Mine sisu juurde

Terje Terasmaa

Allikas: Vikipeedia

Terje Terasmaa (sündinud 12. oktoobril 1963[1]) on eesti esimene professionaalne naislöökpillimängija, kes esineb erinevate orkestrite ja ansamblite koosseisus meil ja mujal. Terasmaa lemmikpill on vibrafon, mida Eestis valdavad vaid vähesed.[viide?]

Terje Terasmaa on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1982) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 1987) oma isa Kalju Terasmaa juhendamisel. Ta on pälvinud diplomi vabariiklikul puhk- ja löökpillimängijate konkursil (1986) ja eripreemia festivalil “Tudengi-jazz” (1987).

ERSOs alates 1986.

Ta esineb peamiselt trios koos viiuldaja Arvo Leiburi ja kitarrist Heiki Mätlikuga.

Mitmed heliloojad on sellele triole pühendanud teoseid: René Eespere “Skulptuuri hommik”, Raimo Kangro “Kevadnägemused”, Toivo Tulevi “Amid”, Tõnu Naissoo “Door of the Dream Can Be Open”, Galina Grigorjeva “Kusagil heliseb”, Peeter Vähi “Aleatory Heavy”, Juuso Voltti “Jänkha-dänkha”, Robert Jürjendal “Bells from the Past”. Ühiselt on plaadistatud kolm CDd: “Viva España” (1998), “Tango King Astor Piazzolla” (2000 – pälvis Eesti aasta parima klassika-CD auhinna),  “Drama” (2001, Eesti heliloojate muusika) ja DVD “Grand Cafe Concert” (2005).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Niineste. Terje Terasmaa: kiire mäng on vibrafonimängu võlusid.{{Kiire mäng on vibrafonimängu võlusid} 10. detsember 2009 Eesti Päevaleht LP

Visiitkaart: 32 | Terje Terasmaa. Esmaeeter 25. aprill 1995. {{Visiitkaart:32}

Eesti interpreedid: 14 | Terje Terasmaa ja Heiki Mätlik. Esmaeeter 15. september 2000. {{Eesti interpreedid: 14}

Eesti interpreedid: 31 | Trio- Arvo Leibur, Terje Terasmaa ja Heiki Mätlik. Esmaeeter 26. jaanuar 2001. {{Eesti interpreedid: 31}

Tema isa oli Kalju Terasmaa. Tema abikaasa on viiuldaja Arvo Leibur, neil on poeg ja tütar.