Pärlmutter
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/09/Nacre_microscopic_structure.png/220px-Nacre_microscopic_structure.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Nacre_fracture.jpg/220px-Nacre_fracture.jpg)
Pärlmutter (saksa keelest Perlmutter, ladinakeelsest nimetusest mater perlarum[1]) on limuste (karpide, paljude tigude, mõne peajalgse) koja sisemine, mantliga külgnev ja mantliepiteeli eritatud kiht.
Koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Pärlmutter koosneb põhiliselt aragoniidist (91%), orgaanilisest ainest konhiinist (4%) ja veest. Valguskiirte murdumise ja peegeldumise tõttu konhiinikihtidega vahelduvates väga õhukestes aragoniidikihtides helkleb pärlmutri pind vikerkaarevärviliselt ja läigib.
Leidumine looduses
[muuda | muuda lähteteksti]Pärlmutrit saadakse peamiselt pärlikarpide (Pteria, Pinctada), ebapärlikarbi (Margaritifera), jõekarbi (Unio), rannakarbi (Mytilus) ja mitme mereteo, nt vurrteo (Turbo), kuhikkodalase (Trochus) ja merikõrva (Haliotis) kojast. Pärlmutrikihtidest koosnev ümar moodustis on pärl[2].
Väljasurnud limuste (ammoniitide) fossiilidel säilinud pärlmutrikihti nimetatakse ammoliidiks.
-
Pärlikarp Pinctada margaritifera pärliga
-
Merikõrva (Haliotis) karbi sisekülg
-
Laevukese (Nautilus macromphalus) koda pikilõikes
-
Lihvitud pärlmutripalad
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Lihvitud ja poleeritud pärlikarbid on Polüneesia rahvaste kultuuris kasutusel olnud maksevahendina.
Vikerkaarvärvilise helgi tõttu on pärlmutrit juba ammustest aegadest kasutatud kaunistamiseks, näiteks panustehnikas tahvlid sisearhitektuuris, intarsia- ja marketriimööbel, pärlmutterpanused ehetel, kultusesemetel, muusikariistadel ja muudel tarbeasjadel, nagu laekad, kellad, söögiriistad või relvad, pärlmutrist lõigatud lehvikuliistud, helmed, ehteripatsid ja nööbid.
Muusikariistade viimistluses on pärlmutter tänapäevalgi kasutatav materjal. Näiteid:
- Kreeka ja Lähis-Ida näppepillid, nagu buzuki, lautolaadne baglamas ja ud, on traditsiooniliselt kaunistatud pärlmutriga, levinumad kohad on kõlaava ümbrus, sõrmlaud ja tagakülg.
- Akordioni või kontsertiina küljed on sageli kaetud pärlmutriga.
- Kitarride ja muude keelpillide sõrmlaud võib olla kas tervikuna kaunistatud pärlmutterpanustehnikas (inglise keeles inlays) või varustatud ümmarguste märkidega keele teatud pikkuste kohal.
- Poogenpillide poogna konn on enamasti varustatud ümmarguse pärlmutterkaunistusega (silmaga).
- Kõrgekvaliteedilistel saksofonidel, aga ka trompetitel ja muudel vaskpuhkpillidel on klapid kaetud pärlmutterketastega.
Kaaviari tõstmise lusikas võib olla valmistatud metalli asemel pärlmutrist, sest ei muuda toiduga kokku puutudes selle maitset.
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Graveeringuga kaunistatud pärlmutrist ripats Saalomoni saartelt, esi- ja tagakülg. Kogutud 1838, Toulouse'i muuseum
-
Pärlmutterliistudega pitslehvik Belgiast, 19. sajand
-
Pärlmuttermosaiigiga seinatahvel Topkapi palees Istanbulis
-
Pärlmuttermosaiigiga kaetud kauss, India, 16.-17. sajand, Victoria ja Alberti muuseum
-
Miniatuurne puidust retaabel pärlmutterreljeefidega, 16. sajand, Augsburg
-
Pärlmutternööpe 19. sajandist
-
Kaaviarikauss ja -lusikas
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pärlmutter |