Mandorla

Mandorla (itaalia keelest mandorla 'mandel') on piklik, mandlikujuline aupaiste, mis kristlikus kunstis ümbritseb Kristust või Maarjat üleni^[2]. Väga harv on muude isikute kujutamine mandorlas.

Lääne-Euroopa kunstis

Mandorla on Lääne-Euroopas tavaline ottode ja romaani kunstis, veel ka varagootikas. Sageli esineb see Maiestas Domini kompositsioonis apsiidi freskodel ja portaalide tümpanonidel, ka altariseintel ja reljeefsetel elevandiluust või väärismetallist köitekaantel. Varaseim mandorlamotiiv leidub Rooma Santa Maria Maggiore basiilika 5. sajandist pärit mosaiikidel, kus see ümbritseb mõnesid Vana Testamendi tegelasi.^[3]

Neitsi Maarja esineb romaani kunstis mandorlas näiteks koos Jeesuslapsega seisvana või troonil istuvana (sedes sapientiae), samuti on mandlikujuline aupaiste sage Maarja taevamineku süžees. Ka Maarja kroonimine võib olla paigutatud mandorlasse või ringikujulisse raami nii, et Maarja ja Kristus on kõrvuti.

Pärast gootikat esineb mandorlamotiiv Euroopa kunstis harva, erandiks on hilisgootikas tekkinud kompositsioon Maarjaga piklikus lille- või kiirtepärjas, mis kestab kuni barokiperioodini.

Bütsantsi kunstis

Mandorla esineb ka ikoonidel bütsantsi kunstis ja sellest mõjutatud hilisemas ikoonimaalis.

Mandorla ümbritseb Kristust Ülestõusmise, Issanda Muutmise (kirgastamise) ja Jumalaema Uinumise ikoonidel. Kaks esimest kompositsiooni saavad standardiks juba 6. sajandil, kolmas, kus Kristus samuti esineb ülestõusnuna oma taevalikus hiilguses, muutub tavaliseks mõnevõrra hiljem^[3].

17. sajandil kujunenud ikoonitüüp, millel Jumalaema on kujutatud mandorlas, on Kõikide kurbade rõõm.

Mujal

Mandlikujuline aupaiste esineb ka budistlikel pühapiltidel ja -kujudel, ent selles kontekstis terminit mandorla ei kasutata.

Tarokikaartide Suure Arkaani kaart Maailm (Le Monde) kujutab ühe variandina naist mandlikujulises raamistuses, ümbritsetuna evangelistide sümbolitest.

Pildid

Kristus

Aacheni toomkiriku kullatud antependium. 9. sajandi esimene pool
Kristus Kõigevalitseja Taülli St. Climenti kiriku apsiidifreskol. 12. sajand
Kristus auhiilguses. Chartres, katedraali läänefassaadi keskportaal. 12. sajand
Elevandiluu reljeef puidul, kirstukülje kaunistus. Köln, 13. sajandi algus
Speyeri evangeliaar (Codex Bruchsal), ca 1220
Ülestõusmine (Kristuse laskumine surmavalda). Bütsantsi fresko Chora kirikus Konstantinoopolis
Kristuse kirgastamine. Bütsantsi mosaiikikoon, ca 1200
Jumalaema uinumine. Theophanes Kreeklane, ca 1392

Maarja

Taülli Maarja kiriku apsiidifresko, ca 1123
Maastrichti Püha Servatiuse basiilika läänepoolne koorivõre, 12. sajand
Alabastrist retaabel. Bretagne, 15. sajand
Maarja taevaminek. Bernardino Pinturiccio, 1470-1480
Maarja kroonimine. Pietro Perugino, ca 1504
Madonna kiirtepärjas. Altenbergi toomkirik, ca 1530
Guadalupe Neitsi. Mehhiko, ca 1531
Maarja kuju Pottensteini palverännukirikus, 17. sajand
Kaasaegne protsessioonilipp Biberbachi kirikus

Muud

Keiser Otto III. Liuthari evangeliaar, ca 1000
Mees mandorlas puuvõras. Raamatuillustratsioon, pärast 1277
Le Monde. Tarot de Marseille, perioodist 1701–1715

Viited

↑ A history of all nations from the earliest times; being a universal historical library (1905)
↑ Kunstileksikon. Tallinn, 2001
↑ ^3,0 ^3,1 https://www.britannica.com/topic/mandorla

[1] A history of all nations from the earliest times; being a universal historical library (1905)

[2] Kunstileksikon. Tallinn, 2001

[britannica.com-3] 3,0 ^3,1 https://www.britannica.com/topic/mandorla

[1]

[2]

[3]