Retaabel
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/37/K%C3%B6nigsberg%2C_Altro%C3%9Fg%C3%A4rter_Kirche%2C_Altaraufsatz%2C_1676_bis_1677.jpg/220px-K%C3%B6nigsberg%2C_Altro%C3%9Fg%C3%A4rter_Kirche%2C_Altaraufsatz%2C_1676_bis_1677.jpg)
Retaabel (prantsuskeelsest sõnast rétable < keskaja ladinakeelsest sõnast retrotabulum, sõnadest retro 'taga' ja tabulum 'tahvel'[1]), ka altariretaabel on alates 11. sajandist kasutusele tulnud altaripealmik ehk ehissein altarilaua tagumisel serval. Retaabel on kaunistatud maalingute ja nikerdustega ning see kujunes sajandite jooksul mitmeosaliseks ja -korruseliseks dekoratiivseks ehitiseks.
Sõnavara
[muuda | muuda lähteteksti]Eestikeelses kunstiajalookirjanduses on retaabliks nimetatud nii tiibaltarit kui ka barokset tiibadeta altaripealmikku[2]. See on küllalt sarnane saksakeelse sõna Altaraufsatz tähendusväljaga, mis on samuti märkinud igasugust altaripealmikku, mis seisab kas otse mensal või soklitaolisel predellal[3] (eesti keelde vahendatudki sõnaga "altaripäälmik"[4]). Igapäevases kõnekeeles nimetatakse retaablit ka lihtsalt altariks.