa: 50. ja 60. aastate avangardism Eestis

Mart Humal: Stravinski bleibt

Urve Lippus: Carl Dahlhaus

Mari Vihmand: Ligeti loomingust

Kontserdid

Pierre Boulez: Structures II vihik 1956–61

Steve Reich: Piano Phase kahele klaverile 1967

klaver Anto Pett, Siim Poll

György Ligeti: Etüüdid klaverile 1985 nr 3, 5

klaver Ia Remmel

Olivier Messiaen: Vingt Regards sur l’Enfant-Jésus/Kakskümmend pilku Jeesuslapsele

nr 2, 11, 5

2 osa teosest "Catalogue d’Oiseaux"

klaver Peep Lassmann

Pierre Boulez

Sonatiin flöödile ja klaverile 1946

flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske

Domaines sooloklarnetile 1968

klarnet Tarmo Pajusaar

Helena Eensaar-Tulve

Saar 1993

viiul Maano Männi, klarnet Tarmo Pajusaar

Sõnajalad 1993

vokaal Annika Tõnuri, klaver Jana Peäske

Erkki-Sven Tüür: Arhitektoonika VII

flööt Mihkel Peäske, bassklarnet Meelis Vind, klaver Jana Peäske

Margo Kõlar: Väike Ferdinand elukeerises

flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske

Jüri Reinvere

Urvaste õhtud 1987

klaver Jana Peäske

Winter music 1995

flööt Mihkel Peäske, klaver Jana Peäske

Stephen Montague: Paramell VI 1981

flööt Mihkel Peäske, klarnet Meelis Vind, tšello Leho Karin, klaver Jana Peäske

Pierre Boulez: Dérive kuuele instrumendile 1984

Kerri Kotta: Muusika 8+1-le esitajale 1994

Arvo Pärt: Süllaabiline muusika 13-le instrumendile op.12 1964

Jaan Rääts: Nonett op.29 1967

Pierre Boulez: Memoriale sooloflöödile ja 8-le instrumendile 1985

solist Mihkel Peäske

Mart Siimer: "Ämblik" keelpillikvartetile 1994

Mari Vihmand: Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest 1992

solist Meeli Tammu

Erkki-Sven Tüür: Arhitektoonika VI 7-le instrumendile 1992

NYYD Ensemble koosseisus: flööt Mihkel Peäske, Lande Kits; oboe Kalev Kuljus, Maimu Kaarde; klarnet Tarmo Pajusaar, Margus Vahemets, Meelis Vind; fagott Tarmo Velmet, Kulvo Tamra; metsasarv Kalle Koppel, Jüri Peetson; trompet Johannes Mitt; tromboon Johannes Kalaus; löökpillid Terje Terasmaa, Madis Metsamart; kitarr Margus Kits; klaver Jana Peäske; viiul Maano Männi, Merje Hallik, Pirgit Vesmes; vioola Mall Help, Kerstin Tomson; tšello Leho Karin; kontrabass Roland Lill; dirigent Olari Elts

Meelelahutus

Päevade lõpetamine Tartu Ülikooli kohvikus.

Publikatsioonid ja salvestised

Mart Jaanson (tõlkija): "Maailm on alati valel teel – Reinhard Kageri intervjuu Pierre Bouleziga" (Kultuurileht, 3.02.1995)

Liis Kolle: "Olari Elts: kõik selgub hiljem" (Postimees, 10.02.1995)

Mart Jaanson: "Pierre Boulez – avantürist ajastu muusikas" (Postimees 8.02.1995)

Mart Siimer: "Modernmuusika kodunemisteel" (Eesti Ekspress, veebruari 3. nädal 1995)

Andrus Kallastu: "Pump, pump, tump" (Kultuurileht, 24.2.1995)

Rahastajad

Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tartu Kultuurkapital, EV Kultuuri- ja Haridusministeerium, Saksa Kultuuri Instituut

Tartu Uue Muusika Päevad 1996. Pühendatud Luciano Beriole

Teised Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 8.–11. veebruaril 1996 Tartu Ülikooli peahoones

Loengud

Mart Jaanson: Berio Sinfonia

Anneli Remme: Beriost ja muusikasemiootikast

Tatjana Tsaregradskaja: The Concept of Musical Time in Pierre Boulez’s and Luciano Berio’s Musical Theory and Composition

Mart Jaanson: Boulezi Struktures II

Lorenza Fonzari: Edoardo Sanguineti and Berio

Jaak Rähesoo: Berioga seotud angloameerika luuletajatest

Kristel Pappel: Berio teatrist

Kontserdid

Meelelahutus

Pidustuste lõpetamine klubis "Illegaard"

Publikatsioonid ja salvestised

Rahastajad

Eesti Arnold Schönbergi Ühing

Tartu Uue Muusika Pidustused 1997. Pühendatud György Ligetile

Kolmandad Tartu Uue Muusika Pidustused toimusid Eesti Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel 20.–23. veebruaril 1997 Tartu Ülikooli peahoones

Loengud

Mart Jaanson: Sissejuhatavalt György Ligeti loomingust

Jüri Engelbrecht: Mittelineaarne dünaamika ja muusika

Andrus Kallastu: Anneli Arho raamatust "György Ligeti Atmosfäärid"

Jaan Ross: Illusioonist tingitud peapööritus. Muusika ja tajupsühholoogia kokkupuutumisest György Ligeti 9.etüüdis "Vertige"

Maria Kostakeva: Das Ryzomlabyrinth im Kompositionsverfahren Ligetis

Merike Vaitmaa: Ligeti ooperist "Le grand Macabre"

Ants Juske: Escher ja võimatud kujutised

Kontserdid

György Ligeti: Poème symphonique 100 metronoomile

Publikatsioonid ja salvestised

Anneli Arho: György Ligeti Atmosfäärid. Tõlkija Andrus Kallastu (Scripta Musicalia, 1997)

Rahastajad

Tartu Ülikool, EV Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Avatud Eesti Fond, Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond, Tartu Kultuurkapital, Teater Vanemuine

Teine periood

Alates aastast 2003: Pärnu

Osavõtjad

Siin on loetletud Pärnu Nüüdismuusika Päevadest / Tartu Uue Muusika Pidustustest osa võtnud isikuid ja kollektiive.

Isikud

A

Marja-Liisa Anttikoski: 1994 klaver
Carl Armfeld: 1988 helilooja, lektor
Evi Arujärv: 2003 lektor

B

Antanas Budriūnas: 1992 lektor
Loreta Budriūnaitė: 1992 lektor

E

Olari Elts: 1992–1993 dirigent, 1995–1998 (Tartu) kunstiline juht, dirigent, 2003 NYYD Ensemble'i kunstiline juht
Jüri Engelbrecht: 1997 lektor
Eero Erastus: 1988 kuulaja
Aulis-Leif Erikson: 1988 kuulaja

F

Lorenza Fonzari: 1996 lektor
Liina Freiberg: 1988 kuulaja

J

Eda Jaanson (Viira): 2004 lektor
Mart Jaanson: 1988, 1991–1998, 2003, 2008 lektor, 1989 klaver, 1995–1999 (Tartu) peakorraldaja
Rimantas Janeliauskas: 1993 lektor
Tanel Joamets: 1994 klaver
Tarmo Johannes: 2005–2008 flööt, 2007 lektor
Jaak Jürgenson: 1988 kuulaja
Svea Juckum: 1989 viiul
Ants Juske: 2003 lektor
Monika Järv: 1990 kuulaja

H

K

L

M

Kertu Martšenkov: 1988 kuulaja
Monika Mattiesen: 2003 flööt
Mati Merila: 1988 kuulaja
Madis Metsamart
Mati Mikalai: 2003 klaver
Johannes Mitt
Andres Männart: 1988 kuulaja
Maano Männi
Kristi Mühling

N

O

Külli Oidermaa

P

R

S

T

V

Kollektiivid

Välislingid

Pärnu Nüüdismuusika Päevad [1]
Tartu Uue Muusika Pidustused [2]
Priit Kuusk. Algasid Pärnu nüüdismuusika päevad. ERR, 13. jaanuar 2009.