Rägapart
Rägapart | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Ülemselts |
Galloanserae |
Selts |
Hanelised Anseriformes |
Sugukond |
Partlased Anatidae |
Perekond |
Part Anas |
Liik |
Rägapart |
Binaarne nimetus | |
Anas querquedula Carl von Linné, 1758 |
Rägapart (Anas querquedula) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart.
Rägapart kuulub soodsas seisundis liikide hulka. Esimest korda kirjeldas teda teaduslikult Carl von Linné aastal 1758.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Rägapart pesitseb enamikus Euroopas ja Aasias Briti saartest Jaapanini. Põhja poole ulatub levila Lõuna-Rootsi, Kesk-Soome, Arhangelski, Irtõši suudme, Jakutski ja Lõuna-Kamtšatkani, lõuna poole Vahemere, Kaspia mere lõunaranniku, Xinjangi ja Sungara ülemjooksuni. Eestis on ta tavaline haudelind.[2]
Rägapart on kõikjal rändlind. Ta talvitub Vahemere maades, Aafrikas kuni Lõuna-Aafrikani ja Lõuna-Aasias kuni Suurte Sunda saarteni.[2]
Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind[3], kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 500–1000 paarile[4].
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Lindu võib mõnikord segi ajada piilpardiga, kuid rägapart on sellest pisut suurem ja tagasihoidlikuma ühetoonilise sulestikuga.[2] Rägapardi üldpikkus on 37–41 cm, tiibade siruulatus 63–69 cm.[3] Ta kaalub 300–550 g.[2]
Täiskasvanud isaslinnud on hõlpsasti eristatavad oma pruuni keha ja rinnapiirkonnaga ning erevalge kulmutriibuga, mis ulatub kaugele pea külgedele.[2] Sinakad kattesuled on lennul näha suurte heledate laikudena.[2] Tume rind on samuti paremini märgatav lendaval linnul.[2] Ülejäänud sulestik on hallikas, samuti jalad ja nokk. Emastel asuvad peas nokatüvikuäärne tähn ja tume silmatriip. Sulestik sarnaneb üldosas isaspardi omaga.
Elupaik ja eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Rägapart asustab lagesoid ja järvekaldaid, Eestis ka rannaniite.[2]
Rägapart on loomtoiduline. Eriti suur osa tema toidus on limustel. Ta sööb ka veeputukaid ja nende vastseid ning vähilaadseid. Veel sööb ta veetaimede võrseid, lehti ja juurikaid.[2]
Rägapart on tähtis jahilind, kuid töönduslikes kogustes teda ei kütita, sest ta talvitub kaugetel maadel ja lahkub sügisel väga vara.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2004). Anas querquedula. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 9. mai 2006.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 "Loomade elu", 6. kd., lk. 102-102
- ↑ 3,0 3,1 L. Jonsson, "Euroopa linnud". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk. 94–95
- ↑ 4,0 4,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rägapart |
- Otsing: Spatula querquedula andmebaasist eElurikkus (lisa eElurikkuse id Vikiandmete lehele)