Infotöötaja
Infotöötajad on professionaalid, kes haldavad ja korraldavad inforessursse erinevates asutustes, aidates kasutajatel määratleda oma infovajadusi ning juhatades neid sobivate allikateni. Nende ülesandeks on pakkuda teavet, infotooteid ja -teenuseid, tuginedes nii tehnilistele kui organisatoorsetele oskustele, mis võimaldavad tõhusat teabe leidmist ja edastamist.[1]
Infotöötaja pädevus hõlmab nii probleemi piiritlemist kui ka infovajaduse määratlemist ja võimalike lahenduste leidmist. Lisaks info otsimisele hindab ta saadud andmete kvaliteeti ning kasutab oma infokirjaoskust esitatud küsimuste või ülesannete lahendamiseks, pakkudes praktilisi ja asjakohaseid lahendusi.[1]
Infotöötaja rolli olulisus infokorralduses ja organisatsioonides
[muuda | muuda lähteteksti]Infotöötaja (ing. information worker) roll on tehnoloogia arengu tõttu kiiresti muutumas. Traditsiooniliste raamatukoguhoidja ülesannete kõrval tegutseb infotöötaja ka juhendaja ja õpetajana. Tema ülesanne on suunata kasutajaid erinevate andmebaaside, otsinguvõimaluste ja infoallikate kasutamisel ning anda neile vajalikud oskused, et nad leiaksid ja hindaksid usaldusväärset ja kvaliteetset teavet iseseisvalt. Infotöötaja ülesanded hõlmavad lisaks info hankimisele ja viitamisele ka kasutajate koolitamist, et nad oskaksid kriitiliselt teavet analüüsida ja tõlgendada.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2000. aastate algusest on informatsiooni haldamises toimunud paradigma muutus, mis on mõjutanud infotöötaja rolli ja ülesandeid nii era- kui avalikus sektoris.[3] Selle ajendiks on paberdokumentide füüsilisest haldamisest üleminek dokumendi kontrollitud haldamisele infosüsteemis.
Alates 1960ndatest aastatest räägitakse üha sagedamini info üleküllusest, infouputusest või infoplahvatusest. Informatsiooni hulga suurenemine sai alguse peale esimeste teadusajakirjade väljaandmist XVII sajandil, kiirenes XX sajandi alguses ja hoogustus veelgi peale II maailmasõda. Uurimistulemused on näidanud, et ajavahemikul 1970–2002 toodeti rohkem infomatsiooni kui eelneva 5000 aasta jooksul kokku. Sellist tohutut informatsiooni hulga kasvu on mõjutanud oluliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiire areng. Paljud muutused on seotud arvutite võimaluste suurenemisega säilitada tohutuid andmehulki, neid kiirelt töödelda ja teha need kasutajatele telekommunikatsioonivõrkude vahendusel globaalselt kättesaadavaks.[3]
Tööülesanded ja vastutus
[muuda | muuda lähteteksti]Infotöötajad veedavad poole oma ajast tegevustes, mis on seotud dokumentide loomise ja haldamisega, sealhulgas dokumentide jaoks teabe uurimine ja kogumine, dokumentide otsimine ning nende arhiveerimine ja korrastamine. See on aeg, mille nad veedavad iseseisvalt töötades, kus isiklikku tööviljakust parandavad digitaalsed tööriistad.
Teise poole oma ajast veedavad nad dokumentidega seotud koostööd tehes – näiteks dokumentide ülevaatamiseks ja kinnitamiseks; mitme toimetaja/versiooni muudatuste ja kommentaaride ühte dokumenti koondamiseks; kinnituste haldamiseks ning dokumentidele allkirjade, templite või muude kinnituse märkide hankimiseks; teiste poolt saadetud dokumentide ülevaatamiseks ja tagasiside andmiseks; dokumentide kinnitamiseks või allkirjastamiseks; ning vormide või vormide andmetega tegelemiseks. Ligi kaks kolmandikku sellest ajast tehakse koostööd inimestega, kes ei tööta läheduses – see tähendab meeskonnaliikmetega, kes töötavad teistes asukohtades, teiste gruppidega ja väljaspool organisatsiooni olevate inimestega. Siin tulevad appi koostöötööriistad, mis aitavad ületada kaugust, ajavööndeid ja organisatsioonilisi piire.[4]
Osakonnad ja valdkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Infotöötajaid vajatakse paljudes valdkondades, kus oluline on teabe kogumine, haldamine, töötlemine ja jagamine.
- Dokumendihaldur
- Dokumendihalduse spetsialist
- Teabehalduse korraldaja
- Teabehaldur
- Arhivaar
- Arhiivitöötaja
- Arhiivikorrastaja
Dokumendihalduri töö
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Dokumendihaldur
Dokumendihalduri töö on tihedalt seotud organisatsiooni üldise infohaldusega, kus tema ülesanded võivad osaliselt kattuda teiste infoga tegelevate kutsealade töötajate omadustega, ning neid täidetakse kas iseseisvalt või koostöös teiste spetsialistidega.
Organisatsiooni infohalduse korraldamisel osalev dokumendihaldur teed koostöös juhtkonnaga ja kommunikatsioonispetsialistiga. Infotehnoloogiliste süsteemide toimimise tagamisel teeb dokumendihaldur koostööd infotehnoloogia spetsialistiga, sest info- ja dokumendihalduse süsteem on nii sisuline kui tehnoloogiline.
Dokumendihalduri töö hõlmab organisatsiooni protsesside korraldamist ja muutmist koostöös kvaliteedijuhtimise ja teiste spetsialistidega. Dokumendi- ja arhiivihaldus on omavahel tihedalt seotud. Selle spetsialisti roll hõlmab ka arhiivihalduse korraldamist koostöös arhivaariga.
Dokumendihaldur puutub oma töös kokku konfidentsiaalse informatsiooniga, sageli korraldades sellele juurdepääsu. Töö isikuandmetega, ärisaladusega ja muu konfidentsiaalse informatsiooniga seab dokumendihaldurile kõrged eetilised nõudmised.[5]
Omandatud oskused ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Infotöötaja igapäevases töös on oluline kasutada informatsiooni ja andmeid nii erasektoris kui avalikus sektoris. Dokumendihalduri IV ja V kutsestandardis on välja toodud kutseoskusnõuded viies rühmas: üldoskused, põhioskused, erioskused, lisaoskused ja isikuomadused. Üldoskustena on vajalikud suhtlemis- ja juhtimisoskused ning teadmised töökeskkonna ohutusest. Põhioskustena tuleb teada riiklikke ja rahvusvahelisi õigusakte, dokumendihaldust, infotehnoloogiat ja infoturvet.[6]
Infotöötaja peab valdama ka elementaarseid arvuti- ja tarkvaraoskusi ning soovitavalt ka spetsiifilisemaid oskusi, nagu andmebaaside loomine ja programmeerimine. 2016. aasta uuringud Austraalias ja USA-s näitasid, et infotehnoloogiaalased oskused on üha olulisemad.[7] Dokumendihalduri kutsestandardis on nõutud igapäevaseks tööks infotehnoloogilised oskused, sealhulgas riistvara ja failivormingute tundmine.
Digipädevus hõlmab suutlikkust kasutada tehnoloogiat, hinnata infot ja suhelda digikeskkondades. Infotöötaja peab oskama töötada, digitaliseerida ja sorteerida informatsiooni ning olema võimeline seda leidma ja hindama.[8]
Tööturu trendid
[muuda | muuda lähteteksti]2030. aastatel muutub generatiivne tehisintellekt (TI) oluliseks abivahendiks infotöötajatele ja ettevõtete raamatukoguhoidjatele, tuues kaasa muutusi ja uusi võimalusi. TI tööriistad, sealhulgas vestlusrobotid, aitavad teabehalduritel täita paremini oma rolli, pakkudes vahendeid teadusprojektide alustamiseks, andmete visualiseerimiseks ja haldustööde automatiseerimiseks.
Infotöötajad saavad TI-d kasutada virtuaalsete assistentidena, et luua esimesed mustandid ärikirjadele, hallata e-kirju ja transkribeerida koosolekute protokolle. Samuti saavad nad aidata luua andmebaase ja soovitusi, mis põhinevad kasutajate käitumisel ning teaduslikel huvidel.
Generatiivne TI muudab infotöötajate rolli, kuna nad peavad suhtlema kasutajatega, andma teavet TI tööriistade kasutamise kohta, õpetama tõhusaid käske ning arendama meetoreid TI loodud sisu haldamiseks. Samuti on nad vastutavad eetiliste kaalutluste ja andmekaitse tagamise eest.[9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Steinerová, J. (2001). Human issues of library and information work. Information Research, 6(2), 6-2. [Online] Available at: http://www.informationr.net/ir/6-2/paper100.html
- ↑ Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. Information Technology and Libraries, 35, 35-62.
- ↑ 3,0 3,1 Lomas, E. (2010). Information governance: information security and access within a UK context. Records Management Journal, 20(2), 182-198. doi:10.1108/09565691011064344
- ↑ Webster, M. (2012). Bridging the information worker productivity gap: New challenges and opportunities for IT. International Data Corporation, 5.
- ↑ Kutseregister. Kutsestandardid: Dokumendihaldur, tase 6. (2024). https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10541427
- ↑ Haridusportaal. (2024). Teabe- ja dokumendihaldur. https://haridusportaal.edu.ee/ametialad/teabe-ja-dokumendihaldur
- ↑ Maceli, M.G., & Burke, J.J. (2016). Technology Skills in the Workplace: Information Professionals’ Current Use and Future Aspirations. Information Technology and Libraries, 35, 35-62.
- ↑ Howard, K., Partridge, H., Hughes, H., & Oliver, G. (2016). Passion trumps pay: a study of the future skills requirements of information professionals in galleries, libraries, archives and museums in Australia. Information Research: An International Electronic Journal, 21(2), n2.
- ↑ Bates, M.E. (2024). The rise of generative AI: Transforming the role of information professionals. https://www.springernature.com/gp/librarians/the-link/rd-blogpost/rise-generative-ai-transforming-information-professionals/27252544