Mine sisu juurde

Janika Päll

Allikas: Vikipeedia

Janika Päll (sündinud 18. septembril 1965) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija. Tema eelistatud uurimisteemad on vanakreeka keel ja antiikkirjandus, retoorikaajalugu, tõlkeküsimused, antiikaja traditsioon renessansis ja varauusajal ning raamatulugu.

Janika Päll õppis aastail 19731982 Tartu 2. Keskkoolis, omandades seal põhihariduse. Seejärel õppis ta 1982–1986 Tartu Muusikakoolis, saades klaveriõpetaja kutse ja keskerihariduse. Aastatel 1986–1991 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, lõpetades selle klaveriõpetaja ja kontsertmeistri kvalifikatsiooniga. 1991. aastal astus ta Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1995 bakalaureusekraadiga klassikalises filoloogias. Samal aastal jätkas ta õpinguid magistriõppes ning kaitses aastal 2000 teadusmagistri (MA) kraadi klassikalises filoloogias tööga "Stroofipiir ja selle ületamine Sappho ja Alkaiose luules".[1]

Ta kaitses 2007. a. doktorikraadi klassikalises filoloogias väitekirjaga "Form, style and syntax: towards a method of description and analysis of Greek prose rhythm: on the example of "Helen's encomium" by Gorgias".[2]

1991–1996 oli Janika Päll Ülenurme Muusikakooli klaveriõpetaja. Alates 1995 töötas ta Tartu Ülikoolis, alguses klassikalise filoloogia assistendina, 2003–2013 klassikalise filoloogia osakonna lektorina. 2013. aastast töötab teadurina Tartu Ülikooli Raamatukogus. 1996. aastal õpetas ta ka kirikuladina keelt Viljandi Kultuurikolledžis. Alates 2018. aastast Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor[3].

Janika Päll kuulub humanitaarteadusliku veebiajakirja Studia Humaniora Tartuensia toimetuskolleegiumisse.[4]

Ta on tegev mitmes rahvusvahelises erialaorganisatsioonis, kuulub ülemaailmse retoorikaajaloo ühingu ISHR juhatusse (2015–2019)[5].
Samuti on ta osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisrühmas, näiteks antiigi meetrika ja rütmika uurimisrühmas DAMON (aastast 2000)[6], ning juhib praegu Lundi, Helsingi ja Tartu Ülikooli Helleno-Nordica uurimisrühma Humgraeca andmebaasi töörühma[7][8].

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2010. Vaadatud 21. detsembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Doktoritöö täistekst
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2018. Vaadatud 16. septembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Studia Humaniora Tartuensia − Editorial Team
  5. http://ishr-web.org/aws/ISHR/pt/sp/board
  6. https://www.eris.ee/user.cv.preview.php?id=3949
  7. http://portal.research.lu.se/portal/en/projects/hellenonordica-the-humanist-greek-heritage-of-the-swedish-empire%287a415562-3287-4f96-8231-2de06f518c92%29.html
  8. https://utlib.ut.ee/humgraeca

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]