Monica Vitti

Monica Vitti
Monica Vitti (1965)
Sünninimi	Maria Luisa Ceciarelli
Sünniaeg	3. november 1931
Sünnikoht	Rooma, Itaalia
Surmaaeg	2. veebruar 2022 (90-aastaselt)
Amet	näitleja
Tegev	1954–1992
Abikaasa	Roberto Russo (alates 2000. aastast)

Monica Vitti (kodanikunimi Maria Luisa Ceciarelli; 3. november 1931 Rooma – 2. veebruar 2022 Rooma) oli itaalia näitleja.

Ta tegi oma kuulsamad rollid Michelangelo Antonioni filmides 1960. aastatel koos selliste näitlejatega nagu Marcello Mastroianni, Alain Delon, Richard Harris, Terence Stamp ja Dirk Bogarde.

Vitti võitis parima näitlejannana viis David di Donatello auhinda ja seitse Itaalia Kuldgloobust (Globo d'oro), lisaks Itaalia Elutöö Kuldgloobuse (Globo d'oro alla carriera, 2000) ning Veneetsia filmifestivali Elutöö Kuldlõvi (1995).

Pärast tema surma nimetas Itaalia kultuuriminister Dario Franceschini teda Itaalia kino kuningannaks.

Karjäär filminäitlejana

Pärast väiksemaid rolle mõnes komöödiafilmis sai Vitti kokku režissöör Michelangelo Antonioniga. Lisaks professionaalsele koostööle said neist mõneks ajaks ka elukaaslased. Vitti mängis naispeaosi Antonioni kuulsas tetraloogias: piinatud Claudiat filmis "L'avventura" (1960), võrgutajast Valentinat filmis "La notte" (1961), mõistatuslikku Vittoriat filmis "L'eclisse" (1962) ja neurootilist Giulianat filmis "Il deserto rosso" (1964).

Monica Vitti filmis "Punane kõrb" ("Il deserto rosso", 1964.

Režissöör Mario Monicelli komöödiast "La ragazza con la pistola" (1968) sai alguse Vitti populaarsus avalikkuse silmis ning see suunas suuresti näitlejanna edasist karjääri.

Monica Vitti filmis "Tüdruk püstoliga" ("La ragazza con la pistola", 1968.

Filmograafia

• "Ridere! Ridere! Ridere!", režissöör Edoardo Anton (1954)
• "Adriana Lecouvreur", režissöör Guido Salvini (1955)
• "Una pelliccia di visone", režissöör Glauco Pellegrini (1956)
• "Le dritte", režissöör Mario Amendola (1958)
• "L'avventura", režissöör Michelangelo Antonioni (1960)
• "La notte", režissöör Michelangelo Antonioni (1961)
• "L'eclisse", režissöör Michelangelo Antonioni (1962)
• "Le quattro verità", režissöör Alessandro Blasetti, episood "Le lièvre et le tortue" (1962)
• "Dragées au poivre", režissöör Jacques Baratier (1963)
• "Château en Suède", režissöör Roger Vadim (1963)
• "Alta infedeltà", režissöör Luciano Salce, episood "La sospirosa"(1964)
• "Il deserto rosso", režissöör Michelangelo Antonioni (1964)
• "Il disco volante", režissöör Tinto Brass (1964)
• "Le bambole", režissöör Franco Rossi, episood "La minestra" (1965)
• "Modesty Blaise", režissöör Joseph Losey (1966)
• "Le fate", režissöör Luciano Salce, episood "Fata Sabina" (1966)
• "Fai in fretta ad uccidermi... ho freddo!", Francesco Maselli (1967)
• "Ti ho sposato per allegria", režissöör Luciano Salce (1967)
• "La cintura di castità", režissöör Pasquale Festa Campanile (1967)
• "La ragazza con la pistola", režissöör Mario Monicelli (1968)
• "La femme écarlate", režissöör Jean Valère (1969)
• "Amore mio aiutami", režissöör Alberto Sordi (1969)
• "Dramma della gelosia (tutti i particolari in cronaca)", režissöör Ettore Scola (1970)
• "Ninì Tirabusciò, la donna che inventò la mossa", režissöör Marcello Fondato (1970)
• "Le coppie", episoodid "Il frigorifero" (režissöör Mario Monicelli) ja "Il leone" (režissöör Vittorio De Sica) (1970)
• "La pacifista", režissöör Miklós Jancsó (1970)
• "La supertestimone", režissöör Franco Giraldi (1971)
• "Noi donne siamo fatte così", režissöör Dino Risi (1971)
• "Gli ordini sono ordini", režissöör Franco Giraldi (1972)
• "La Tosca", režissöör Luigi Magni (1973)
• "Teresa la ladra", režissöör Carlo Di Palma (1973)
• "Polvere di stelle", režissöör Alberto Sordi (1973)
• "Le fantôme de la liberté", režissöör Luis Buñuel (1974)
• "A mezzanotte va la ronda del piacere", režissöör Marcello Fondato (1975)
• "Qui comincia l'avventura", režissöör Carlo Di Palma (1975)
• "L'anatra all'arancia", režissöör Luciano Salce (1975)
• "Mimì Bluette... fiore del mio giardino", režissöör Carlo Di Palma (1976)
• "Basta che non si sappia in giro", episoodid "Macchina d'amore" (režissöör Nanni Loy) ja "L'equivoco" (režissöör Luigi Comencini) (1976)
• "L'altra metà del cielo", režissöör Franco Rossi (1977)
• "La raison d'état", režissöör André Cayatte (1978)
• "Per vivere meglio, divertitevi con noi", režissöör Flavio Mogherini, episood "Un incontro molto ravvicinato" (1978)
• "Amori miei", režissöör Steno (1978)
• "Letti selvaggi", režissöör Luigi Zampa (1979)
• "An Almost Perfect Affair", režissöör Michael Ritchie (1979)
• "Il mistero di Oberwald", režissöör Michelangelo Antonioni (1980)
• "Non ti conosco più amore", režissöör Sergio Corbucci (1980)
• "Camera d'albergo", režissöör Mario Monicelli (1981)
• "Il tango della gelosia", režissöör Steno (1981)
• "Io so che tu sai che io so", režissöör Alberto Sordi (1982)
• "Scusa se è poco", režissöör Marco Vicario (1982)
• "Flirt", režissöör Roberto Russo (1983)
• "Francesca è mia", režissöör Roberto Russo (1986)
• "Scandalo segreto", režissöör Monica Vitti (1990)

Monica Vitti aastal 1990.

Välislingid

• Monica Vitti andmekogus IMDb (inglise)