Kahala järv

Kahala järv
	Kahala järve kirdekallas
Valgla maad	Eesti
Sissevool	kraavid, ojad
Väljavool	kanal Loo jõkke
Valgla suurus	16,4 km²
Pindala	3,452 km²
Pikkus	2,4 km
Laius	2 km
Kaldajoone pikkus	8,748 km
Keskmine sügavus	0,9 m
Suurim sügavus	2,8 m
Kõrgus merepinnast	32,8 m
Koordinaadid	59° 28′ 50″ N, 25° 32′ 10″ E

Kahala järv on Lahemaa rahvuspargi territooriumil Harjumaal, Kuusalust 5 km kirde pool paiknev ümariku kujuga järv. Järv on 346 ha suurune ja kuni 3 m sügavune.

Järv asetseb jääajaeelses karstilise tekkega nõos, mis asub Põhja-Eesti platool 32,8 m kõrgusel merepinnast. Antsülusjärvest eraldus järv 7500–8500 aastat tagasi. Järve on ümbritsetud peamiselt loopealsete ja karjamaadega, kuid läänes ja loodes leidub ka rabametsa. Järve kaldal asub muinsuskaitse all olev Kahala hiiemets. Järv on erakordselt madal ja mudarikas ning kuulub kihistumata pehmeveeliste segatoiteliste järvede hulka. Vesi on hästi segunev ja soojenev, rohekaskollane, planktoni- ja pudemerohkuse tõttu vähe läbipaistev (0,9–1,2 m).

Ümberkaudsetel loopealsetel leidub rohkesti I aastatuhande teisele poolele iseloomulikke kivikirstkalmeid, näiteks Hundikangrud (Muuksi, Uuri, Kahala, Sõitme ja Loo küla piirkonnas, järve kaldast 0,5–3,0 km kaugusel).

Läbivool

Kahala järv on nõrga läbivooluga, sisse voolab kraave ja ojasid, samuti leidub allikaid. Väljavool toimub järve lõunakaldalt Loo jõkke, kuhu on rajatud veetaseme regulaator.

Madaluse tõttu jääb Kahala järv talviti kergesti ummuksisse.

Taimestik

Kahala järve taimestik on liigirikas (26 liiki) ja väga rohke, kattes suurema osa järve pinnast. Kaldataimedest kõige rohkem leidub laialehist hundinuia ja konnaosja, ujulehtedega taimi esindab näiteks ujuv penikeel. Ohtra veesisese taimestiku moodustavad tähkjas penikeel ja mändvetikas. Lisaks leidub mandri järvedes väga haruldast väikest penikeelt, vahepeal oli ka sisse toodud tuskaroora vesiriisi. Kahala järve vesi õitseb igal suvel erakordselt tugevasti, nii et vesi on lausa paks hernesuurustest Gloeotrichia echinulata kolooniatest. Leidub ka haruldasi vetikaid. Üsna palju on järves zooplanktonit ja rohkesti põhjaloomastikku.

Kalastik

Kaladest on kõige paremad elutingimused kogrel. Sealset kokre peetakse üheks kõige kiirekasvulisemaks ja tõult parimaks Eestis. Viimasel ajal on küll kokre vähem. Rohkesti leiduvat haugi, särge, ahvenat, esineb linaskit ja lutsu. Aastaid tagasi on järve on lastud ka angerjat ja hõbekokre.

Linnustik

Linnustik on erakordselt rikkalik. Rohkesti pesitseb mitmesuguseid partlasi. Näiteks on Kahala järv pesitsemiskohaks sinikael-, luitsnokk-, räga- ja piilpardile. Kevadel ja sügisel võib kohata ka puhkavaid luige- ja haneparvi. Eriti palju linde käib järvel toitumas või peatub läbirändel.

Muistendid

Rahvamuistendites räägitakse Kahala järve tulekust musta pilvena.

Vanarahvas on kirjutanud nii: "Kahala järv olnud vanal ajal Maardu järve juures, põhja pool maantee kaldal. Nende järvede algjad alati üksteisega palju riielnud. See koht, kus praegust Kahala järv seisab, on vanal ajal põld olnud. Ükskord on kündja künnud ja üks lind on seal kohal, kõrgel ringi lennanud ja ise kisendanud: "Põgenege, rahvas! Põgenege, rahvas! Järv tuleb! Järv tuleb" Aga kündjad ei ole sest kisendamisest hoolinud. Siis on Tallinna poolt hakanud suur must pilve üles tõusma ja tulnud Kahala poole. Ja on nähtud, et sest pilvest on üks tükk Kuusalu kiriku ligidale, lõunapoole Narva maantee kaldale maha kukkunud - selle koha pial on tänaseni suur veeloik, nimetatakse Turaka katk ehk -järv. Kündjad on seda suurt kohinat kuulnud ja lind on ikka ühtelugu kisendanud: "Põgenege, rahvas! Põgenege, rahvas! Järv tuleb! Järv tuleb!" Aga ei ole keegi enam jõudnud ära põgeneda, suur vesi hakanud maha sadama ja vähe ajaga on see koht järveks jäänud. Kahala järv on kõrge koha pial, väljade vahel, mudase põhjaga, karusi kaladega väga rikkas ja kalapüidjad mitu kord sahku järvest muda seest leidnud."

Vaata ka

Välislingid

Kahala järv keskkonnaportaalis