Rägapart

Rägapart
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Ülemselts	Galloanserae;
Selts	Hanelised Anseriformes;
Sugukond	Partlased Anatidae;
Perekond	Part Anas;
Liik	Rägapart;
Binaarne nimetus
	Anas querquedula; Carl von Linné, 1758

Rägapart (Anas querquedula) on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart.

Rägapart kuulub soodsas seisundis liikide hulka. Esimest korda kirjeldas teda teaduslikult Carl von Linné aastal 1758.

Levila

Rägapart pesitseb enamikus Euroopas ja Aasias Briti saartest Jaapanini. Põhja poole ulatub levila Lõuna-Rootsi, Kesk-Soome, Arhangelski, Irtõši suudme, Jakutski ja Lõuna-Kamtšatkani, lõuna poole Vahemere, Kaspia mere lõunaranniku, Xinjangi ja Sungara ülemjooksuni. Eestis on ta tavaline haudelind.^[2]

Rägapart on kõikjal rändlind. Ta talvitub Vahemere maades, Aafrikas kuni Lõuna-Aafrikani ja Lõuna-Aasias kuni Suurte Sunda saarteni.^[2]

Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind^[3], kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 500–1000 paarile^[4].

Välimus

Lindu võib mõnikord segi ajada piilpardiga, kuid rägapart on sellest pisut suurem ja tagasihoidlikuma ühetoonilise sulestikuga.^[2] Rägapardi üldpikkus on 37–41 cm, tiibade siruulatus 63–69 cm.^[3] Ta kaalub 300–550 g.^[2]

Täiskasvanud isaslinnud on hõlpsasti eristatavad oma pruuni keha ja rinnapiirkonnaga ning erevalge kulmutriibuga, mis ulatub kaugele pea külgedele.^[2] Sinakad kattesuled on lennul näha suurte heledate laikudena.^[2] Tume rind on samuti paremini märgatav lendaval linnul.^[2] Ülejäänud sulestik on hallikas, samuti jalad ja nokk. Emastel asuvad peas nokatüvikuäärne tähn ja tume silmatriip. Sulestik sarnaneb üldosas isaspardi omaga.

Elupaik ja eluviis

Rägapart asustab lagesoid ja järvekaldaid, Eestis ka rannaniite.^[2]

Rägapart on loomtoiduline. Eriti suur osa tema toidus on limustel. Ta sööb ka veeputukaid ja nende vastseid ning vähilaadseid. Veel sööb ta veetaimede võrseid, lehti ja juurikaid.^[2]

Rägapart on tähtis jahilind, kuid töönduslikes kogustes teda ei kütita, sest ta talvitub kaugetel maadel ja lahkub sügisel väga vara.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2004). Anas querquedula. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 9. mai 2006.
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 "Loomade elu", 6. kd., lk. 102-102
↑ ^3,0 ^3,1 L. Jonsson, "Euroopa linnud". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk. 94–95
↑ ^4,0 ^4,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

Välislingid

Otsing: Spatula querquedula andmebaasist eElurikkus (lisa eElurikkuse id Vikiandmete lehele)

Rägapart YouTube'is

[1] BirdLife International (2004). Anas querquedula. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 9. mai 2006.

[Loomade_elu-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 "Loomade elu", 6. kd., lk. 102-102

[Rägapart-3] 3,0 ^3,1 L. Jonsson, "Euroopa linnud". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk. 94–95

[hirundo-4] 4,0 ^4,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

[1]

[2]

[3]

[4]